3-12-927/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 14.05.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-927 Haldusasi U. R.kaebus keelata Tallinna Linnavolikogul haldusakti andmine (Tallinna sademevee strateegia aastani 2030 vastuvõtmine või heakskiitmine Mõigu poldri, poldertiigi ning pumpla osas) kuni maa tagastamise taotluse (XXX maaüksus) lahendamiseni haldusmenetluses. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.
2. Saata määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
3. 07.05.2012 saabus Tallinna Halduskohtule U. R. kaebus keelata Tallinna Linnavolikogul haldusakti andmine, mis seisneb Tallinna sademevee strateegia vastuvõtmises või heakskiitmises kuni kaebaja maa tagastamise taotluse lahendamiseni haldusmenetluses. Kaebuse kohaselt avaldas Tallinna Keskkonnaamet 04.05.2012 Tallinna linna kodulehel teate, et valminud on Tallinna sademevee strateegia aastani 2030 eelnõu, mille koostamise eesmärgiks on kavandada terviklik sademevee käsitlus Tallinnas, sh välja töötada sademevee käitlemise põhimõtted ja keskkonda sobivad lahendused, et minimeerida sademevee tekitatavaid kahjustusi. Kaebajale tagastamisele kuuluva maa aadressiga XXX, nn Mõigu poldri osas on esile toodud vajadus kiiresti välja arendada koos Rae vallaga Mõigu poldritiigi baasil Suur-Sõjamäe sademeveekanalisatsiooni süsteem, et tagada selle piirkonna jätkuv areng ning vastava sademeveeprojekti koostamine on arengukava seisukohalt kõige olulisem arendamist vajav projekt, millega nähakse ette Mõigu poldritiigi reguleeritava mahu suurendamine, lisaks nähakse ette Mõigu pumpla (X tn 3a) rekonstrueerimine ning Rae valla sademevee juhtimine (X külast, XX elamurajoonist ja XX külast) Mõigu poldritiiki. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni 13.02.1995 otsusega nr 4924 tunnistati maaüksuse „XXXX“, endisel kinnistul nr 89 asunud krunt 1 suurusega 24,61 ha omandireformi objektiks. Eeltoodud vara suhtes on käesoleval hetkel omandireformi õigustatud subjektideks kaebaja vend (K. R.) ühes kümnendikus osas ja kaebaja üheksas kümnendikus osas ning maa tagastamise taotlus on lahendamata X mnt 113, X tn 3a (Mõigu pumbamaja) ja X tn xx (kaebajale kuuluv hoone) osas. Kaebuse esitaja leiab, et eelnõu vastuvõtmisega või heaks kiitmisega enne kaebaja ja kaebaja venna maa tagastamise taotluse lõplikku lahendamist rikutakse eelkõige subjektiivset õigust - õigust saada võimalikult suures ulatuses tagasi õigusvastaselt võõrandatud maad. Kaebaja põhjendatud huvi tuleneb asjaolust, et kaebaja kui õigustatud subjekt taotleb tingimusteta, kõrvalkohustusteta ja viivitamatult maa tagastamist X mnt 113 (nii nimetatud Mõigu polder) ja X tn 3 a (õigusliku aluseta püstitatud pumbamaja) ning X tn xx (kaebajale kuuluv elamu) aluse maa osas ning kaebaja ei ole oma tahet muutnud ega tahteavaldusest maa tagastamiseks loobunud. Kaebuse rahuldamine tagab kaebajale, et maa tagastamist ei seataks sõltuvusse eelnõus sätestatud kohustustest või eesmärkidest, mis oleksid kaebaja jaoks ilmselgelt koormavaks. Seega võimaldab kaebuse rahuldamine viivituseta maa tagastamist võimalikult suures ulatuses tagades õigust saada maa omanikuks ilma kõrvalkohustusteta. Kaebaja taotleb kohtult HKMS § 37 lg 2 punkti 3 alusel haldusakti andmise (eelnõu vastuvõtmise) või toimingu tegemise (eelnõu heakskiitmise) keelamist. Kaebaja on seisukohal, et eelnõu on nii formaalselt kui sisuliselt õigusvastane ning sisaldab kaalutlus- ja faktivigu ning eelnõus antud hinnangud on ebaadekvaatsed ega vasta tegelikkusele. Samuti ei ole üheselt ja kontrollitavalt mõistetavad eelnõus toodud motiivid. Kaebajat, kui isikut kelle maa tagastamise avaldus on lahendamata ei ole kutsutud osalema eelnõu väljatöötamisel ega ka kooskõlastatud kavandatavat tegevust. KOHTU PÕHJENDUSED:
4. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel (kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus).
5. HKMS § 44 lg-s 1 sätestatud kaebeõigus eeldab, et kaebuse esitajal on vaidlustatud haldusaktiga puutumus ja sellest haldusaktist tuleneb kaebaja õiguste riive. HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Kohus leiab, et tulevikus vastuvõetav arengukava ei saa rikkuda kaebaja õigusi ning kaebaja õiguste suhtes antakse halduse üksikakt, mille vaidlustamisel on kaebajal võimalik oma subjektiivseid õigusi kaitsta. Kohus on seisukohal, et Tallinna sademevee strateegia aastani 2030 eelnõu näol on tegemist valdkondliku arengukava eelnõuga Tallinna Linnavolikogu 25.02.2010 määrusega nr 13 vastuvõetud „Tallinna arengudokumentide menetlemise korra“ § 3 lg 3 p 3 mõttes. Antava haldusakti näol ei ole HKMS § 6 lg 1 tähenduses tegemist haldusaktiga, millega piirataks kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Tegemist on eelkõige haldusesiseseid tegevusi planeeriva ja koordineeriva alusdokumendi koostamisega, mis annab üldised suunised valdkonna arendamiseks ja sõnastab põhilised eesmärgid ning sisaldab üldist tegevusplaani nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Strateegia alusel koostatakse järgnevates etappides tegevuskava ja perspektiivskeem ning strateegia põhimõtteid arvestatakse üld- ja detailplaneeringute ning ehitusprojektide koostamisel. Seega ei tulene antavast haldusaktist kaebaja õiguste riivet ning HKMS § 44 lg-s 1 sätestatud kaebeõiguse eeldus puudub. 2 Ka juhul, kui kaebaja maa tagastamise taotluse kohta antavas haldusaktis viidatakse kõnealusele arengukavale, ei tähenda see, et arengukava vastuvõtmisest tingituna võiks jääda kaebaja taotlus rahuldamata või seataks talle tagastatava maa kasutamise osas piiranguid tulenevalt arengukavast. Kaebaja avaldus lahendatakse maareformi seaduse alusel üksikaktiga, mille vaidlustamisel on kaebajal võimalik kaitsta oma subjektiivseid õigusi seoses tagastamistaotluse esitamisest tulenevate õigustega või võimalike piirangutega maa kasutamisel.
6. Kui kaebaja soovib osaleda arengukava koostamises, siis on tal võimalik strateegia kohta esitada ettepanekuid, märkusi ja küsimusi kirjalikult Tallinna Keskkonnaametile. Tallinna Linnavolikogu 25.02.2010 määrusega nr 13 vastuvõetud Tallinna arengudokumentide menetlemise korra § 29 lg 5 järgi vastutav ametiasutus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise valdkonnapõhise arengukava koostamise protsessi.
7. Kuna kaebus tuleb tagastada, puudub vajadus lahendada sisuliselt kohtumenetluse peatamise taotlust. Kristina Maimann Kohtunik 3