Hageja andmetel on kõik esitatud arved korrektselt esitatud ja hagiavalduses märgitud ulatuses tasumata. Vastavalt sellele leiab hageja, et arved ja kogu nõue on põhjendatud. Juhul kui kostja leiab, et summad ei ole põhjendatud peab kostja seda põhistatud tõendite abil tõendama. Kostja väitele, et kuna tema ei ole allkirjastanud Tele2 Eesti AS-i tüüptingimusi, siis need temale ei kohaldu tuletab hageja kostjale meelde, et lepingute allkirjastamisega kostja kinnitas, et on tutvunud vastavate tüüptingimustega. Järelikult vastavad tüüptingimused kohalduvad kostja ja Tele2 Eesti AS –i vahel sõlmitud lepingutele. Hageja leiab, et asja on võimalik lahendada kompromissiga, kuid mitte kostja poolt pakutud tingimustel. Hageja on nõus sõlmima kompromissi ja vähendama viiviseid 150 eurot. Ülejäänud nõue jääks samaks. 18 aprilli 2012 kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, hageja jäi seisukoha juurde, et kõik arved mis on hagiavalduses kajastatud on tasumata. Teenuse väljalülitamise kohta on ainult kostja suuline väide. Tegemist on kahe asjaga -arvuti järelmaksuga ja modemi ( netipulga) igakuise fikseeritud tasu maksmisega. Netipulga eest tuli tasuda igakuiselt fikseeritud summa. Teenus lõpetati jaanuari 2009 arvega, arvel on näha, et tehti tasaarvestus. Hageja esindaja on nõus kompromissi sõlmimisega ja viiviseid vähendama 350 euroni. Kostja selliste kompromissi tingimustega nõus ei ole. Kostja väidab, et temaga lõpetati mobiilse interneti teenus ja netipuks oli tasuta ja netipulga kasutamise igakuine makse oli 325 krooni. Leping lõpetati jaanuaris 2009, esimene maksevõlg tekkis 2008 maikuus. Peale seda netipulka kasutada ei saanud. Kostja on korduvalt Tele2 esindusse helistanud ja vastuseks on olnud, et kuna on võlgnevus, siis nad teenust taastada ei saa. Kostjale on 7 kuud arveid esitatud aga teenust ta kasutada ei saanud. Kostja on seisukohal, et ta teeb Tele2-le päringu, et Tele2 kinnitaks, et maist 2008 jaanuarini 2009 oli teenus piiratud. Maist kuni jaanuarini kostja netipulka kasutada ei saanud. Kostja ei ole hageja poolt pakutava kompromissiga nõus kuna hageja pakub vähendada viiviseid aga viivised tulenevad põhivõlgnevusest. Kohus selgitab menetlusosalistele, et Vastavalt TsMS § 230 peab kumbki pool tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus määras kostjale täiendava tähtaja kuni 07 maini 2012.a. päringu tegemiseks Tele2-le ning vastuse esitamiseks kohtule. Kohus selgitas kostjale, et kui Tele2 teatab, et nad ei väljasta tõendit tuleb kostjal esitada kohtule taotlus, et kohus teeks päringu. Menetlusosalised nõustuvad tsiviilasja edaspidise kirjaliku menetlusega. ( tl 79-80) 4 Kostja esitas 07. mail 2012 meili teel kohtule kirjavahetuse Tele2 Eesti AS-iga. Kostja A. L. on 30 aprillil Tele2 Eesti AS poole pöördunud meili teel taotlusega. Tele2 Eesti AS teeninduskonsultant on vastanud kostja taotlusele, et interneti kasutamine piirati seoses tasumata arvega 26.08.2008.a. Edasi järgnesid meeldetuletused, krediidiinfo kiri, võlanõue ning 24.10.2008 anti kostja võlgnevus inkasosse. Teeninduskonsultant soovitab kostjal täpsema informatsiooni saamiseks võlgnevuse ja maksmise võimaluste kohta ühendust võtta inkassofirmaga. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Menetlusosalised nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl, 79-80). Vaidlust ei ole selle üle, et poolte vahel oli lepinguline suhe, et hageja täitis oma lepingulised kohustused nõuetekohaselt ja kostja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud (jätnud maksmata tasu). Hageja on oma kohustuse täitnud. Kostjal oli kohustus hagejale selle eest tasuda esitatud arvete alusel. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine on
järgi kohustuse rikkumine ja kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja
lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostja valdusesse jäi järelmaksuga ostetud sülearvuti ja kostja maksis järelmaksu eest esitatud arvete alusel 1000 krooni ja 380 krooni. Kostja soovis eraldi arveid järelmaksu eest ja puuduva mobiilside teenuste eest, kuna eraldi arveid ei saanud, siis kostja keeldus maksmisest ( tl 67). Toimiku materjalidest nähtub, et Tele2 Eesti AS on kostjale esitanud arveid ajavahemikul 01.04.2008 kuni 31.01.2009 maksetähtajaga 18.02.2009.a. Arvete kohaselt on Tele2 Eesti AS arvete summast maha arvestanud kostja poolt 07.07.2008 tasutud 664 krooni, 03.09.2008.a. tasutud 380 krooni ja 08.10.2008.a. tasutud 1000 krooni. Viimasel arvel on näha, et Tele2 Eesti AS on teinud tasaarvestuse ( vähendanud) võlgnevus summat 199,19 krooni võrra ja samas nõudnud järelmaksu sülearvuti ja andmesidemodemi kogumaksumust. Arvete kohaselt on näha, et kostjale on igakuiselt arvestatud netipulga eest 325 krooni ja järelmaksu osamakse summas 340 krooni. Kostja on tunnistas kohtuistungil, et netipulga maksumus oli igakuiselt 324 krooni. ( tl 79-80).
lg 6 kohaselt kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks: 1) esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus; 2) teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus jne.
lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Eeltoodust tulenevalt hagejal on õigus tulenevalt
§-st 88 lg 6 ja lg 8 arvestada kostjalt laekunud maksete puhul (2044 krooni) täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustused. Seda õigust on hageja kasutanud ja kostja poolt tehtud maksed arvestanud tasumata jäänud arvete eest. Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Lindorff Eesti AS hagi A. L. vastu 649,80 euro nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks jätta kõik hageja 5 kohtukulud kostja kanda. Kohus luges tõendatuks, et A. L.`ult tuleb välja mõista võlgnevus kogusummas 1299,60 eurot.
lg 1 p 6 ja
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu näol on tegemist tavapärase poolte tarbijakrediidi – ja järelmaksulepinguga ( leping nr 10014357/ tl 12-14) , kus peab arvestama raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) viivise tasumise kohustusega. Kostja pidi ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista viivis hageja nõutud ulatuses summas 649,80 eurot. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab Lindorff Eesti AS hagi täies ulatuses, siis kannab hageja menetluskulud kostja A. L.. Hageja esindaja on tasunud hagi esitamiselt riigilõivu kogusummas 191,73 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 47,93 eurot ja hagiavalduselt 143,80 eurot / tl 52,53). Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud summas 191,73 eurot. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 järgi rahuldatakse hagi täielikult. Evi Kool / allkiri/ Kohtunik Ärakiri õige Marge Ojaäär Kohtuistungisekretär
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.