3-12-1194/1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-12-1194 Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2012, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Valga Haigla kiirabi 02.08.
2. a kiirabikaardi nr 1754 õigusvastasuse kindlakstegemiseks Resolutsioon Edasikaebamise kord
3. Tagastada XXX kaebus.
4. Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale.
5. Kaebus koos lisadega kuulub tagastamisele pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud
6. Tartu Halduskohtule laekus 11.06.
7. a edastatuna Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt XXX kaebus, milles taotletakse tunnistada Valga haigla kiirabi 02.08.
8. a kiirabikaart nr 1754 seaduse nõuetele mittevastavaks. Kaebuse kohaselt oli 02.08.
9. a kiirabibrigaadil väljakutse tulekahjule aadressil Valga, Uus tn
10. Kiirabikaardist nr 1754 nähtub, et kiirabi kohale saabumisel „Pt. ei leitud“ (see on märgitud lahtrisse „DGN“). Pärast oli see fraas maha kriipsutatud ja kirjutatud, et patsient jooksis põlevasse majja ja viibis seal ~3 minutit, samuti oli patsiendil Igor Ahasel kiirabibrigaadi poolt tuvastatud peal ja jalgadel III astme põletused. Samal kiirabikaardil nr 1754 lahtris „visiidi lõpptulemus“ on märgitud „Ei leitud Pt.“, st kiirabikaardist nähtub, et pea ja jalgade I-II astme põletusega patsient Igor Ahas ei olnud toimetatud kiirabi poolt Valga haiglasse. XXX arvates on kiirabikaart nr 1754 vastuoluline, sest ühel juhul see kajastab seda, et patsienti ei leitud sündmuskohalt ja teda ei toimetatud Valga haiglasse, teisel juhul aga akt kajastab seda, et patsiendil Igor Ahasel on diagnoositud I-II astme põletused, kuid seejuures teda ei toimetatud haiglasse arstiabi osutamiseks. Samuti puudub kiirabikaardil kiirabibrigaadi väljakutse kuupäev, kiirabi lahkumise aeg sündmuskohalt haiglasse ja kiirabikaardi koostanud meditsiinitöötaja allkiri. Kaebaja märgib, et vaidlustatud kiirabikaart nr 1754 asub kriminaalasja nr 1-06-16566 toimikus. Kohtu seisukoht
11. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluse lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 6 lg 1 kohaselt loetakse halduskohtumenetluses vaidlustatavaks haldusaktiks haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, haldusleping haldusmenetluse seaduse § 95 tähenduses, samuti üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt. Haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 kohaselt haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Eelnevast nähtub, et mingi tegevus kujutab endast haldusakti, kui üheaegselt on täidetud kõik järgnevad tingimused: 1) tegutsevaks subjektiks on haldusorgan; 2) tegevus toimub avalik-õiguslikus suhtes; 3) tegevus kujutab endast tahteavaldust õigussuhte reguleerimiseks; 4) tahteavaldus on ühepoolne; 5) reguleeritakse üksikjuhtumit; 6) regulatsioon on suunatud haldusevälisele isikule.
12. XXX soovib oma kaebuses, et kohus teeks kindlaks Valga Haigla kiirabi 02.08.
13. a kiirabikaardi nr 1754 õigusvastasuse. Kohus on seisukohal, et kiirabikaart ei ole halduskohtus vaidlustatavaks haldusaktiks HKMS § 6 lg 1 mõistes, kuna see ei vasta eelpool väljatoodud haldusakti tunnustele. Sotsiaalministri 18.08.
14. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord“ § 73 kohaselt on kiirabikaardi näol tegemist tervishoiuteenuse ehk kiirabi osutamist tõendava dokumendiga, mis vormistatakse kiirabibrigaadi juhi poolt iga väljakutse ja iga patsiendi kohta, kellele osutatakse kiirabiteenust. Kohus märgib, et tervishoiuteenuse osutamisel tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus, kuna tervishoiuteenuse osutamise näol on tegemist võlaõigusliku suhtega (vt. Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.
15. a otsust haldusasjas nr 3-3-1-53-10 ning 21.12.
16. a otsust haldusasjas nr 3-31-69-10). Samas kaebuse sisust nähtuvalt on vaidlusalune kiirabikaart koostatud kolmanda isiku suhtes, mitte aga kaebaja kohta. Seega ei saa antud juhul olla tegemist kaebaja ja tervishoiuteenuse osutaja vahelise tsiviilvaidlusega. Kaebuse asjaolude pinnalt saab kohus aru, et kõnealune kiirabikaart on tõendiks kriminaalasjas nr 1-06-16566, kus kaebaja on süüdistatavaks isikuks. Kohus on seisukohal, et kui kaebaja soovib esitada vastuväiteid nimetatud kiirabikaardi kui tõendi kohta, siis tuleb tal seda teha kriminaalasja nr 1-06-16566 raames. Halduskohtu pädevuses ei ole kriminaalasjas tõendiks olevatele dokumentidele hinnangu andmine.
17. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Eeltoodule tuginedes tagastab kohus XXX kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Maare Aloe kohtunik 2