lg 1 nimetatud intressimäärast lähtuvalt või kui muutuvad muud viivisemäära reguleerivad seadusesätted, siis on laenajal õigus nõuda laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras. Laenulepingu p 3.7 ja p 7 kohaselt on viivisemääraks 11% aastas ehk 0,030% päevas. Seisuga 14.12.2011 on viivis kokku 25,94 eurot. Hageja nõue Hageja esindaja Ü.Lamp palub
§-de 76 lg 1; 82 lg 1; 101 lg 1 p-d 1, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista 303,54 eurot hageja kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt riigilõiv 47,93 ja 63,91 eurot hageja kasuks. Kostja seisukoht Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 02.03.2012. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.