TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Tartu kohtumaja Kohtuasja number kaebuse tagastamise kohta 3-11-2766 Määruse kuupäev 22.12.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi T.Š.` kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 2000 eurot seoses laost riiete väljaandmisega viivituse eest ja 500 eurot seoses vangla sisekorraeeskirjadega tutvumise mittevõimaldamisega perioodil 17.06.201120.07.2011 Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Resolutsioon Edasikaebamise kord
- Tagastada T.Š.` kaebus haldusasjas nr 3-
- Kohtumääruse ärakiri saata teadmiseks kaebuse esitajale ning Tartu Vanglale.
- Kaebus kuulub tagastamisele pärast kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud 28.11.2011 saabus Tartu Halduskohtule T.Š.` kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju nõudes alljärgnevatel asjaoludel: Kaebuses märgitu kohaselt saatis kaebaja õde kaebajale postipakiga riideid. Postipakk saabus Tartu Vanglasse 30.06.2011 ja paigutati seejärel lattu. Vaatamata korduvatele nõudmistele ei antud kaebajale postipakis olevaid riideid kätte. Kaebaja kirjutas lattu 22.08.11 ja 16.09.11 avalduse. Alles 16.09.11 väljastati kaebajale riided koos laotöötaja vabandusega. T. Š. leiab, et Tartu Vangla toimis õigusvastaselt, viivitades temale laost riiete väljastamisega 2 kuud ja 16 päeva ilma igasuguse põhjuseta. Vangla ei tohtinud riiete kätteandmisega viivitada, kuna kaebaja ei ole süüdimõistetu vaid on kinni peetav, kellel 1 on õigus postipakki saada. Kaebaja leiab, et vangla on sellise ebaseadusliku tegevusega tekitanud temale moraalset kahju, mille hüvitamiseks nõuab 2000 euro väljamõistmist. Kaebaja märgib, et tema poolt Tartu Vangla direktorile 02.10.2011 esitatud kahju hüvitamise taotlus on kuni käesoleva ajani vastuseta ning loeb seega kohtueelse vaidemenetluse läbituks. Teise episoodina toob kaebaja välja asjaolu, et saabus Tartu Vanglasse 17.06.2011, kuid Tartu Vangla sisekorraeeskirjadega võimaldati tal tutvuda alles 20.07.11 ja 22.07.11, kusjuures 22.07.11 kinnitas haldusaktiga tutvumist oma allkirjaga. Kaebaja leiab, et vangla oleks pidanud koheselt tema vanglasse saabumisel , s.o 17.06.2011 andma temale sisekorraeeskirjad tutvumiseks ning kuna vangla seda ei teinud, on sellise viivitusega rikkunud kaebaja õigusi. Kaebaja väitel on ta suuliselt mitmel korral öelnud, et soovib sisekorraeeskirjadega tutvuda, kuid kontaktisik ei andnud neid temale. Väidetavalt tuli 20.07.11 uus kontaktisik, kes andis sisekorraeeskirjad tutvumiseks. Kaebaja soovib saada rahalist hüvitist 500 eurot perioodil 17.06.11-20.07.11 sisekorraeeskirjadega tutvumise mittevõimaldamise eest. Kokku taotletakse kaebusega 2500 euro väljamõistmist. Eeltoodust lähtudes tegi kohus asjaolude väljaselgitamiseks vanglale 30.11.2011 järelepärimise, milles palus teatada, kas kinnipeetav T.Š. on vangla poole pöördunud kaebuses kirjeldatud asjaoludega seonduvalt kahjunõudega kokku 2500 euro ulatuses. Vastuseks kohtu järelepäringule edastas Tartu Vangla 06.12.2011 elektronkirjaga T. Š.` 02.10.2011 kahjunõude koopia koos Tartu Vangla 05.12.2011 otsusega nr 3-30/289-1 „Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine“. Seejuures Tartu Vangla teatab, et kuna kaebaja vabanes Tartu Vanglast 30.11.2011, saadeti vangla otsus koos väljastusteatega kaebaja elukoha aadressile Ravi 4-4, 30326 Kohtla-Järve, mistõttu ei ole vanglal praegusel hetkel võimalik öelda, millal saab kaebaja otsuse kätte. Esitatud dokumentidest nähtub, et 03.10.2011 registreeriti Tartu Vanglas T.Š.`i poolt esitatud kahjunõue, milles kaebaja taotleb moraalset kompensatsiooni 2000 eurot 30.06.2011 vanglasse saabunud postipakis olevate riiete kätteandmisega viivitamise eest 500 eurot õigusaktide tutvustamisega viivitamise eest. Tartu Vangla 05.12.2011 otsuses nr 3-30/289-1 „Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine“ on märgitud, et 01.07.2011 saabus T. Š.` postipakk, mis võeti lahti tema juuresolekul. Pakis olevaid esemeid tõepoolest ei väljastatud temale koheselt. T. Š. tegi laole avaldus 25.07.2011 (L-1550), milles soovis saada kambrisse riideid, kuid 26.07.2011 võttis ta avalduse tagasi. 16.09.2011 sai T. Š. laost riided (aluspüksid 2 paari, alussärk hall 2 tk, T-särk hall ja „SB“ , sokid 2 paari, hallid püksid „Columbia“, dressipluus must „Tominixx“ ja pikkade varrukatega T-särk) kätte. Teise kaebuses kirjeldatud episoodi osas on otsuses märgitud, et T. Š. saabus vanglasse 17.06.2011 ning õigusakte tutvustas temale
- üksuse inspektor-kontaktisik E. Elbrecht 21.07.2011, kuna T. Š.` sõnul ei olnud kaebaja õigusaktidega tutvunud ja selle kohta ei 2 olnud ka vastavat kannet. Ametniku sõnul selgus hiljem, et tegelikult tutvustati T. Š.` õigusakte
- üksuse inspektor-kontaktisiku poolt koheselt peale vanglasse saabumist sektsioonis E2 viibimise ajal, kuid tutvumisõiend jäi allkirjastamata. Ülalnimetatud otsuses on märgitud, et seda kinnitab ka asjaolu, et teise sektsiooni paigutamisel 04.07.2011 esitas inspektor-kontaktisik kaebajale küsimuse, kas ta on tutvunud vangistusalaste õigusaktidega, millele kaebaja vastas jaatavalt. Ülalnimetatud 05.12.2011 otsuses toob Tartu Vangla välja, et mittevaralise kahju hüvitamist käsitleva Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt saab isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Tegemist on lõpliku loeteluga ning ühelgi muul juhul mittevaralise kahju rahaline hüvitamine kõne alla ei tule. Riigivastutuse seadusega ei ole ette nähtud kahju hüvitamist seetõttu, et mingi toiming on õigusvastane, hüvitamisele kuulub vaid õigusvastase ja süülise tegevuse tagajärjel tekkinud kahju. T. Š. ei ole oma taotluses märkinud, milline RVastS § 9 lõikes 1 loetletud tagajärgedest on tema kahjunõude aluseks. Tartu Vangla andmetel ühtegi eelnimetatud kahju hüvitamise alustest T. Š.` puhul ei esine. T. Š. ei nimetanud mitte ühtegi kahjulikku tagajärge, mis saabus temale seetõttu, et ta ei saanud postipakiga saadetud riideid koheselt kätte ning väidetavalt tutvustati temale vangistusalaseid õigusakte esimest korda alles 21.07.
- Lisaks eeltoodule märgib vangla, et RVastS § 9 lõike 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Võlaõigusseaduse § 134 lõike 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Vangla rõhutab, et võttes arvesse T. Š.` taotluse sisu on äärmiselt küsitav, kas sellega võis kaasneda niivõrd kahjulik tagajärg, mille eest oleks põhjendatud rahalise hüvitise saamine. Kuna T. Š. ei ole välja toonud ühtegi asjakohast põhjust rahalise hüvitise saamiseks, jätab vagla 05.12.2011 otsusega nr 330/289-1 tema moraalse kahju hüvitamise taotluse(d) rahuldamata. Kohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et T. Š.` kaebus kuulub halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 5 alusel tagastamisele. HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Tartu Vangla 06.12.2011 vastusega kohtu päringule ning sellele lisatud dokumentidega on tõendatud, et Tartu Vangla ei ole kaebajale oma antud kaebuses kaevatavate toimingutega kahju tekitanud. Kohtueelselt on kaebuse esitaja pöördunud Tartu Vangla poole mittevaralise kahju nõudega summas 2000 eurot seoses sellega, et Tartu Vangla väljastas T. Š. 30.06.2011 3 tema nimele saabunud postipakis olevad riided alles 16.09.2011 ning 500 eurot seoses sellega, et T. Š. sai vangla sisekorraeeskirjadega väidetavalt tutvuda alles 20.07.2011, kuigi viibis vanglas juba alates 17.06.
- Kohus nõustub Tartu Vangla ülaltoodud seisukohtadega, mis on avaldatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses 05.12.
- Asja materjalide kohaselt ei ole T. Š. välja toonud ühtegi asjakohast põhjendust rahalise hüvitise saamiseks (kummagi episoodi osas). Ka kaebaja ise märgib kaebuses, et laotöötaja vabandas riiete laost väljaandmisega viivitamise pärast, mis kohtu seisukohalt iseenesest on tekitatud ebameeldivuste heastamine. Kuna ülaltoodust lähtudes ei ole tõendatud Tartu Vangla poolt T. Š.` kaevatavate toimingutega kahju tekitamine, tuleb antud kaebus mittevaralise kahju 2500 euro nõudes kaebuse esitajale tagastada HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel kui ilmselgelt perspektiivitu kaebus. HKMS § 11 lg 31 p 5 eesmärk on eelkõige kõrvaldada menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades, on võimalik perspektiivitu kaebuse suhtes kohaldada HKMS § 11 lg 31 p 5 sätet (Riigikohtu halduskolleegiumi kohtumäärus 3-3-120-10). Eeltoodust lähtudes kaebuse esitajal ei ole ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust, seetõttu kohus tagastab antud T. Š.` kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel selle esitajale. Mare Priks kohtunik 4