3-11-2336/51

M ÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Mati Kartau, Maili Lokk

1. juuni 2012, Tartu 3-11-2336 OÜ Profit Pluss kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 09.06.
2. a maksuotsuse nr 12.2-3/4506-48 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 05.10.
3. a määrus OÜ Profit Pluss määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja - OÜ Profit Pluss, esindaja advokaat Siret Saks Vastustaja - Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. oktoobri
5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus (LMTK) viis OÜ Profit Pluss suhtes läbi revisjoni, mille käigus kontrolliti maksustamisperioodidel jaanuar 2009 kuni aprill 2010 käibe- ja tulumaksu arvestamise ning tasumise õigsust. 09.06.
7. a maksuotsusega nr 12.2-3/4506-48 määrati OÜ-le Profit Pluss täiendavalt tasumiseks tulumaksu 872 199 krooni (55 743,68 eurot) ja käibemaksu 696 602 krooni (44 520,98 eurot).
8. OÜ Profit Pluss esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada LMTK 09.06.2011.a maksuotsus nr 12.2-3/4506-
9. Kaebuses taotles OÜ Profit Pluss esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud maksuotsuse täitmise peatamist. Taotluse põhjenduste kohaselt on maksuotsus põhjalikult motiveerimata, selles esineb arvukaid vigu, sh maksuotsuse faktilise aluse tuvastamisel. OÜ Profit Pluss esitab kaebuses täiendavaid tõendeid oma väidete põhistamiseks ning vaidlusaluste tehingute toimumise tõendamiseks. Eelnevast tulenevalt on kaebus põhjendatud ning perspektiivikas. Maksuotsus tugineb kaudsetele tõenditele ning kahtlustele. Kaebaja tasus 12.09.2011 vastustajale 7548,58 eurot, selgitusega TSD 08.
10. Tegemist oli jooksvate maksude tasumisega, kuid vastustaja on lugenud laekumise alusel täidetuks OÜ Profit Pluss käibemaksu kohustuse, mis on käesolevas haldusasjas vaidluse all. Kui vastustaja kavatseb jooksvate maksude tasumiseks makstud summade arvel tasuda 09.06.
11. a maksuotsuse alusel määratud summasid, siis halvendab see oluliselt kaebaja olukorda, kuna kahjustab ja takistab kaebaja igapäevast majandustegevust. Kaebajal tekib võlgnevus nii maksuotsusel määratud summalt kui ka jooksvatelt maksudelt, mille tasumisega kaebaja korrektselt ja igapäevaselt tegeleb. Maksuotsuses toodud summade tasumine ilma kohtuotsuseta on ebamõistlik ning kahjustab kaebaja huve. Kohene maksuotsuse täitmine tekitab kahjuliku tagajärje ohu. Nii suure summa tasumine maksuhaldurile koheselt ja täies ulatuses vähendab oluliselt käibevahendite hulka ettevõtte tegevuses ning see võib halvata ettevõtte majandustegevuse. Seega, olukorras, kus OÜ Profit Pluss kaebus leiaks positiivse lahendi, jääks kaebaja põhjendamatult ilma käibevahenditest kohtumenetluse perioodil. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine tekitab kahjuliku tagajärje ohu, halvendab kaebaja olukorda kohtumenetluse ajal ning kaebaja huvid võivad saada pöördumatult kahjustatud. Kaebuse rahuldamise korral võib maksuotsuse tagasitäitmine olla raskendatud või koguni võimatu.
12. a majandusaasta aruandest nähtub, et kaebaja on aktiivselt tegev ettevõte. Kaebajale kuuluvad muuhulgas mitmed kinnisasjad, millele vajadusel saab sissenõuet pöörata. Seega ei raskenda esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine vastustaja olukorda juhul, kui kohtuotsus peaks tulema kaebajale negatiivne.
13. Tartu Halduskohus jättis 05.10.
14. a määrusega OÜ Profit Pluss taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole üksnes väide, et maksuvõla sissenõudmine viib kaebaja raskesse majanduslikku olukorda või võib selle tegevuse peatada, piisavaks aluseks esialgse õiguskaitse kohaldamisel. Kaebaja väide ettevõtte tegevuse peatumise või oluliselt kahjustumise kohta on paljasõnaline ning selle tõendamiseks ei ole esitatud mingisuguseid tõendeid. Samuti on kaebajal võimalik vältida maksusumma kohest ja täies ulatuses tasumist ka maksuvõla tasumise ajatamisega MKS § 111 alusel. Maksusumma tasumise kohustus ei ole selline pöördumatu tagajärg, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamise korras maksuotsuse täitmise peatamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamise kahjuks räägib arvestatav oht, et kaebaja võib muuta end kohtuvaidluse ajal teadlikult maksejõuetuks, vältida maksukohustuse täitmist ning riigil jääks õiguspäraselt määratud maksusumma saamata. Isegi kui asuda seisukohale, et maksuotsuse täitmise peatamisel avalik huvi puudub, ei tähenda avaliku huvi puudumine seda, et vaidlustatud maksuotsuse täitmine tuleb peatada. Kaebuse ilmne perspektiivitus on vaid üks alus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmiseks. Seega ei too kaebuse perspektiivikus veel ilmtingimata kaasa esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist. Käesoleval juhul ei ole alust pidada kaebust küll ilmselgelt perspektiivituks, kuid samas ei ole alust pidada seda ka ilmselgelt perspektiivikaks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
15. OÜ Profit Pluss esitas määruskaebuse, milles palutakse Tartu Halduskohtu 05.10.
16. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole halduskohus võtnud seisukohta kõikide esialgses õiguskaitses esitatud seisukohtade ja tõendite osas ning halduskohtu määrus on nõuetekohaselt motiveerimata. Kohus on jätnud tähelepanuta, et vastustaja on lugenud täidetuks käibemaksu kohustuse, mitte kaebaja poolt tasutud kohustuse jooksvate maksude tasumiseks. Kaebaja esitas aktiivse majandustegevuse ning maksuotsuse sissenõudmisel majandustegevuse tõenäolise kahjustumise tõendamiseks
17. a majandusaasta aruande, kuid kohus ei ole seda analüüsinud. Lisaks esitas kaebaja kinnistusraamatu väljavõtte, millelt nähtub, et kaebajale kuulub kolm kinnisasja ning maksusummade tasumist on võimalik tagada 2 ka muudel maksukorralduse seaduses sätestatud viisidel kaebaja registervaralt. Seega on alusetu kohtu väide, et kaebaja sooviks on muuta end maksejõuetuks ja seeläbi vältida maksukohustuse täitmist. Kohus ei ole analüüsinud kaebaja väiteid, mille kohaselt tekitatakse esialgse õiguskaitse taotluse mitterahuldamisega kahjuliku tagajärje oht, mida ei ole võimalik kõrvaldada. Ebakorrektne ning põhjendamatu on kohtu poolt võetud seisukoht, et käesolevas menetlusstaadiumis ei ole alust pidada kaebust küll ilmselgelt perspektiivituks, kuid samas ei ole alust pidada seda ka ilmselgelt perspektiivikaks. Kohtumääruses toodud põhistused on motiveerimata ning kohus on kohaldanud kaebajale selgelt ebasoodsamat eeldust, et kaebus on põhjendamatu. Vaidlustatud maksuotsus on põhjalikult motiveerimata, selles esineb arvukalt vigu ning see tugineb kaudsetele tõenditele ja kahtlustele, mistõttu ei saa kaebus olla ilmselgelt perspektiivitu ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine on põhjendatud. Ebaõige on kohtu väide, et kaebaja poolt on põhistamata kahjulik tagajärg. Jooksvate maksude tasumiseks mõeldud summade lugemine maksuotsusega määratud summa tasumiseks, tekib kaebajal maksuvõlg jooksvate maksude tasumisel ning võlgnevuselt tuleb tasuda intressi. Jooksvat maksu ei ole võimalik ajatada. Jooksvatelt kohustustelt tekkinud intressi ei saa kaebaja vastustajalt tagasi nõuda, kuna need maksukohustused ei ole vaieldavad. Seega tekib vastustaja tegevuse tõttu tagajärg, mida ei ole võimalik hiljem likvideerida, sest intresse ei saa kaebaja kelleltki tagasi nõuda. Vastustaja on arestinud kaebaja konto teadmata ulatuses teadmata akti alusel. Käesolevaga ei saa kontol olevaid vahendeid (90938.79 eurot) kasutada ning nimetatud asjaolu tekitab vaieldamatut pöördumatut kahju, mille likvideerimine ei pruugi olla enam võimalik. Kaebaja ei saa tasuda töötajatele, tarnijatele ning muudele ettevõtetele oma tarbitud teenuste eest. Arvete tasumata jätmisel tuleb tasuda viivist ning pole välistatud, et mõni ettevõte võib esitada pankrotiavalduse kohtule. Maksuotsuse summade tasumine koheselt ilma kohtuotsuseta on ebamõistlik ning kahjustab kaebaja huve, kuna see vähendab oluliselt käibevahendite hulka ettevõtte tegevuses.
18. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus oli esitatud vastuses seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Vastuse põhjenduste kohaselt on halduskohus analüüsinud kõiki kaebaja põhiväiteid ning määrus on piisavalt motiveeritud. Kuigi igakuiste jooksvate maksukohustuste tasumist ei ole võimalik ajastada, ei ole mitte miski takistanud kaebajal esitata taotlust vaidlustatud maksuotsusega määratud maksusummade tasumise ajatamiseks. Samuti on kaebajal õigus kaebuse rahuldamise korral nõuda MKS §-de 116-117 kohaselt intresside arvestamist. Seega on põhjendamatu viitamine kaebaja õiguste pöördumatule kahjustumisele. Võimalikud raskused maksusumma tasumisel ei saa olla maksuotsuse täitmise peatamise aluseks, kuna sisuliselt viitaks see kaebaja maksejõuetusele, millest tulenevalt võib peatatud maksunõude sissenõudmine osutuda hiljem lootusetuks. Esialgse õiguskaitse rahuldamiseks peaksid eksisteerima ilmselged õiguslikud alused vaidlustatud maksuotsuse tühistamiseks. Käesoleval sellised alused puuduvad, mis võiksid maksuotsuse ja maksuhalduri tegevusele eelhinnangu andmisel viia järeldusele, et haldusakt on ilmselgelt põhjendamatu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 05.10.
20. a määruse tühistamiseks ei ole alust. 3
21. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks on HKMS vr § 121 lg 2 ja HKMS § 249 lg 1 kohaselt see, et vastasel juhul oleks kaebaja õiguste kaitse kohtuotsuse täitmisel raskendatud või osutuks see võimatuks. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt kohaldatakse esialgset õiguskaitset siis, kui on olemas kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.11.
22. a määrust haldusasjas nr 3-3-1-76-04, p 6). OÜ Profit Pluss on sellise kahjuliku tagajärjena esitanud kaebuses väite, et maksuvõla sissenõudmise korral satuks kaebuse esitaja raskesse majanduslikku olukorda ja maksuotsuse täitmine võib ettevõtte igapäevase majandustegevuse peatada, kuna sellisel juhul väheneks oluliselt käibevahendite hulk. Samuti väidetakse, et kaebaja on aktiivselt tegutsev ettevõte, kellele kuuluvad muuhulgas ka mitmed kinnisasjad, millele maksuotsuse kohese täitmise asemel võiks sissenõudmise pöörata.
23. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt üksnes väide, et maksuvõla sissenõudmine viib kaebaja raskesse majanduslikku olukorda või võib tema tegevuse peatada, ei ole piisavaks aluseks esialgse õiguskaitse kohaldamisel. Kaebuse rahuldamisel kuulub maksusumma kaebajale tagastamisele ning lisaks on kaebajal õigus sellisel juhul nõuda endale intressi maksmist vastavalt MKS §-dele 116-
24. Seega on kaebajal võimalik saada maksuhaldurile maksusumma alusetu maksmise korral tagasi maksusumma koos intressidega. Lisaks sellele oli kaebajal võimalik vältida maksuotsusega määratud maksusumma kohest ja täies ulatuses tasumist maksuvõla tasumise ajatamisega. Kuigi jooksvalt tasumisele kuuluvaid makse ei ole võimalik ajatada ning jooksvatelt kohustustelt tekkinud intressi ei saa kaebaja vastustajalt tagasi nõuda, ei anna ka asjaolu, et maksuhaldur on võlguolevaid maksusummasid katnud kaebaja poolt igakuiste uute maksusummade tasumise arvelt alust kohaldada asjas esialgset õiguskaitset, sest nagu juba märgitud, oleks kaebaja saanud sellist olukorda ära hoida maksuvõla tasumise ajatamisega. Kaebaja viide enda aktiivsele majandustegevusele ja seda väidetavalt tõendavale
25. a majandusaasta aruandele ning kinnistusraamatu väljavõttele, millelt nähtub, et kaebajal on olemas kinnisasjad, mille arvelt oleks kaebaja arvates samuti võimalik maksusummade tasumist tagada, ei anna ringkonnakohtu hinnangul samuti alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
26. a majandusaasta aruandest nähtuvalt oli kaebaja põhivara jääkmaksumus küll 3 258 201 krooni (208 237 eurot) ja müügitulu võrreldes eelneva majandusaastaga suurenes, kuid samas oli ettevõte lõppkokkuvõttes aruandeaastal kahjumis ning
27. a lõpu seisuga oli ettevõte tarnijatele, töövõtjatele ja maksuhaldurile võlgu 7 144 450 krooni (456 613 euro) ulatuses. Samuti nähtub 12.04.
28. a kontrollaktist, et ühele kaebaja kinnistule oli juba
29. a seatud hüpoteek USA-s asuva äriühingu kasuks summas 5 000 000 krooni. Samuti nähtub kinnistusregistri andmetest, et viidatud Jõgevamaa kinnistu ja ka Lohusuu vallas asuva kaebaja kinnistu osas on maksuhaldur juba
30. a septembris teinud avalduse nende käsutamise keelamiseks ja vastavad keelumärked on kinnistusraamatusse sisse kantud 04.10.2011 ja 05.10.2011, so päev enne või samal päeval vaidlusaluse halduskohtu määrusega esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna majandusaasta aruandest tulenevad näitajad alust arvata, et tegemist on aktiivselt ja probleemivabalt tegutseva ettevõttega, kes on võimeline oma võlad, sh maksuvõlad, tulevikus tingimata ja probleemivabalt tasuma ning kelle majandustegevust takistaks oluliselt üksnes see, kui vaidlusaluse maksuotsuse täitmist esialgse õiguskaitse korras ei peatataks. Ja nagu eelnevast nähtub, on maksuhaldur juba
31. a septembris kasutanud talle seadusega antud võimalust ja lasknud kaebaja kinnistute käsutamise 4 maksuvõla tõttu keelata, mistõttu ei ole asjakohased ka määruskaebuses korduvana esitatud väited selle kohta, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on alust ka seetõttu, et maksuvõla tasumist kaebaja poolt tulevikus saaks tagada kaebaja jaoks vähem probleeme tekitava abinõuga e. sissenõude pööramisega kaebaja kinnistutele. Seetõttu ei pea ringkonnakohus maksuotsusega kaasnenud maksusumma tasumise kohustust selliseks pöördumatuks tagajärjeks, mis õigustanuks esialgse õiguskaitse kohaldamist ja maksuotsuse kehtivuse peatamist.
32. Eelnevat arvestades on halduskohus vaidlustatud määruses iseenesest põhjendatult viidanud ka sellele, et esialgse õiguskaitse kohaldamise kahjuks räägib asjaolu, et kaebaja võib muuta end kohtuvaidluse ajal teadlikult maksejõuetuks ning vältida seega lõppkokkuvõttes oma maksukohustuse täitmist. Sellisel juhul ei lükkuks maksu maksmine edasi, vaid riigil jääkski õiguspäraselt määratud maksusumma saamata. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et maksuotsuse täitmise peatamise vastu olev avalik huvi puudub, ei tähenda avaliku huvi puudumine seda, et vaidlustatud maksuotsuse täitmine tulebki peatada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
33. novembri
34. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-01, p 2).
35. Lisaks eeltoodule on halduskohus põhjendatult juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et Riigikohtu halduskolleegiumi on võrreldes 14.12.
36. a määrusest haldusasjas nr 3-3-1-85-04 tuleneva seisukohaga, mille järgi saab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätta vaid siis, kui kaebuse perspektiivitus on ilmne, asunud hilisemates lahendites korduvalt seisukohale, et kaebuse ilmne perspektiivitus on üksnes üheks aluseks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
37. märtsi
38. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-3-06, p 8;
39. juuni
40. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-54-06, p 12) ning järelikult ei ole paikapidav kaebaja seisukoht, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldada alati, kui kaebuse perspektiivitus ei ole ilmne. Halduskohus on kaebuse võimalikku tulemust määruse tegemise aja seisuga hinnanud ja leidnud, et kaebust ei ole alust pidada ilmselgelt perspektiivikaks.
41. Mis puudutab halduskohtu poolt vaidlusaluses määruses tehtud viidet Tartu Ringkonnakohtu 30.06.
42. a määrusele haldusasjas nr 3-10-1171, siis oli see viide igati asjakohane, kuna selle määrusega lahendas ringkonnakohus viidatud haldusasjas maksuhalduri määruskaebuse halduskohtu määruse tühistamiseks, millega esialgset õiguskaitset oli kohaldatud kaebaja poolt käesolevas asjas esitatud väidetega analoogsete väidete alusel ja tühistas halduskohtu määruse maksuotsuse täitmise peatamiseks. Kuna see ringkonnakohtu määrus ei olnud edasikaevatav ja oli vaidlusaluse 05.10.
43. a määruse tegemise ajaks seega jõustunud, siis ei ole asjakohane määruskaebuses toodud etteheide halduskohtule ringkonnakohtu 30.06.
44. a määruse seisukohtadele viitamise kohta põhjusel, et 05.10.2011 seisuga oli haldusasja nr 3-10-1171 põhiasi veel ringkonnakohtu menetluses. Agu Timmi Mati Kartau 5 Maili Lokk