Obsah (4)

§ 180§ 187§ 67§ 191

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2012. a Tsiviilasja number 2-12-21867 Tsiviilasi Toomas M

§ 180

lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Vastavalt

§ 180

lg-le 4 kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) käesolevas jaos sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas näeb RÕS § 7 ette alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus, vaadanud kirjalikus menetluses läbi kohtule esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks, leidis, et Toomas Madissonile tuleb keelduda riigi õigusabi andmisest. Taotlusest nähtub, et avaldaja soovib vaidlustada tsiviilasjas nr 2-07-56610 tehtud kohtumäärust. Kohtu infosüsteemi (KIS) andmetel on Tartu Maakohtu 25.12.

1. a määrusega tsiviilasjas nr 2-07-56610 rahuldatud SA TÜK Psühhiaatriakliiniku esialgse õiguskaitse rakendamise taotlus isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ning paigutatud Toomas Madisson haigla psühhiaatriaosakonda kuni kolmeks nädalaks alates 24.12.
2. a kell 18.
3. Eeltoodust tuleneb, et vaidlusalune määrus on tehtud ja täidetud rohkem kui 4 aastat tagasi. Kohtumäärusest nähtuvalt võis 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates esitada määruse peale määruskaebuse muu hulgas ka isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud. Avaldaja väitel ei ole määrust temale kätte toimetatud. Avaldaja sai 25.12.
4. a määrusest (seega kohtumenetlusest) teada 03.04.
5. a. Isegi kui lähtuda avaldaja esitatud andmetest, siis pidi avaldaja määruse vaidlustamiseks esitama määruskaebuse hiljemalt 13.04.
6. a kell 24.00.

§ 187

lg 6 kohaselt tuli avaldajal nimetatud tähtaja kestel esitada kohtule ka riigi õigusabi taotlus. Asja materjalidest nähtuvalt esitas avaldaja taotluse riigi õigusabi saamiseks (et esitada määruskaebus Tartu Maakohtu 25.12.

1. a kohtumääruse peale) 04.06.
2. a, seega seaduses sätestatud tähtaja möödudes. Eeltoodud kohtu põhjendustest tuleneb, et määruskaebuse esitamine ei ole enam lubatav seoses menetlustähtaja möödumisega. Järelikult on Toomas Madissoni võimalus oma õiguste 2 kaitseks ilmselt vähene, mistõttu puudub vajadus anda avaldajale riigi õigusabi määruskaebuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks. Kohus pidas vajalikuks selgitada avaldajale järgmist. Taotlusele lisatud avaldaja selgitusest nähtub, et avaldaja ei ole määruses rahul kohtu poolt asjaoludes märgituga, kuid suures osas on tegemist spetsialisti (psühhiaatri) hinnanguga avaldaja tervisliku seisundi kohta
3. a detsembri seisuga. Kohus märkis, et avaldajal on täiendava selgituse saamiseks õigus pöörduda otse SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliiniku poole. Kuna puudub alus anda avaldajale riigi õigusabi RÕS § 7 lg 1 p-st 5 tulenevalt, siis puudub kohtul vajadus asuda veel täiendavalt hindama RÕS § 6 lg 1 ja § 14 kohaselt seda, kas avaldaja majanduslik seisund võimaldab või ei võimalda tal asjatundliku õigusteenuse eest tasuda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4. Toomas Madisson esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada riigi õigusabi taotlus. Määruskaebuse kohaselt: 1) on SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinik olnud tõrjuv selgituste andmisel ja seetõttu pöördus avaldaja kohtu poole. Määruskaebusele on lisatud avaldus haiglale ja haigla vastus, samuti avaldaja küsimused AS TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinikule, millele avaldaja soovib selgitustega vastuseid; 2) ei ole psühhiaatriakliinik selgitanud, miks jäeti kohtumäärus avaldajale kätte toimetamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
6. juuni
7. a määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole aluseks maakohtu määruse tühistamisele.
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus keeldus õigesti Toomas Madissonile riigi õigusabi andmisest, sest asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks vähene. Tsiviilasja nr 2-07-56610 toimikust nähtub, et Tartu Maakohtu 25.12.
9. a esialgse õiguskaitse määrus on kätte toimetatud Toomas Madissoni abikaasale M. M. 08.01.
10. a, kes on

§-s 543 nimetatud isikute ringi kuuluv ja kellel oli õigus Tartu Maakohtu 25.12.

1. a määruse peale edasikaebus esitada. Samuti märgib ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 25.12.
2. a määrusega paigutati Toomas Madisson psühhiaatriakliinikusse kolmeks nädalaks alates 24.12.
3. a. Toomas Madissonil oli õigus, pärast haiglast väljasaamist, tsiviilasja nr 2-07-56610 toimikuga tutvuda, kuid isik mõistliku aja jooksul toimikuga ei tutvunud.
4. Maakohtu väide, et Toomas Madissoni võimalus oma õiguste kaitseks on vähene, on põhjendatud.

§ 67

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Sama paragrahvi lõike 2 3 kohaselt võib taotleda tähtaja ennistamist 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Toomas Madissonil oli Tartu Maakohtu 25.12.2007. a määruse peale määruskaebuse esitamise õigus edasikaebetähtaja jooksul. Kuna isik lasi menetlustähtaja mööda, oli tal õigus taotleda möödalastud tähtaja ennistamist. Menetlustähtaja ennistamise taotluse korral tuleb arvestada

§ 67

lg-ga 2, mille kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, mil menetlustoimingu tegemise takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Nimetatud kuue kuu pikkune tähtaeg ei ole ennistatav tähtaeg. Kuna Toomas Madisson on lasknud mööda tähtaja määruskaebuse esitamiseks ja möödalastud tähtaja ennistamiseks, on tema võimalus oma õiguste kaitseks vähene ning riigi õigusabi andmisest tuleb keelduda RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt. 7. Määrus ei ole edasikaevatav

§ 191lg 1 kohaselt.

Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson 4 Andra Pärsimägi