← Eesti

3-12-929/2

Obsah (5)§ 1361§ 130§ 40§ 122§ 123

3-12-929 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 9. mai 2012. a Tallinn Haldusasja number 3-12-929 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja t

§ 1361

lg 1 alusel anda Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele luba taotleda

§ 130

lg 1 p 51 alusel Eesti Vabariigi kasuks hüpoteegi seadmist summas 26 700 (kakskümmend kuus tuhat seitsesada) eurot A. V. (isikukood XXXXXX) omandis olevale kinnistule registriosa numbriga XXXXX (Harku vald XXXXXXX). Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale võivad nii Maksu- ja Tolliamet kui A. V. esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. HALDUSKOHTULE ESITATUD TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED 1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus esitas 8. mail 2012 Tallinna Halduskohtule taotluse anda maksukorralduse seaduse (

) § 1361 lg 1 alusel luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks 31 529,73 euro suuruse hüpoteegi seadmist A. V. omandis olevale kinnisasjadele nr XXXXX (Harku vald XXXXXX) ning 11 529,73 euro suuruse hüpoteegi seadmist A. V. omandis olevale kinnisasjale nr XXXXXX (XXXXXXX).

  1. Taotluse kohaselt oli A.V.
  2. juulist 2001 kuni
  3. detsembrini 2010 OÜ Rumia Invest juhatuse liige. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
  4. juuni 2010 maksuotsusega nr 12.23/9627-7 kohustati OÜ-d Rumia Invest tasuma täiendavalt 133 200 krooni käibemaksu ja 246 287 krooni tulumaksu. Maksuotsuse tegemise aluseks oli maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolu, et OÜ Rumia Invest oli
  5. aasta juuni ja augusti vahelistel maksustamisperioodidel kajastanud oma käibemaksusarvestuses ning teinud väljamakseid OÜ Sharkst arvete alusel, ilma, et arvetel näidatud tehinguid tegelikult toimunud oleks või et OÜ Rumia Invest oleks OÜ-lt Sharkst arvetel nimetatud kaupu ja teenuseid soetanud. Maksuhaldur asus selles maksuotsuses seisukohale, et OÜ Sharkst näol oli tegemist variäriühinguga, keda kasutati käibemaksupettuse eesmärgil tegelikkusele mittevastavate arvet väljastamiseks. Halduskohtule esitatud taotluses selgitab maksuhaldur, et OÜ Rumia Invest ei ole eelnimetatud maksuotsusega määratud maksusummat tasunud ning selle sissenõudmine ei ole tulemusi andnud: OÜ Rumia Invest pangakontod on tühjad, tal puudub registervara, mistõttu on maksuvõla sissenõudmine võimatu.
  6. Eeltoodut arvestades on maksuhaldur taotluse kohaselt alustanud menetlust eesmärgiga teha

§ 40alusel vastutusotsus endisele juhatuse liikmele A.

V.-le. Maksuhaldur on seisukohal, et Aimur Valtin pani OÜ Rumia Invest juhatuse liikmena teadlikult toime maksupettuse, mis tingis täiendava maksukohustuse määramise OÜ-le Rumia Invest. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4. Kohus leiab, et maksuhalduri taotlus on sisuliselt põhjendatud ning tuleb rahuldada selliselt, et halduskohus annab loa maksuhalduri poolt soovitud hüpoteegi seadmiseks ainult ühele kinnistule, vähendades ka taotletud hüpoteegisummat.

§ 1361

lõikes 1 on sätestatud, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik. Sellise taotluse rahuldamine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks see, et on olemas põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus leiab, et eelviidatud sättes kasutatud mõiste maksude tasumise õigsuse kontrollimine hõlmab ka menetlust, mille eesmärk on teha vastutusotsus

§ 40lg 1 alusel.

Viimatinimetatud sätte kohaselt vastutab seaduslik esindaja, kes rikub tahtlikult või raskest hooletusest

§-s 8 nimetatud kohustusi, selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

§ 1361

lõikes 1 nimetatud loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus või vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse või vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

§ 1361

lõikes 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Käesoleval juhul on maksuhaldur kinnitanud, et toimetab maksumenetlust, mille eesmärk on teha vastutusotsus OÜ Rumia Invest endisele juhatuse liikmele A. V.-le. Maksuhaldur on põhistanud oma väidet, et kõnealune isik vastutab

§ 40lg 1 alusel OÜ Rumia Invest maksuvõla eest.

Perioodil, mille eest eelviidatud maksuotsusega OÜ-le Rumia Invest täiendav maksukohustus pandi, oli A. V. selle äriühingu juhatuse liige. Maksuotsusega on tuvastatud, et OÜ Rumia Invest kasutas oma maksuarvestuses tegelikkusele mittevastavaid arveid eesmärgiga vähendada lubamatult käibemaksukohustust ning viia ettevõttest raha maksuvabalt välja. Maksuotsuse ning maksuhalduri poolt halduskohtule esitatud taotluse põhjal ei saa asuda seisukohale, et A. V.-le vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt õigusvastane. Kohtu hinnangul ei saa põhjendamatuks pidada ka kahtlust, et A. V. võib, saades teada tema suhtes toimetatavast vastutusotsuse menetlusest, hakata oma vara võõrandama selliselt, et vastutusotsuse tegemise korral ei oleks ka vastutusotsuse sundtäitmine võimalik. Sellele viitab asjaolu, et varasema jõustunud maksuotsusega on tuvastatud, et A. V. on äriühingu juhatuse liikmena teinud toiminguid, mis on ilmselgelt suunatud maksude tasumisest kõrvalehoidmisele. Selle vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega. Kohtu hinnangul ei piira 2 taotletav meede – kinnistutele hüpoteekide seadmine – iseenesest ebaproportsionaalselt A. V. õigusi ja huve. Hüpoteegi seadmine ei takista kinnistu kasutamise jätkamist senisel eesmärgil, välistatud ei ole iseenesest ka kinnistu võõrandamine.

§ 1361

lõikes 3 sätestatakse, et kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Aktsepteeritava tagatisena on maksuhaldur taotluses nimetatud kõiki

§ 122

sätestatud tagatise liike (käendus, rahasumma deponeerimine, registerpant või hüpoteek).

§ 123

lõikes 2 sätestatakse siiski juhud, mil maksuhalduril on õigus pakutud tagatis aktsepteerimata jätta.

  1. Taotlusest nähtuvalt on OÜ Rumia Invest maksuvõla suuruseks, mille sissenõudmist vastutusotsusega maksuhaldur kavandab, 24 253,64 eurot, mis vastab OÜ-le Rumia Invest tehtud maksuotsuses näidatud summale (133 200 + 246 287 = 379 487 : 15,6466 = 24 253,
  2. Maksuhaldur taotleb luba hüpoteegi seadmiseks kahele kinnistule: Liikva külas asuvale 1788 m2 suurusele kinnistule summas 20 000 eurot ja Riisipere alevikus asuvale kinnistule summas 11 529,73 eurot. Taotlusest nähtuvalt on hüpoteegisummade arvutamisel lähtutud maksuvõla suurusest ning võimalikest sundtäitmise kuludest, mis moodustavad 30% maksuvõlast. Kohtu hinnangul ei ole iseenesest välistatud

§ 1361

alusel loa andmine hüpoteegi seadmiseks selliselt, et hüpoteegisumma ületab taotluse esitamise ajal esineva maksuvõla suuruse, ent käesoleval juhul leiab kohus, et 30%-line suurendus maksuvõla suurusega võrreldes on ebaproportsionaalne. Kohus annab loa taotleda hüpoteegi seadmist summas, mis ületab võimaliku maksusumma umbes 10% võrra, piirates lubatava hüpoteegisumma suuruse 26 700 euroga.

  1. Samuti leiab kohus, et tagatis, mida maksuhaldur taotletava meetmega saavutada soovib, ületab liialt võimaliku vastutusotsusega määratava kohustuse ja võimalike sissenõudmiskulude (kokku umbes 26 700 eurot) suurust ning maksuhalduri huvide kaitseks piisab hüpoteegi seadmisest vaid ühele kinnistule. Taotluse ja sellele lisatud materjalide kohaselt on XX külas XXX kinnistu suuruseks 1788 m
  2. Maa-ameti geoinfoportaalis olevalt kaardilt nähtub, et kinnistu ühes ääres paikneb mingisugune pisike ehitis. Kinnisvaraportaalis www.city24.ee avaldatud müügikuulutuste kohaselt on sealsamas lähedal XX külas XX tee ja XXX tänavatel müügiks pakkuda hoonestamata elamumaad (krundid suurusega 891 m2, 892 m2 ja 979 m2) hinnaga 25 kuni 38 eurot ruutmeetri kohta. On üldteada, et müügikuulutustes näidatud hinnad on mõnevõrra kõrgemad hiljem tehtavate tehingute tegelikest hindadest, samuti on suuremate kinnistute ruutmeetrihinnad reeglina mõnevõrra madalamad samas asuvate väiksemate kinnistute ruutmeetrihindadest. Eeldades, et ka A. V.-le kuuluv XXX kinnistu on hoonestamata (et geoingfoportaalist nähtuv ehitis on mingisugune ajutine või kergehitis), oleks selle väärtus ka 20-eurose ruutmeetrihinna korral 1788*20=35760 eurot, mis ületab kolmandiku võrra maksuhalduri nõude tagamiseks mõistlikku hüpoteegisummat. Kohtu hinnangul puudub selles olukorras vajadus hüpoteegi seadmiseks teisele kinnistule. Seetõttu annab kohus loa taotleda hüpoteegi seadmistXX külas XXX asuvale kinnistule summas 26 700 eurot. Kristjan Siigur kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.