kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud.
2.
lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Pankrotihalduri pankrotimenetluse raugemise taotluse kohaselt ei ole käesolevaks hetkeks pankrotihalduri andmetel Urmas Heliste pankrotimenetluses müümata realiseerimiskõlbulikku pankrotivara või sissenõutavaid debitoorseid nõudeid. Urmas Heliste tasus 16.01.2006 enda pankrotimenetlusega seotud kulude katteks kohtu deposiiti 15 000 krooni ehk 958, 67 eurot. Tartu Maakohtu määrusega 03.03.2006, mida on täpsustatud 13.03.2006, on Urmas Helsite poolt deposiiti tasutud summa arvelt mõistetud ajutise pankrotihaldur Heikki Otsa kasuks ajutise halduri tasu summas 7182 krooni e 459, 01 eurot ja hüvitis ajutises pankrotimenetluses kantud vajalike kulutuste katteks summas 580 krooni ehk 37, 07 eurot. Tartu Maakohtu määrusega 01.06.2012 on võlgniku poolt deposiiti tasutud summa arvelt mõistetud pankrotihaldur H.Otsa kasuks pankrotihalduri tasu summas 462, 59 eurot. Seega on kogu 2
§-s 172 lg 1 sätestatud otsuste tegemiseks. Urmas Heliste pankrotimenetluses paraku puuduvad rahalised vahendid kõnealuse kulu (mistahes pankrotimenetluse jätkumisel tekkiva kulu) hüvitamiseks pankrotihaldur Küllike Mittile. Eeltoodut arvestades on pankrotihaldur seisukohal, et menetlus on seisus, kus on otstarbekas taotleda kohtult pankrotimenetluse lõpetamist pärast pankroti väljakuulutamist seoses raugemisega, kuna pankrotimenetluses ei jätku vahendeid kõikide pankrotimenetluse ajal tekkinud ja tekkivate kohustuste täitmiseks. Arvestades asjaolu, et pankrotimenetluses ei ole realiseerimiskõlbulikku vara või sissenõutavaid nõuded, taotleb haldur pankrotimenetluse lõpetamisel enda kohustustest vabastamist
Neil asjaoludel taotleb haldur lõpetada Urmas Heliste pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu
lg 4 alusel, kuna pankrotivarast ei jätku
§-s 146 nimetatud väljamakseteks ning vabastada pankrotihaldur Küllike Mitt tema kohustustest. Koos
lg 1 teatega esitas pankrotihaldur ka
3. Pankrotihalduri aruanne I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (
Urmas Heliste pankrotivara üldiseloomustus Pankroti väljakuulutamise hetkel oli Urmas Helistel järgmine vara: 1) arvelduskontol xxxxxxxxxx AS-s Swedbank summas 0,00 €; 2) arvelduskontol xxxxxxxxxxx Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis 265, 02 krooni e 16, 94 €; 3) aktsiad, osad puudusid; 4) kinnistud puudusid; 5) liiklusregistrisse kantud vara –puudus; 6) koduse majapidamise esemed-pankrotihaldur Heikki Otsa väidetel puudusid. 1.2 Urmas Heliste pankrotivara müügist laekumised Urmas Heliste pankrotimenetluses on puudunud realiseerimiskõlbulik vara. II Andmed muude laekumiste kohta Urmas Heliste pankrotivarasse 2.1 Urmas Heliste pankrotivarasse laekumised töötasust Haldurile esitatud dokumentide kohaselt töötab Urmas Heliste alates 01.11.
lg 1 nimetatud väljamaksete kohta (
lg 1p 3) Urmas Heliste pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud vara pankrotivarast välistamise nõudeid. Pankrotimenetluses ei ole haldur esitanud hagisid vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks ja seega ei ole esitatud ka vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid. Samuti ei ole esitatud ega ka rahuldatud võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava elatise nõudeid. Urmas Heliste pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava elatise nõudeid. Märkus: Võru Maakohtu otsusega 10.08.2004 tsiviilasjas 2-144/04 on Urmas Heliste’lt mõistetud endise elukaaslase K. N. kasuks alates 18.05.2004 välja igakuine elatusraha kahe alaealise lapse kasvatamiseks kokku summas 2 480 kr ehk 158,50 €. Urmas Heliste poolt pankrotihaldur Küllike Mitt’ile antud selgituste kohaselt ei ole ta seda kohustust nõuetekohaselt täitnud. K. N. ei ole Urmas Heliste pankrotimenetluses enda nõudeid esitanud. Seisuga 22.06.
§’s 172 lg 1 sätestatud otsuse tegemiseks. Pankrotimenetluses puuduvad rahalised vahendid kõnealuse kulu hüvitamiseks pankrothaldur Küllike Mitt’ile. Pankrotihaldur Küllike Mitt kinnitab, et vastavalt
§’le 125 ei ole pankrotihaldur teinud pankrotimenetluse ajal tehinguid iseendaga või endaga seotud äriühingutega (sh. OÜ’ga Õigusbüroo Faktootum). Arvestades asjaolu, et Urmas Heliste pankrotimenetluses puuduvad rahalised vahendid, millega täita juba tekkinud pankrotimenetluse kulusid, ei planeeri pankrotihaldur Küllike Mitt täiendavaid väljamakseid seoses halduritasuga, vms. IV Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (
VI Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (
ei ole haldurile teadaolevalt Urmas Heliste pankrotimenetluses müümata pankroitvara. Seisuga 22.06.2012. ei ole haldurile teadaolevalt Urmas Helistel reaalselt sissenõutavaid nõuded teiste isikute vastu. VII Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (
lg 2 p 6) Pankrotihaldur Küllike Mitt poolt Urmas Heliste pankrotimenetluse raames tehtud toiminguid: - Pankrotimenetluse hetkeseisu tuvastamiseks on haldur põhjalikult tutvunud tsiviilasja 2-0521659 toimikus olemasolevate andmetega Urmas Heliste vara ja kohustuste kohta, samuti pankrotihalduri Heikki Ots’a poolt avaldatud andmeid pankrotimenetluses esitatud võlanõuete ja nende tunnustamise kohta ning muude kohtule esitatud aruannetega; - Haldur pöördus kõikide vararegistrite poole Urmas Heliste nimele registreeritud vara kohta ja krediidiasutuste poole Urmas Heliste nimele avatud arvelduskontode kohta andmete saamiseks seisuga 16.05.2012. Samuti on nõudnud andmeid võlgniku nimele avatud 5
lg 2 p 8) Urmas Heliste pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid teiste isikute vastu. Pankrotihaldur ei kavatse pankrotimenetluses esitada hagisid teiste isikute vastu. Käesoleva aruande esitamise ajal ei ole teiste isikute poolt algatatud pooleliolevaid kohtumenetlusi Urmas Heliste (pankrotis) vastu. Samuti ei ole Urmas Heliste (pankrotis) kaasatud kohtumenetlustesse kolmanda isikuna. VIII Maksejõuetuse tekkimise põhjused (
märkinud, et „võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pankrotiseaduse mõtte kohaselt on muu asjaolu – ebaseadusliku metsaraidega võlgniku poolt keskkonnale tekitatud suur kahju, mis mõisteti võlgnikult Tartu Maakohtu poolt riigi kasuks välja. Haldur ei ole pankrotimenetluses tuvastanud võlgniku poolt raskete juhtimisvigade, raamatupidamiskuritegude ning muude pankrotikuritegude osa võlgniku maksejõuetuse põhjustamisel“. Muude andmete puudumisel pankrotihaldur Küllike Mitt nõustub eeltoodud järeldustega. KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED 4.
lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millisele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus, tutvunud ja hinnanud halduri poolt esitatud materjale leiab, et pankrotihalduri ettepanek pankrotimenetluse lõpetamiseks pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtule esitatud materjalide kohaselt ei ole käesolevas pankrotimenetluses müümata realiseerimiskõlbulikku pankrotivara või sissenõutavaid nõudeid. Kuna pankrotimenetluses puudub igasugune realiseerimiskõlbulik vara, samuti võlgniku sissetulekud, millele pöörata sissenõuded, ei ole pankrotimenetluses väljamakseid tehtud. Urmas Heliste poolt kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks tasutud summa on ära kulutatud. Asjas puuduvad igasugused rahalised vahendid Urmas Heliste (pankrotis) pankrotimenetlusega tekkinud ja selle jätkumisel tekkivate kulude, sealhulgas pankrotihalduri töötasu maksmiseks. Haldur on esitanud Ametlikus teadaannetes 14.juunil 2012 teate võlausaldajate üldkoosoleku toimumise kohta, mille päevakorras on mh pankrotimenetluse lõpetamise otsustamine. Urmas Heliste (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku 22.juunist 2012 protokolli kohaselt on võlausaldajad otsustanud halduril mitte teha täiendavaid kulutusi 6
Kohus nõustub aruandes toodud pankrotihalduri seisukohaga maksejõuetuse põhjuste osas. Seoses pankrotimenetluse lõpetamisega tuleb pankrotihaldur Küllike Mitt vabastada
Kohustustest vabastamise menetluse algatamise avaldus 5. Urmas Heliste on esitanud kohtule avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Urmas Heliste usaldusisikuks nimetamiseks andis enda kirjaliku nõusoleku tema vend Andres Heliste.
kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest. Tulenevalt
otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh
Urmas Heliste esitas 20.veebruaril 2006 kell 15.05 kohtule avalduse, milles palus algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Urmas Heliste kinnitas, et temale ei ole teada asjaolusid, mis võiksid välistada kohustustest vabastamise ja ta kohustub täitma
§ -s 173 nimetatud kohustusi (tl 64). Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 20.veebruaril 2006 algusega kell 15.10 ( tl 65-66).
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos
Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Võlgnik on esitanud avalduse enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist ning seega
§-s 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ja täitnud ka
Haldur Küllike Mitti aruande kohaselt on Urmas Heliste avanud 27.05.2008. (s.o. pankrotimenetluse ajal) Krediidipank AS’s arvelduskonto 4278627479305, millele on samal kuupäeval laekunud IMG Kasiinod AS’lt 100 000 krooni selgitusega “võit Võru GPs”. Laekunud summa on Urmas Heliste samal kuupäeval sularahas välja võtnud. Urmas Heliste poolt 31.mail 2012 antud seletuse kohaselt oli tegemist kasiinovõiduga, millise summa kulutas ta kasiinos mängimise ja jooksvate võlgade tasumiseks. Pankrotihaldur Heikki Ots’a selgituste kohaselt ei tea ta Urmas Heliste (pankrotis) poolt avatud arvelduskontost ja seal toimunud arveldustest midagi. Haldur esitas 21.mail 2012 võlgnikule vastavasisulise kirjaliku päringu. Kuigi võlgnik vastas 31.05.2012 halduri otseküsimusele seoses kasiinovõiduga, on haldur K.Mitt on seisukohal, et Urmas Heliste ei ole täitnud õigeaegse asjakohase 7
§- 85 lg 1 sätestatud kohustust. Haldur on seisukohal, et nimetatud rikkumine võib mõjutada isiku suhtes võlgadest vabastamise menetluse kohaldamise võimalikkuse otsustamist. Urmas Heliste pankrotimenetluses 22.06.2012. toimunud võlausaldajate üldkoosolek otsustas mitte teha kohtule ettepanekut Urmas Heliste usaldusisiku kandidaadi nimetamiseks, kuivõrd võlausaldajate üldkoosolek ei pea Urmas Heliste suhtes võlgadest vabastamise menetluse kohaldamist põhjendatuks. 6.
lg 2 p 5 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Seega annab
lg 2 p 5 kohtule õiguse otsustada, kas kohustusest vabastamise menetlust algatada või mitte. Esiteks peab võlgnik olema esitanud oma varalise seisukorra kohta ebaõigeid või puudulikke andmeid või rikkunud teisi pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Teiseks eeldab nimetatud säte võlgniku süülist käitumist, kas tahtlust või rakset hooletust. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega on kohustuse tahtliku rikkumise eelduseks õigusvastase tagajärje soovimine.
AS-i Krediidipank 23.mai 2012 vastusest haldur Küllike Mittile nähtub, et Urmas Heliste nimel on AS-s Krediidipank maksekonto nr 4278627479305, mis on avatud 27. mail 2008 (jääk seisuga 16.05.2012 on 0,00 eurot). Konto on arestitud A.Kolsar poolt summas 68 312, 99 eurot. 27.mai 2008 konto väljavõttest nähtub, et Urmas Heliste kontole on 27.mail 2008 IMG Kasiino AS poolt kantud 100 000 EEK (selgitusega Võit Võru GPs). Nimetatud summa on Urmas Heliste kontolt samal kuupäeval sularahana välja võtnud. Võlgnik on 27.mail kontole sularahana sissemaksnud ka 202,00 EEK, mille AS Krediidipank on samal kuupäeva teenustasuna maha arvestanud nii, et 27.mai 2008 seisuga on võlgniku arve jääk 0,00 EEKi. Perioodil 28.mai 2008 -16.mai 2012 kontol tehingud puudusid. Tulenevalt
lg 1 p 1, 2, 3 moodustub pankroti väljakuulutamise tagajärjel võlgniku varast pankrotivara, kusjuures võlgniku vara valitsemise õigus läheb üle haldurile ning füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Vastavalt
lg 2,3 on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal, kusjuures pankrotivara hulka ei kuulu võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet.
lg 1 kohaselt muutub pankrotimääruse alusel võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Tulenevalt
lg 1 kohaselt peab võlgnik osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel
Nimetatud paragrahvi teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Tulenevalt
§-st 2 ei kaitsta pankrotimenetluse kaudu mitte ainult võlgniku, vaid ka võlausaldajate huve. Lähtuvalt pankrotimenetluse eesmärgist peab see tagama olukorra, kus võlausaldajad huvid saavad maksimaalselt kaitstud, st et nad saavad oma nõude võlgniku vara arvel võimalikult suures ulatuses rahuldatud. 7. Eeltoodust tulenevalt, halduri aruandest avaldatust ja toimikus olevatest materjalidest nähtuvalt, kohus leiab, et võlgnik on rikkunud
Võlgnik ei ole haldurit teavitanud pankrotivarast, mille ta omandas pankrotimenetluse ajal, mistõttu on saanud kahjustada võlausaldajate huvid. Võlgniku tegevusest nähtub, et ta on oma kasiinovõidu 100 000 EEK kättesaamiseks avanud AS-s Krediidipank arve 27.mail 2008 ning on samal päeval ka nimetatud summa arvelt sularahana välja võtnud. Pankrotimenetlusest ei nähtu, et võidetud 100 000 EEKi oleks muutunud pankrotivaraks ning võlgnik oleks sellest haldurile teatanud. Kohus loeb tuvastatuks, et võlgniku käitumise asjaolud võimaldavad tema tegevust lugeda tahtlikuks õigusvastase tagajärje soovimisel. Urmas Heliste käitumises on süülise käitumise tunnused, võlgnik on rikkunud pankrotiseaduses
§-des 85 lg 1; 87 lg 1 sätestatud kohustusi, mistõttu esinevad
lg 2 p-s 5 sätestatud alused võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et Urmas Heliste kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata. 8. Kohus selgitab võlgnikule, et tulenevalt
lg 2 ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Heiki Kolk kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.