← Eesti

3-12-1338/6

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 28.06.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-1338 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja toll

§ 1361lg 4).

Asjaolud ja taotluse esitaja seisukoht 27.06.2012 saabus Tallinna Halduskohtule PMTK taotlus anda maksukorralduse seaduse (

) § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 p 51 alusel luba taotleda kohtuliku hüpoteegi summas 46 321,77 eurot Eesti Vabariigi kasuks PMTK kaudu A. V. nimel registrisse kantud registriosale nr XXXXX, elamumaa, Harjumaa, X linn, X linnaosa, X tn X ja M. N. nimel registrisse kantud registriosale nr XXXXX, elamumaa, Harjumaa, X vald, X alevik, X põik X. A2B Grupp OÜ (registrikood 11388154) registreeriti äriregistris 17.05.

  1. A2B Grupp OÜ juhatuse liikmeks 17.05.2007 kuni 03.11.2011 oli M. N. ning 16.10.2008 kuni 03.11.2011 A. V.i. Ida maksu- ja tollikeskus (IMTK) kontrollis A2B Grupp OÜ käibemaksu, tulumaksu, kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse makse ning kohustusliku kogumispensioni maksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil 01.01.2011 1 kuni 30.04.
  2. Selle tulemusel koostas IMTK 07.02.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/2102-52, millega määrati A2B Grupp OÜ-le täiendavalt tasumisele kuuluvaks sotsiaalmaksu summas 13 813,48 eurot, kinnipeetavat tulumaksu summas 4 161,22 eurot, erijuhtude tulumaksu summas 10 742,77 eurot, töötuskindlustusmakseid summas 1 246,34 eurot, kohustusliku kogumispensioni makset summas 367,77 eurot ning käibemaksu summas 9 112,40 eurot – kokku määrati maksuotsusega 12.2-3/2102-52 A2B Grupp OÜ-le tasumiseks 35 632,13 eurot. Maksuhaldur asus maksuotsuses seisukohale, et tegelikkuses täitsid Müügiproff Grupp OÜ poolt A2B Grupp OÜ-le renditud töötajate suhtes tööandja kohustusi A2B Grupp OÜ juhatuse liikmed A. V. ja M. N., mitte Müügiproff Grupp OÜ juhatuse liige V. I.. Müügiproff Grupp OÜ on asutatud 12.08.2010 A. V. ja M. N. poolt eesmärgiga viia üle A2B Grupp OÜ töötajad Müügiproff Grupp OÜ-sse. Eelnimetatud teguviisiga vähendati A2B Grupp OÜ tööjõumaksude tasumise kohustusi ning suurendati alusetult mahaarvamisele kuuluvat sisendkäibemaksu summat. A2B Grupp OÜ juhatuse liikmete tegevuse tagajärjel tekkis olukord, kus tööjõumaksude kohustused jäid Müügiproff Grupp OÜ-sse ning A2B Grupp OÜ vaid tasus töötajatele sularahas netotöötasusid. Maksuhalduri leidis kontrollimenetluse tulemusena, et A2B Grupp OÜ ei deklareerinud kontrollitaval perioodil kõiki reaalselt äriühingus töötavaid isikuid ning ei tasunud nendelt arvestatavaid tööjõumakse. Maksuhaldur leidis, et V. I. puhul on tegu variisikuga, kes seati Müügiproff Grupp OÜ juhatuse liikmeks vaid selle eesmärgiga, et varjata sidemeid A2B Grupp OÜ juhatuse liikmete A. V. ja M. N. ning Müügiproff Grupp OÜ vahel – eelnimetatud teguviisi tulemusena loodi olukord, kus maksukohustuse tasumise eest vastutavaks isikuks perioodil jaanuar kuni aprill 2011 oli V. I., mitte A. V. ja M. N.. Kuna A2B Grupp OÜ maksuotsust nr 12.2-3/2102-52 ei täitnud, tegi maksuhaldur 19.03.2012 AS-le Swedbank korralduse nr 13-2.7/114355 A2B Grupp OÜ arvelduskontode arestimiseks ning rahaliste vahendite ülekandmiseks MTA arvelduskontole. Maksuhalduri poolt algatatud täitemenetlus ei ole käeoleva hetkeni andnud tulemust. Maksuhaldur, analüüsinud erinevate registrite abil A2B Grupp OÜ maksevõimelisust, tuvastas, et A2B Grupp OÜ-le ei kuulu kinnisvara, väärtpabereid ega sõidukeid, mille arvelt maksuvõlga oleks võimalik sisse nõuda. A2B Grupp OÜ maksuvõlg seisuga 25.06.2012 on 60 157,12 eurot, millest põhivõlg moodustab 48 662,25 eurot, sunniraha 130 eurot ning intress 11 733,46 eurot. Taotleja on algatanud käesoleva taotluse koostamisega A. V. ja M. N. suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine

§ 40ja § 96 lg 5 alusel.

Vastutusotsusega esitab maksuhaldur nõude eelnimetatud isikute vastu A2B Grupp OÜ 07.02.2012 maksuotsusest nr 12.2-3/2102-52 tuleneva maksuvõla summas 35 632,13 eurot tasumiseks. Võttes arvesse, et A. V. ja M. N. on A2B Grupp OÜ juhatuse liikmetena tööjõumaksude vältimiseks ning alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamiseks loonud skeemi, kasutades näilist tööjõurendi lepingut ja reaalset majandustegevust mitteomavat äriühingut (Müügiproff Grupp OÜ-d) ning asjaolu, et isikute eelnimetatud tegevus koos ebaõigete maksudeklaratsioonide esitamisega (käsitletav maksupettusena) oli kantud eesmärgist tasuda riigieelarvesse vähem makse ning viia ettevõttest maksuvabalt välja rahalisi vahendeid, on maksuhaldur seisukohal, et A. V. ja M. N. võivad asuda enda nimel olevat vara võõrandama, kahjustades sellega Eesti Vabariigi huve ning muutes isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma sissenõudmise seeläbi võimatuks. Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Kohtu põhjendused HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Vastavalt lg-le 2 esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. Lg 2 3 sätestab, et menetlusosalisteks on loa andmise otsustamisel taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse. Et

sätted ei näe menetlusosalisena isikut, kelle suhtes loa andmist taotletakse, tuleb lugeda, et menetlusosaliseks käesolevas loamenetluses on PMTK. Vastavalt HKMS § 265 lg-le 4, kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

§ 1361

ei näe ette maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses maksukohustuslase poolt seletuse esitamist. Kuna seadusest ei tulene ka kohustust otsustada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, ilma viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130

lg-s 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui

§ 130

lg-s 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik. Vastava taotluse rahuldamine eeldab seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning põhjendatud kahtlust, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kontrollinud esitatud taotluse ja selle täienduse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab pärast selle täiendamist seaduses kehtestatud nõuetele ja on piisaval määral põhjendatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Nähtuvalt taotlusest on maksuhaldur algatanud A. V. ja M. N. suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine. Maksuhaldur on tuvastanud, et A2B Grupp OÜ maksukohustused on tekkinud A. V. ja M. N. tegevuse tulemusena. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Ka ei saa ilmselgelt põhjendamatuks pidada maksuhalduri kartust, et pärast vastutusotsuse tegemist võib selle täitmine osutuda võimatuks.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine ei eelda tõsikindlat veendumust, et maks määratakse või selle tasumises kõrvalehoidmine aset leiab, vaid piisab kahtlusest, et maks jääb tasumata. Võttes arvesse maksuhalduri selgitusi, leiab kohus, et taotlus on piisavalt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 1361

lg 4 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise määruse peale nii maksuhaldur kui ka maksukohustuslane esitada määruskaebuse. Kohus selgitab, et tulenevalt HKMS § 265 lg 3 ls-st 3 jõustub loa andmise määrus selle kättetoimetamisel taotlejale. Seega tehakse vastav jõustumismärge kohtu infosüsteemis viivitamatult pärast määruse kättetoimetamist PMTK-le, kuid viidatu ei mõjuta kuidagi A. V. ja M. N. edasikaebeõigust seaduses ettenähtud tähtaegade jooksul. Maret Altnurme Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.