3-11-2318/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 25.06.2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-2318 Haldusasi T. V. kaebus Tallinna Linnavalitsuse 24.08.2011 korralduse nr 1313-k tühistamiseks. Menetlustoiming Kaebuse läbivaatamata jätmine RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus läbi vaatamata.
2. Sekretäril saata käesolev määrus menetlusosalistele. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. Edasikaebamise kord
3. 28.09.2011 saabus Tallinna Halduskohtule T. V. kaebus Tallinna Linnavalitsuse 24.08.2011 korralduse nr 1313-k tühistamiseks, mille kohus võttis 01.11.2011 menetlusse. Samuti oli esitatud nõue seoses Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 5111-k (detailplaneeringu algatamise korraldus), mida kohus menetlusse võtnud ei ole, kuna ebaselgeks jäi põhjus, miks kaebaja seda vaidlustada soovib.
4. Vaidlustatud korraldusega tunnistati osaliselt kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 27.12.2000 korraldus nr 5111-k „Detailplaneeringu koostamise algatamine“ p 1.114 X tn X kinnistu osas.
5. 06.12.2011 vastustaja vastuse kohaselt ei ole kaebajal vaidlustatud korralduse osas kaebeõigust, kuna see ei riku tema subjektiivseid õigusi. Kaebaja on vaidlustanud detailplaneeringu algatamise osaliselt kehtetuks tunnistamise talle mittekuuluval kinnistul. Samuti on kaebaja X kinnistule kavandatud üksikelamu asendiplaanile kirjutanud seisukoha, et Tallinna Linnavalitsus peab lõpetama algatatud planeeringu, koostama projekteerimistingimuste eelnõu, mida on võimalik kooskõlastada kirjalikult naaberkinnisasja omanikega. Seega on kaebaja haldusorganile selgitanud, et detailplaneeringu algatamine tuleb lõpetada ja samas taotleb ta kohtult haldusakti tühistamist, millega on see küsimus selliselt otsustatud. Kaebajal ei saa olla õigust planeerida kolmandale isikule kuuluvat kinnistut tema tahte vastaselt, kuid ta võib jätkata enda kinnistu osas algatatud detailplaneeringu menetlust. Vastustaja palub kaebuse läbivaatamatult tagastada.
6. Kaebaja 21.02.2012 vastusest kohtule nähtub, et vastustaja ei ole aru saanud kogu probleemi olemusest. Probleem sai alguse 1997.aastal kui kaebaja soovis ostueesõigusega erastada X krunti. Tallinna Linnavalitsus asus seisukohale, et meil on õigus erastada maad ainult nõukogudeaegse maakasutuse alusel. Vastustaja väidab ekslikult, et kaebaja on taotlenud oma taotluse alusel algatatud detailplaneeringu lõpetamist. Kaebaja ei pea loogiliseks, et maa-alale algatatud detailplaneeringu konkreetse lähteülesandega saab tunnistada osaliselt kehtetuks. Kaebaja on seisukohal, et X kinnistu omanik on sekkunud oma 02.03.2011 avaldusega kaebaja detailplaneeringu protsessi. Kaebaja leiab, et Tallinna Linnavalitsus peab peale vaidlustatud haldusakti tühistamist tunnistama kehtetuks 27.12.2000 korralduse nr 5111-k. Seejärel saab kaebaja taotleda detailplaneeringu projekti koostamise ja sellega seotud asjaajamise kulude hüvitamist. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kaebaja 20.02.2012 menetlusdokumendist võib järeldada, et kaebaja ei soovi vaidlustada kohtus Tallinna Linnavalitsuse 27.12.2000 korraldust nr 5111-k, millega algatati X kinnistu kaasomaniku J.V. taotluse alusel X krundi ja X tn nurgal maa-ala detailplaneering (taotlus, tlk 7). Kaebaja on seisukohal, et seejärel kui Tallinna Linnavalitsuse 24.08.2011 korraldus nr 1313-k on kohtumenetluses tühistatud, peab haldusorgan ise tunnistama kehtetuks 27.12.2000 korralduse nr 5111-k seoses X tee x/X tn x kruntide detailplaneeringu kehtestamisega 11.02.2004 ja X kinnistu moodustamisega. Seejärel saab kaebaja taotleda detailplaneeringu koostamise ja sellega seotud asjaajamise kulude hüvitamist. Eelnevast nähtuvalt saab kohus hinnata, kas menetlusse võetud kaebuse (24.08.2011 korraldusele nr 1313-k) läbivaatamine on põhjendatud (kas kaebajal on kaebeõigus või kas kaebus on eesmärgipärane).
8. Kaebaja 20.02.2012 menetlusdokumendist nähtuvalt on kaebaja vaidlustanud kaevatava haldusakti kahel põhjusel: korraldusega on kaebaja arvates õigusvastaselt võimaldatud sekkuda X kinnistu omanikul kaebaja algatatud detailplaneeringu menetlusse ning kaebaja on arusaamisel, et kaevatava haldusakti tühistamisega peab kaasnema haldusorgani poolt kaebaja algatatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine tervikuna, mis loob aluse nõuda detailplaneeringuga seotud kulutuste hüvitamist vastustajalt. Seega võib järeldada, et kaebaja ei soovi tema algatatud detailplaneeringu menetluse jätkamist, kuna lähteülesande tingimusi ei ole võimalik täita tulenevalt X kinnistu moodustamisest ja kolmanda isiku omandisse minekust. Kaebaja ei ole ära näidanud, milliste subjektiivsete õiguste kaitseks on vajalik 24.08.2011 korralduse nr 1313-k tühistamine, vaid kaebaja lõppeesmärgiks ongi see, et enam ei kehtiks korraldus tema taotluse alusel detailplaneeringu algatamise kohta. Selle eesmärgi saavutamiseks saab kaebaja nõuda haldusorganil (esitades vastava taotluse planeerimisametile) tema taotluse alusel algatatud detailplaneeringumenetluse lõpetamist ka selles osas, mis hõlmab kaebaja kinnistut. Seda eesmärki (detailplaneeringu algatamise korralduse tervikuna kehtetuks tunnistamine) ei ole kaebajal võimalik saavutada 24.08.2011 korraldust nr 1313-k vaidlustades. Vaidlustatud haldusakti seletuskirja kohaselt hõlmas planeeringuala ka X krundi kõrval asuvat reformimata riigimaad, millest 2006.a. moodustati X kinnistu, mis võõrandati 2 eraisikule. T.T. esitas 02.05.2011 haldusorganile avalduse, et tunnistataks kehtetuks enne kinnistu omandamist algatatud detailplaneering tema poolt omandatud kinnistu osas ja väljastataks projekteerimistingimused. Esialgsest kaebusest võib järeldada, et kaebaja soovis 1997.a. esitatud maa ostueesõigusega erastamise avalduses erastada ka praeguse X maa, kuid riik otsustas selle müüa kolmandale isikule. Kaebuses ei väida kaebaja, et oleks esitanud kaebuse ostueesõigusega erastamiseks kohustamiseks või vaidlustanud erastamisest keeldumise (kui see on tehtud) või vaidlustanud kolmandale isikule maa müügi. Kaebaja viimasest menetlusdokumendist võib järeldada, et kaebaja on mõistnud, et tal ei ole enam võimalik nö protsessi tagasi keerata, kui ta ei ole õigeaegselt enda huve riivavaid toiminguid või akte vaidlustanud. Kaebaja kaebus võiks olla detailplaneeringu algatamise kehtetuks tunnistamise vaidlustamisel edukas juhul, kui kaebajal oleks võimalik vaidlustada X kinnistu müüki, mis ilmselgelt ei saa enam möödunud aja tõttu olla võimalik. X kinnistu omanik ei ole sekkunud kaebaja algatatud detailplaneeringu menetlusse, vaid on õiguspäraselt soovinud enda kinnistu osas teise isiku poolt enne selle maa omandamist algatatud detailplaneeringumenetluse lõpetamist. Kaebajal ei ole õigust planeerida teisele isikule kuuluvat maad tema tahte vastaselt nagu vastustaja on kaebajale õigesti selgitanud oma kirjalikus vastuses. Haldusakt kehtib sõltumata selle võimalikust õigusvastasusest (haldusmenetluse seaduse § 60). Kui kaebaja ei vaidlustanud kohtus õigeaegselt kolmandale isikule riigi poolt maa müüki, ega pöördunud kohtusse endale maa erastamisest keeldumise peale, siis ka juhul, kui nendes menetlustes toimiti õigusvastaselt, tuleb haldusaktid lugeda kehtivaks. Kui kaebaja leiab, et talle on detailplaneeringu menetlemisega tekitatud põhjendamatuid kulutusi, mida on võimalik käsitleda kahjuna ja see kahju on tekkinud mõne haldusorgani õigusvastase toimingu või haldusaktiga seoses, siis võib kaebaja esitada kohtule kahjunõude. Kohus ei näe esitatud menetlusdokumentide põhjal, sellise kahjunõude esitamise võimalust, mistõttu ei pea põhjendatuks teha kaebajale ettepanekut kaebuse muutmiseks. Kaebajal oleks soovitav kahjunõude esitamise võimalikkuse selgitamiseks kasutada õigusabiteenust. Kohus on seisukohal, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebaja soovitud eesmärki, vaid kaebuse esitamine on soovitava eesmärgiga vastuolus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p-st 2 tulenevalt ei vaata kohus läbi kaebust, millega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Seega tuleb kaebus jätta läbivaatamata. Kristina Maimann Kohtunik 3