← Eesti

2-12-2461/10

Obsah (5)§ 457§ 449§ 162§ 174§ 179

2-12-2461 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2012. a Tallinn, Kentmanni 13 Tsiviilasja

§ 457lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahend siduv vaid menetlusosaliste endi suhtes.

Seega ei ole kohtuotsus õiguslikult siduv menetluses mitte osalenud isikute suhtes, kelleks antud juhul on eelkõige KÜ füüsilistest isikutest liikmed ja/või juhatuse liikmed. Aegumise kontekstis tähendab see eeskätt seda, et hageja ei saa tugineda aegumise katkemisele kostjate suhtes. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et kostjate taotlus vaheotsuse tegemiseks ja aegumise kohaldamiseks on põhjendatud.

§ 449

lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Hagiavalduse kohaselt kostjad on põhjustanud oma tegevusetusega hagejale kahju ning nad vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Kostjad oleksid pidanud vastavalt lepingule pärast tööde üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamist 30.09.2004 esitama ühistu liikmetele arved tasumiseks üleantud tööde eest, mida nad aga ei teinud. Kohtuotsusega on tuvastatud, et võlausaldaja JEOÜ nõue muutus sissenõutavaks vastavalt 08.01.2004 ja 15.10.

  1. 4 Kostjad leiavad, et hageja nõue on aegunud ja palub kohaldada aegumist ning teha vaheotsus. TsÜS § 143 alusel kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Hagiavalduse kohaselt on kostjate vastutuse aluseks MTÜS § 32 lg 1, mille järgi vastutavad juhatuse, samuti muu organi liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju mittetulundusühingule tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Sama paragrahvi lõike 3 järgi on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui mittetulundusühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist aegub seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus leiab, et hagejal tekkis õigus nõuda kostjatelt kohustuse täitmist alates 30.09.
  2. a, mil allkirjastati töövõtja poolt teostatud tööde akt ja korteriühistu juhatus oleks pidanud esitama korteriühistu liimmetele arved tasumiseks (tl 5). Hageja pöördus kostjate vastu kohtusse 17.01.
  3. a. Kohus leiab, et hageja nõue on aegunud, aegumise vältimiseks oleks hageja pidanud hagiavalduse esitama hiljemalt 30.09.
  4. a. Kohtu hinnangul oleks hagejal olnud võimalus oma õiguste kaitseks ka õigeaegselt kohtusse pöörduda. Aegumise regulatsiooni eesmärk on õigusrahu huvides panna võlausaldaja oma nõuet õigeaegselt esitama. Hageja seda ei teinud.

§ 449

lg 3 järgi kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi menetle. Kohus leiab, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele, kuna hageja nõue on aegunud. Menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele kostjate menetluskulu täies ulatuses.

§ 174

lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu määrusega oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel.

§ 179

lg 1 alusel tuleb riigi kasuks välja mõista menetlusabikulud proportsionaalselt menetluskulude jaotust arvestades. Kuna hageja kanda jäävad menetluskulud täies ulatuses, tuleb riigilõiv hagejalt välja mõista riigituludesse.

§ 179

lg 5 alusel tuleb lõiv tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest ning kooskõlas

§ 179

lg 7 ja 9 tuleb riigilõivu tasumisega viivitamise korral riigile välja mõista viivis võlgnetavalt menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kulude tasumiseni. Karin Sonntak Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.