lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
Pooltel puudub vaidlus selle üle, et 22.05.2007 sõlmitud müügilepingu järgsest ostuhinnast 1 500 000 kroonist on reaalselt kostjate poolt hagejale tasutud 750 000 krooni. Vaidlus on selles, kas nimetatud lepingu punkt 3.2 kohane tasumata 750 000 krooni on tasaarvestatud TT ja RT vahel 26.06.2007 sõlmitud korteriomandi müügilepingust tuleneva kostjate kohustusega.
lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist ning sama paragrahvi 2 lõike järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
Kohus asub seisukohale, et hagejate nõuet ei saa lugeda tasaarvestatuks kostjate samaliigilise nõudega. Esiteks ei saa lugeda poolte vastastikusi samaliigilisi nõudeid automaatselt tasaarvestatuks. Selleks peab üks pooltest tegema vastava tahteavalduse. Sellist tahteavaldust ei ole kumbki pool enne hagi esitamist teisele poolele teinud. Teiseks kostjate väide, et tasaarvestus toimus 26.06.2007 müügilepingu sõlmimisega, on alusetu. Nimetatud lepingu sisust ei nähtu, et korteri ostuhind oleks tasaarvestatud hagejate 22.05.2007 lepingust tuleneva nõudega kostjate vastu. Lepingu punktis 2.1 kinnitavad pooled, et ostuhind 750 000 krooni on müüjale tasutud enne käesoleva lepingu sõlmimist. Seega ei ole enne kostja poolt 23.05.2011 esitatud tasaarvestuse avaldust poolte väidetavate nõuete osas tasaarvestust toimunud. Tasaarvestuse õiguse tekkimise eelduseks on tasaarvestuse poolte vahel vastastikuste samaliigiliste nõuete olemasolu. Kohus nõustub hagejate vastuväitega tasaarvestuse avaldusele selles, et kostjatel puudub nõue hagejate vastu. Hageja RT vande all antud seletuse kohaselt andis tema 26.06.2007 enne lepingu sõlmimist autos sularaha 750 000 krooni üle TT. Sama summa oli TT üle andnud hagejatele 22.05.2007 tehingu sõlmimisel. Hageja RT ütlus kinnitab lepingupunkt 2.1 sõnastust, mille kohaselt on lepingu eseme ostuhind 750 000 krooni tasutud enne käesoleva lepingu sõlmimist. Seda, et hageja RT oleks tekkinud TT ees 26.06.2007 sõlmitud korteriomandi müügilepingust täiendavad kohustused ostuhinna tasumiseks ei ole tõendatud. 3 Tunnistaja GG oli küll midagi eelpool nimetatud tehingutest kuulnud kuid tehingute sisuga ta kursis ei ole ning raha maksmise kohta teda ei informeeritud. Tunnistaja sai R , J ja TT juttudest aru, et tegemist oli vahetustehinguga ning tehti tasaarvestus. Kohus leiab, et GG ütlused on üldsõnalised ning ei tõenda antud vaidluse tähtsust omavaid asjaolusid. Eelnevast lähtuvalt asub kohus seisukohale, et hagejate 22.05.2007 müügilepingust tulenev nõue kostjate vastu summas 750 000 krooni, ehk 47 933,74 eurot, on põhjendatud.
lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu punktis 3.2 on pooled kokku leppinud, et tasumisega viivitamisel on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,029 % tähtajaks (22.12.2007) tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hagejad on arvestanud viiviseid 0,029 % päevas tasumata võlalt seisuga 10.12.2010 summas 232 072,50 krooni, ehk 14 832,14 eurot. Kostjad ei ole viivisearvestuse õigsusele vastuväiteid esitanud. Tuginedes TsMS § 367 on põhjendatud hageja nõue viiviste välja mõistmiseks 0,029 % põhinõudest, mis ei ole kohtuotsuse tegemise ajaks veel sissenõutavaks muutunud kuni põhinõude täitmiseni. Viivised alates 11.12.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni moodustavad 90 480 krooni, ehk 5 782,73 eurot (750 000 x 0,029 % x 416 päeva). Seega loeb kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised perioodi eest 23.12.2007 kuni kohtuotsuse tegemiseni 30.01.2012 – 322 552 krooni, ehk 20 614,83 eurot ning seejärel 0,029 % päevas põhinõudelt iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohustuse kohase täitmiseni. Viiviseid, mis moodustavad 43 % põhivõlast, ei saa pidada ebamõistlikult suureks, mistõttu ei ole põhjendatud ka viiviste vähendamise taotlus. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Koidula Laurisaar kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.