lg 1 sätestatud otsuse kehtetuks tunnistamisele.
lg 1 järgi võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse.
lg 2 kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lõikes 1 nimetatud hagi. Viidatud sätte lg 3 alusel üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.
Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle 3 esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. Lähtuvalt
lg 6 ei ole protokoll üldkoosolekul räägitu üleskirjutus, nagu hageja ekslikult arvab. Piisab, kui protokolli märgitakse üldkoosoleku toimumise aeg, koht, hääletamistulemused ja vastuvõetud otsused, samuti muud tähtsust omavad asjaolud. Igal juhul tuleb protokollida eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu ning see allkirjastada. Hageja väide, et eriarvamust vaatamata tema poolt esitatud taotlusele nõuetekohaselt ei protokollitud, mõjub usutavalt. Protokollis puudub üleüldse märge, millega seoses ning millises üldkoosoleku toimumise faasis hageja protokolli lisas viidatud arvamuse esitas. Tunnistaja ZL ütluste kohaselt esitas hageja eriarvamuse juhatuse valimise osas. Tunnistaja ütlused olid kohtu hinnangul veenvad, erapooletus ilmne, kusjuures tunnistaja osales üldkoosolekul protokollijana. Koosolekul toimunu mäletamine on usutav vaatamata asjaolule, et üldkoosolek toimus mitu kuud tagasi. Eeltoodut kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et eriarvamus oli analüüsitavate otsuste osas esitatud. Siiski kohus märgib, et hageja pidanuks tal lasuvat tõendamiskoormust kohasemalt täitma ning kirjalikult esitatud eriarvamuse ärakirja, mis tema kätte jäi, kohtule esitama. Väide, nagu olnuks kord üldkoosolekul sedavõrd käest ära, et otsuste vastuvõtmist takistas, tõendamist ei leidnud, jäädes paljasõnaliseks. Faktiliselt on vaidlusalused otsused vastu võetud. Järelduvalt hääletajate arvust pidas enamik osalejatest üldkoosoleku läbiviimisese tingimusi talutavaks ning otsuste vastuvõtmist võimalikuks. Asjaolu, et juhatuse liikmete kandidatuure enne valimist läbi ei arutatud, on fakti küsimus. Korteriühistu on mittetulundusühing, kus liikmete igapäevane kontakt on tihe. Liikmed tunnevad üksteist ning arutelu ei pruugi vajalik olla. Mis puutub koosolekult ärakäimsesse, siis eeltoodu võttis kostja omaks. Kohus nendib, et koosolek kestis neli tundi ning mõningane ärakäimine on mõistetav. Kostja väide, nagu oleks hääli ebaõigesti loetud, jäi väite tasemele ning paljasõnaliseks.
lg 1 kohasaelt kuulub üldkoosoleku pädevusse järgmine: 1) põhikirja muutmine; 2) juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine; 3) volinike valimine ja tagasikutsumine; 4) juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine; 5) majandusaasta aruande kinnitamine; 6) mittetulundusühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine; 7) muude põhikirjaga ettenähtud organite liikmete valimine, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti; 8) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 nimetatud küsimuste otsustamist ei tohi põhikirjaga anda juhatuse või muu organi pädevusse. 4 Juhatuse esimehe valimist analüüsitav säte ei piira, jättes küsimuse otsustamise mittetulundusühingu pädevusse. Kostja põhikirja p 6.1 järgi (toim lk 17) valib juhatuse esimehe üldkoosolek. Valimine oli õiguspärane. Vaidlusaluse üldkoosoleku venekeelne protokoll on algdokumendina kohtule esitatud ning on tõendina usaldusväärne. Mis puutub vene- ning eestikeelse protokolli mittevastavusele, siis eeltoodu vaidlusaluste otsuste kehtivust ei mõjuta. Ebakõla on protokolli allkirjastanud isikute vastutuse küsimus. Tulenevalt eeltoodust jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et piisav alus otsuste kehtetuks tunnistamiseks, millega juhatus või selle esimees valiti, puudub. Johtuvalt õigeksvõtust, mis hõlmas majandusaasta aruande kinnitamist, kuulub hagi osaliselt rahuldamisele. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagiavaldus leidis osalist rahuldamist. Tegemist mittevaralise nõudega ning kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Lisaks eeltoodule kohus märgib, et kostja lihtsustas õigeksvõtu kaudu menetlust oluliselt. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Epp Haabsaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.