) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Pankrotiavalduse aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik 21.02.2011 esitas avaldaja Jüri Remmel Pärnu Maakohtule avalduse tema pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja töötu, sissetulekuks on igakuine sotsiaaltoetus. Võlgnik sõlmis AS-ga Swedbank laenulepingu, millest tulenevaid kohustusi ta ei suutnud täita. Laenu tagatiseks oli kinnitu, mis laenu eest soetati. Kinnistu müüdi kohtutäituri poolt enampakkumisel. Kinnistu müügist laekunud raha ei katnud kõiki võlgniku kohustusi võlausaldaja Swedbank AS ees. Kuna võlgnik ei suuda täita oma kohustusi Swedbank AS ees ja see olukord ei ole ajutine, siis on võlgnik seisukohal, et ta on maksejõuetu ning tema pankrot tuleb välja kulutada. Võlgniku hinnangul ei ole tegemist ajutise olukorraga. 10.04.2012 jättis kohus esitatud avalduse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 25.05.2012 nimetas kohus ajutise halduri. 19.06.2012 vaatas kohus kohtuistungil esitatud pankrotiavalduse läbi. 2 Kohtu seisukoht Kohtuistungil jäi võlgnik esitatud pankrotiavalduse juurde ning palus enda pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur jäi aruandes toodud seisukohtade juurde. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara kokku 211,12 eurot ning kohustusi 21 900,35 euro eest, seega ületavad kohustused varasid 21 689,23 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kuriteo tunnustega tegu ei ole ajutine haldur käesoleva aja seisuga tuvastanud Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Jüri Remmel’i pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas
§-ga 31 lg 6 Ly Müürsoo. Pankrotiseaduse (
) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga.
lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et Jüri Remmel on kohustatud andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut võlgniku vande.
lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kooskõlas
§-dega 89 lg 1 p 1 ja 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel Jüri Remmel’it trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.
kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 3 Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 7 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 672 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 96 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur hüvitada 228 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud.Kooskõlas
NetWork so büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud pankrotimenetluse kulu.
lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu summas 672 eurot ja kulutuste hüvitis 228 eurot OÜ Get Net Work kasuks välja mõista võlgnikult Jüri Remmel’ilt. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.