lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kostja ei ole täitnud endale lepinguga võetud kohustusi ega ole hagejale tagastanud saadud laenu põhiosa 191,73 eurot (3 000 kooni) ja intressi 43,14 eurot (675 krooni), sellest tulenevalt on õigustatud ka hageja meeldetuletuste tasu summas 25,56 eurot tuginedes lepingu p-le 7.4. Kohus mõistab kostjalt välja põhivõla summas 191,73 eurot (3000 krooni) võlaõigusseaduse (
) § 76 lg 1 alusel, intressid 43,14 eurot (675 krooni)
397 lg 1 alusel ning meeldetuletuste tasu summas 25,56 eurot. Vaidlus seisneb selles, kas kostja peab tasuma laenult viiviseid või mitte. Kostja vastuväide seisneb selles, et hageja esitas kostjale kinnitamiseks laenu tagasimaksegraafiku. Kostjale jäi aga arusaamatuks tagasimaksegraafikus kajastatud intressi arvestus ja kostja maksegraafikut ei kinnitanud. Kohus leiab, et maksegraafiku kinnitamata jätmine ei vabasta lepinguliste kohustuste täitmisest. Hageja on soovinud laenu tagastamist ning kostjal on kohustus laen tasuda.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tasumisega viivitamise korral on lepingus ette nähtud viivis 0,75% päevas tagastamisele kuulunud summast. Hageja on arvestanud viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest s.o 13.02.2009 kuni hagi esitamiseni 02.11.2011 summas 1 426,51 eurot (22 320 krooni). Hageja on järginud head tava ja vähendanud hagiavalduses viivist põhinõude summani so 191,73 euroni. Poolte poolt esitatud tõenditest nähtub, et kostja ei ole kohustust täitnud ning nõuete mittekohase täitmise puhuks on lepingus ettenähtud viivis 2 0,75 % päevas tagastamisele kuulunud summast. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivis 191,73 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt välja põhivõla summas 191,73 eurot, intressid 43,14 eurot, viivised 191,73 eurot ja meeldetuletuse tasu 25,56 eurot. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab viivist 1,5%, kuid kohtule esitatud lepingu tingimuste järgi on viivise suuruseks 0,75%. Seetõttu saab kohus välja mõista viivise määras 0,75% ning seda ületavas osas jääb hagi rahuldamata. Alates 04.11.2011 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 191,73 eurot hageja hinnakirjas sätestatud määras, s.o 0,75% päevas. Viivise osalise rahuldamise tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulude osas lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagiavalduses, mis on kostjale edastatud. TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi peab kohus võimalikuks lahendada menetluskulude kindlaksmääramise käesolevas otsuses. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 63,91 eurot, mille hageja on tasunud 04.11.2011. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 63,91 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõivu. Meelis Eerik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.