lg 6 ja § 442 lg 6) HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE Hagiavalduse kohaselt lõppes lapse vanemate faktiline kooselu 2011.a augustis ja kostja lahkus hagejate seaduslikule esindajale kuuluvatest eluruumidest 2011.a novembrist. Hagejad elavad ema juures ja on oma ema ülalpidamisel, isa külastavad lapsed nädalavahetustel. Vaatamata korduvatele nõudmistele ei maksa kostja hagejatele elatist alates 01.12.2012.a. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise mõlemale hagejale summas 139 eurot ja tagasiulatuvalt mõlemale hagejale elatise kokku summas 219,73 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED Kirjaliku vastuse kohaselt tunnistab kostja hagi osaliselt. Arvestades, et mõlemad hagejad elavad vaheldumisi nii hagejate seadusliku esindaja kui ka kostja juures, siis tuleb arvesse võtta mõlema vanema kulutusi laste ülalpidamisel. Hageja seaduslikule esindajale laekuvad ka riiklikud lastetoetused ning tulumaksuvabastus teise lapse pealt. Senise praktika kohaselt elavad hagejad ema juures viis päeva nädalas ja kostja juures 2 päeva nädalas. Seega tuleb arvesse võtta ka vastavaid proportsioone elatisraha puhul. Kostja on nõus tasuma mõlema hageja ülalpidamiseks 99,29 eurot kuus. Samas on mõlemad hagejad avaldanud soovi tulla kostja juurde juba reedel ning lahkuda sealt esmaspäeval. See tähendab kostja kulutuste suurenemist ja hagejate seadusliku esindaja kulutuste proportsionaalset vähenemist. Mõlemad hagejad on ise pakkunud variandi elada üks nädal hagejate seadusliku esindaja ning teine nädal kostja juures. Sel juhul kaoks üldse ära vajadus elatisraha maksmiseks. Arvestada tuleb, et kostjal jääb pärast eluasemekulude, pangakohustuste ning hagejate soovitud mahus elatisraha tasumist rahalisi vahendeid miinimumpalgaga lähedases suuruses. Seega vähenevad võimalused minna lastega välis-ja puhkusereisidele, näitustele, muuseumidesse jne. Hagejate seaduslik esindaja on avaldanud, et lapsed võiksid suvepuhkuse veeta kostjaga. Sel ajal puuduksid hageja seaduslikul esindajal kulud. Kostja kulud aga suureneksid. Kostja ei usu, et hagejate seaduslik esindaja kulutaks saadud elatisraha laste huvides. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS 2 Kohus, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Asja materjalidele lisatud Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendite kohaselt sündis VK ja LU XXX.a tütar IMU ja XXX.a tütar LKU. Asjas puudub vaidlus, et lapsed elavad emaga, kostja laste ülalpidamiseks hagejate seaduslikule esindajale elatisraha ei maksa. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma ka täisealine esimese astme üleneja sugulane. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kostja tunnistab hagi osaliselt, kuid elatise väljamõistmisel palub arvestada asjaoluga, et nädalavahetusel käivad lapsed tema juures. Hagejate seadusliku esindaja ja kostja seletustest 10.04.2012.a toimunud istungil nähtub, et hagejad viibivad osa nädalavahetusest kostja juures, kuid mitte terve laupäeva ja pühapäeva, nagu kostja on varasemalt väitnud. Seega ei ole kohtu arvates kostja arvestus, mille kohaselt viibivad lapsed nädalas 28,57 % ajast kostja juures, õige. Samuti ei ole kohtu arvates kostja elatise arvestus, mis põhineb ajalisel proportsioonil, kooskõlas lastele tehtavate kulutustega. Elatisraha hulka arvestatakse mh sidekulud (mobiiltelefoni kasutamine), huvitegevuse kulud (trenn, huviring jmt), hügieenikulud (juuksur jmt), transpordikulud (transpordi kuukaart), koolikulud, sõpradele sünnipäevakingitused jm. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja neid kulusid kannab, kui lapsed tema juures on. Seega ei ole kostja poolt tehtud elatise arvestus põhjendatud. Kostja vastusest nähtuvalt on peamised kulutused lastele ajal, kui lapsed tema juures viibivad toidukulud ja vaba-aja veetmise kulud. Tõenäoliselt kulub ka kommunaalteenustele (vesi, elekter), vähesel määral hügieenitarvetele jm. Kohus on seisukohal, et eeltoodud põhjendusel tuleb kostja kulutusteks arvestada ~15 % elatise miinimumsummast. Kuigi kostja väidetest nähtuvalt kulutab ta lastega vaba-aja veetmiseks märkimisväärseid summasid, ei ole nende kulutuste suurust tervikuna võimalik elatisest maha arvestada. Juhinduda tuleb sellest, et miinimumsummas elatisest arvestatakse suurem osa eluasemekulude, toidu, riiete-jalanõude, koolikulude ja huvitegevuse eest tasumiseks. Juhul, kui vanemate materiaalsed võimalused seda lubavad ja nad saavad võimaldada lastele rohkelt erinevaid vaba-aja veetmise võimalusi, tuleb arvestada sellega, et kulutusi ei tehta seaduses sätestatud elatise miinimummäära arvelt. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Nimetatud sätte kohaselt ei võinud 2011.a alaealisele lapsele väljamõistetav elatis ühelt vanemalt olla väiksem kui 139,01 eurot ja alates 2011.a 145 eurot. Kohus leiab, et käesolevas asjas on hagejatele põhjendatud kostjalt välja mõista PKS § 101 lg–s 1 sätestatust väiksem elatis, kuna asjas puudub vaidlus, et hagejad viibivad osa puhkepäevadest kostja juures. Hagiavalduse esitamisel nõudsid hagejad elatise tasumist tagasiulatuvalt arvestusega 139,01 eurot ja edasiulatuvalt summas 139 eurot. Peale elatise miinumumsumma tõusmist 139,01 eurolt 145 euroni 01.01.2012.a jäid hagejad oma nõude juurde. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on kostjalt PKS § 108 alusel 2011.a detsembrikuu eest välja mõista elatis summas 119 eurot mõlema hageja kasuks ja alates 2012.a jaanuarist summas 124 eurot igakuiselt (miinimumsummas elatis miinus ~15 %). Asjas puudub vaidlus, et kostja on käesoleval aastal ostnud vanemale tütrele jalanõusid ja mõned riideesemed. Kostja nende 3 maksumust avaldanud ei ole. Elatise võlgnevust arvestades, peab kohus mõistlikuks, võlgnevusest maha arvata 100 eurot. Seega moodustab seisuga 31.märts 2011.a kostja võlgnevus hageja LKU`i eest (119+3x124)= 491 eurot ja hageja IMU`i ees (119+3x124100)= 391 eurot. Kohus on seisukohal, arvestades kostja kontoväljavõttelt nähtuvat sissetuleku suurust, et väljamõistetavas ulatuses on kostja võimeline lastele elatist tasuma kahjustamata enese ülalpidamist. Kostja on asjas väitnud, et juhul, kui hagiavaldus rahuldatakse ei saa ta hagejatega minna puhkuse- ja välisreisidele, vähenevad võimalused käia muuseumides, näitustel teatrites, kontserdil jne. Kohus peab vajalikuks selgitada, et miinimumsummas elatis on mõeldud tavapäraste igapäevaste kulutuste tegemiseks. Meelelahutuse kulusid saab arvestada miinimumsummas elatise puhul marginaalses osas. Puhkusereiside, kõrge piletihinnaga kontsertide ja etenduste, restoranide ja kohvikute külastamise võimaldamine eeldab, et vanem panustab oma lapse ülalpidamisse rohkem materiaalseid vahendeid, kui seda sätestab elatise miinimumsumma. Kostja väited, et lapsed hakkavad tema juures viibima rohkem kui osa laupäevast ja pühapäevast või üle nädala, samuti veedavad nad kuu ega tema juures suveperioodil on hüpoteetilised. Elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda käesoleval ajal kehtivast elukorraldusest. Hoolimata kohtu poolt esitatud korduvatest küsimustest, ei soovinud kostja avaldada, millisel suvekuul ja kui pikaks ajaks ta soovib hagejaid enda juurde võtta. Seda ka hoolimata sellest, et puhkusegraafik on tal tema väidete kohaselt kinnitatud. MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning võttes arvesse hagi rahuldatud ja rahuldamata osade suurust ning vaidluse asjaolusid, siis leiab kohus, et hagejate menetluskulud tuleb 80 % ulatuses jätta kostja kanda, kostja menetluskulud tema enda kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.