Obsah (5)

§ 468§ 444§ 162§ 1741§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Harju Maakohus Kohtunik Koidula Laurisaar Otsuse tegemise aeg ja koht 18. mai 2012.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-

§ 468lg 1 p 1).

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest

1. mail 2012.a. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kostja ja Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaali vahel 26.03.2009.a sõlmitud krediitkaardi kasutuslepingust tuleneva võla summas 873,77 eurot, millest põhiosa võlgnevus on 638,95 eurot, intress 19,49 eurot, viivis 61,98 eurot ja kahju 153,35 eurot. Nõue on loovutatud hagejale. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud. Menetluse käik Kostja on esitanud hagiavaldusele vastuse, milles võtab hagi õigeks. Kostja on arvamusel, et tsiviilasja on võimalik lahendada kokkuleppega. Kostja lubab ühendust võtta hageja esindajaga 2 nädala jooksul peale oma karistuse kandmise lõppemisest , s.o 23.04.
2. Kostja ei ole hagejaga ühendust võtnud ega asunud võlga tasuma. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Tulenevalt

§ 444

lõikest 4 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 1741

lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on kandnud menetluskulu 47,93 eurot riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel, 143,80 eurot täiendavat riigilõivu hagiavalduse esitamisel ning 200,00 eurot õigusabikulu.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulude summa 200,00 eurot vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole esitatud avalduste koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 200,00 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 65,00 euro ulatuses. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku summas 256,73 eurot. Koidula Laurisaar kohtunik 2