← Eesti

2-11-40715/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Iko Nõmm, Imbi Sidok, Ande Tänav 06.juuni 2012, Tallinn 2-11-40715 L M hagi P E vastu elatise saamiseks Harju Maakohtu 11.jaanuari 2012 otsus P E apellatsioonkaebus 665,91 eurot Hageja L M (isikukood xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja EM Kostja P E (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Peeter Malve Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Tühistada Harju Maakohtu 11.jaanuari 2012 otsus osaliselt, so elatise 28,50 euro väljamõistmise osas ja jätta hagi selles osas rahuldamata.
  2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  3. Kohtuotsuse resolutsioon sõnastada järgmiselt: 3.
  4. Hagi rahuldada osaliselt: 3.
  5. Välja mõista P E igakuine elatis 184,50 eurot L M kasuks alates 31.augustist 2011 kuni L M 18-aastaseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 3.
  6. Kohustada P E kandma L M kasuks väljamõistetud elatis E M arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx SEB Pangas. MENETLUSKULUDE JAOTUS Esimese astme kohtu ja apellatsioonimenetluse kulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  7. L M esitas 31.08.2011 Harju Maakohtule hagi P E vastu, paludes kostjalt välja mõista elatise 250 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni ja kohustada kostjat tasuma väljamõistetud elatis E M pangaarvele.
  8. 01.06.2010 sündinud L M isa on P E ja ema E M. Hageja elab koos emaga ja on tema ülalpidamisel. Hageja ülalpidamiskulud ühes kuus on keskmiselt 501 eurot. E. M pöördus kostja poole lapse ülalpidamiskohustuse täitmise asjus, kuid kostja ei nõustunud osalema lapse ülalpidamiskulude katmises piisavas ulatuses. Kostja vastuväited
  9. Kostja tunnistas hagi osaliselt, nõustudes tasuma elatist 140 eurot kuus. Kostja majanduslikust olukorrast tulenevalt ei ole tal võimalik maksta hageja poolt nõutavat 250 eurot kuus. Hagile lisatud kalkulatsioonis on lapse vajadused üle paisutatud.
  10. Kostjale kuulub 100%-line osalus Yesline OÜ-s, mis ei ole käesoleval majandusaastal tegutsenud. Samuti kuulub kostjale 50%-line osalus OÜ-s Rävala Rakennus, mis tegutseb ja millest kostja saab oma sissetuleku. Kostja tuleb oma sissetulekute ja kohustustega nö ots-otsaga kokku.
  11. Kostja on kohustatud andma ülalpidamist lisaks veel kahele lapsele ja ühele täiskasvanud isikule. Kostjaga koos elavad 19.12.2010 sündinud R E ja lapse ema M O, kes on mõlemad kostja ülalpidamisel.
  12. 05.12.2011 kohtuistungil leidis kostja, et maksimumsumma, mida ta on suuteline maksma, on 150 eurot kuus. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
  13. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise suurusega 213 eurot alates 31.08.2011 kuni hageja 18-aastaseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus kohustas kostjat kandma hageja kasuks väljamõistetud elatise E M arveldusarvele. Menetluskulud jättis kohus poolte enda kanda.
  14. E. M näitas lapse kuludeks 501 eurot kuus. Lapse kulud on beebikooli, lapsehoiu, ravimite ja sünnipäevade (jõulud) kulu osas üle paisutatud. Hageja ei esitanud tõendeid beebikooliga seonduvate kulude kandmise kohta, mistõttu ei saa märgitud kulu lugeda tõendatuks ega põhjendatuks. Samuti ei ole põhjendatud lapsehoiu kulu näidatud suuruses, kuna E. M on lapsega kodus, mistõttu on põhjendamata kasutada kaks korda nädalas lapsehoidjat. Ravimite osas näidati lapse kuluks 12 eurot, kuid hiljem märkis E. M riigi õigusabi taotluses enda ja pereliikmete ravimite kuluks kokku 5 eurot kuus. Ülemäärane kulu on ka 1,5-aastase lapse kulud sünnipäevadeks 25 eurot kuus. Mõistlikuks kuluks lapsehoidmisele on 24 eurot, ravimitele 5 eurot ja sünnipäevadele 5 eurot kuus. Ülejäänud hageja poolt esitatud kulud tuleb lugeda mõistlikeks ja põhjendatuteks. 2
  15. Kostja vastuväide eluasemekuludele ei ole põhjendatud. Hageja esitas eluruumi üürilepingu, omaniku esitatud arved ja omaniku 01.12.2011 kinnituse, millega on antud kulu suurus tõendatud. Samuti on põhjendatud kuluks 10 eurot ujumise eest. Laps on eas, mil temal endal ei ole võimalik ilma vanema juuresolekuta ujumas käia. Seega luges kohus mõistlikuks ja põhjendatud lapse kuluks 425 eurot kuus, milles kummagi vanema kanda jääb 212,50 eurot.
  16. Kostja ei tõendanud, et tema ülalpidamisel olev teine laps oleks vähem kindlustatud kui elatist nõudev laps. Samuti ei ole tõendanud kostja 19-aastase poja Fred E ega lapse R E ema ülalpidamist. Kostja ei esitanud oma sissetuleku suurust. Äriregistri andmete kohaselt on kostja äriühingute OÜ Rävala Rakennus ja YesLine OÜ juhatuse liige. YesLine OÜ kasum oli
  17. aastal 170 334 krooni. Kostja omandis on kolm kinnistut. Kostja väide, et nimetatud äriühing ei tegutse, on tõendamata. Antud juhul ei ole põhjendatud tuginemine PKS §-le 102, mis annaks aluse vähendada elatise põhjendatud suurust. Kohus luges põhjendatuks kostjalt välja mõista elatise 213 eurot kuus alates hagi esitamisest. Elatise võlgnevusest tuleb maha arvata kostja poolt asja menetluse käigus makstud elatis. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
  18. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada, tagastada asi maakohtule uueks läbivaatamiseks ja jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  19. Kohus tegi tuvastatud asjaolude pinnalt ebaõigeid järeldusi. Näiteks leidis kohus, et kuivõrd E. M on lapsega kodune, ei ole põhjendatud lapsehoidja kasutamine 2 korral nädalas. Samas pidas kohus mõistlikuks kuluks lapsehoidmisele 24 eurot. Maakohus ei oleks pidanud seda kulu üldse arvestama.
  20. Otsus ei sisalda arvandmeid, mille kokkuliitmise teel saaks teada lapse igakuise kulude suuruse. Tegu ei ole põhjendatud kohtuotsusega. Kohtuotsus peab elatise asjas olema kontrollitav ka matemaatiliselt. Kohus luges lapse põhjendatud kuluks kokku 425 eurot kuus, kuid on mõistetamatu, millise tehtega kohus sellisele tulemusele jõudis.
  21. Kohus ei arvestanud kõigi kostja poolt hageja tõenditele esitatud vastuväidetega. Kostja vaidlustas kommunaalkulude õigsuse, mis ei olnud tegelikult muud, kui osaliselt koopiamasinal ja osaliselt omakäelise juurdekirjutusega isevalmistatud A4 paberileht, mida kohus ei saanud lugeda üürileandja arveks (sest igasugused arve tunnused puuduvad) ja kuhu püüti iga kuu kommunaalkulude suuruseid märkida. Kostja juhtis kohtu tähelepanu ka hageja poolt esitatud kommunaalkulude arvestuses sisalduvale ebakõlale, et sooja vee tarbimine oli pea kõikide kuude lõikes väidetavalt suurem külma vee tarbimisest, mis ei saa võimalik olla ja viitab sellele, et kommunaalkulud ei ole tõesed.
  22. Kostja vaidlustas ka väidetavalt korteriomaniku poolt 01.12.2011 esitatud tõendi, mille kohaselt tasus E. M üürimakseid sularahas. Kostja kahtles, kas hageja üldse sellist üüri kellelegi maksab. Kohus luges alusetult selle asjaolu tõendatuks üksnes tõendi alusel, mille E. M esitas ja mille võis koostada/allkirjastada kes iganes, sest kohus ei kontrollinud tõendit ja ei kuulanud selle esitajat vande all üle. Tõendist ei nähtu, mis perioodist jutt käib ja kas hageja elab ka antud ajal sellel aadressil. Kostja vaidlustas sellegi, kas hageja üldse elab väidetaval aadressil, sest tema poolt kohtule esitatud arvetel on mitmeid erinevaid aadresse. E. M andis kohtule ilmselt ebaõiget informatsiooni ja esitas fabritseeritud tõendeid. Kostja kuulis oma tuttavatelt (kes tunnevad ka hageja ema), et hageja elab koos emaga juba alates
  23. aasta sügisest Rae vallas asuvas eramus oma elukaaslase juures ja ei ela Kolde pst 59-2 aadressil. Asja uuel läbivaatamisel tuleks kohtul seda väidet kontrollida.
  24. Üürilepingu ja muud tõendid esitas E. M kohtule alles viimasel istungil ning kostjal ei 3 olnud mõistlikku aega ega võimalust tõendeid kontrollida. Kostja ei soovinud istungit edasi lükata, sest lapsega seotud asjas võib kohus koguda tõendeid ka omal algatusel ning andis oma hinnangu tõenditele suuliselt kohapeal, mida kohus pidi protokollima ja otsuse tegemisel arvestama. Kohus ei arvestanud kostja vastuväidetega, sh isegi nendega, millised kostja esitas enne istungit kirjalikult.
  25. Kohus keskendus liigselt asjaoludele, mida kostja ei tõendanud, kuid jättis tähelepanuta, et see ei saanud kohtulahendit mõjutada. Kostja ei pidanud vajalikuks oma sissetulekute suurust tõendada. Kostja sissetulekute suurus ei ole antud hagi rahuldamise seisukohalt oluline, sest hageja probleem ei seisne mitte kostja sissetulekutes, vaid nende tõendite puudumises, mille järgi tuleks lapse ülalpidamiskulud kindlaks määrata. Kostja nõustus minimaalmääras elatise väljamõistmisega ja leidis, et kui hageja soovib elatist suuremas ulatuses saada, peab ta oma kõiki kulutusi ja nende maksumust tõendama. Seaduses sätestatud elatise alammäära ületamisel tekib hagejal tõendamiskohustus kogu oma nõude ulatuses.
  26. Kohus märkis otsuse lõpus, et elatise võlgnevusest tuleb maha arvestada kostja poolt asja menetluse käigus makstud elatis, kuid kohus ei selgitanud, kes ja millises summas peaks seda tegema ning kui suur see elatise võlgnevus üldse on. Otsuse resolutsioon elatise võlgnevust ei sisalda. Kuigi kostja esitas kohtule andmed tema poolt vabatahtlikult tasutud elatise kohta, siis kohus seda ei arvestanud. Vastus apellatsioonkaebusele
  27. Hageja kohtu määratud tähtajaks apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud. 25.05.2012 menetlusdokumendis vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
  28. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt, so 28,50 euro väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi 28,50 euro saamise osas rahuldamata.
  29. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Elatise määramisel lähtutakse PKS § 99 lg 1 järgi lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist. Vanemate varalist seisundit ülapidamise suuruse määramisel kehtiva seaduse järgi ei arvestata. Vastupidi, PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Siiski tuleneb PKS § 102 lg 2 teisest lausest, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Erandlikult võib kohus mõjuval põhjusel PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi elatise suurust vähendada ka alla alammäära, eelkõige kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Selliseid asjaolusid, mis annaks alust PKS § 102 lg 2 kohaldamiseks, ei ole kostja kohtu ette toonud. Kostja ei tuginenud sellele, et elatis tuleks välja mõista alla seaduses sätestatud alammäära.
  30. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja peab elatist nõudes tõendama kõikide tehtud kulutuste täpset suurust. Ta ei pea esitama tõendeid tavapäraste kulude kohta, näiteks iga talle ostetud toiduaine, hügieenivahendi vm kohta. PKS § 99 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusi, arvestades tema tavalist elulaadi. See, kas hageja poolt kohtu ette toodud vajadusi ja kulutusi puudutavad väited on õiged või mitte, saab hinnata eluliste asjaolude ja nö terve 4 mõistuse alusel. Need väited puudutavad lapse elulisi vajadusi, mis tulenevad lapse elukorraldusest, tervisest, kasvamise kiirusest, toitumisest jms. Seega saab ülalpidamise ulatuse määramisel lähtuda kohtu ette toodud tavapäraste kulutuste vajadusest, kui need on esitatud viisil, mida saab teatud piirides lugeda usutavaks. Tõendada tuleb vajadusi, mis tavapärasest erinevad.
  31. Maakohus võttis hageja vajaduste kindlakstegemisel õigesti aluseks tema seadusliku esindaja koostatud kulude arvestuse (t lk 26), hinnates selles märgitud kulutuste vajalikkust. Kuigi kohus ei märkinud otsuses arvandmeid, mille liitmise teel saaks kostja kontrollida kohtu järeldust hageja ülalpidamise mõistliku ja põhjendatud kulu suuruse kohta, saab ringkonnakohus selle ebaselguse kõrvaldada.
  32. Hageja kulutused toidule on eelnimetatud arvestuse järgi 100 eurot kuus, kulutused mänguasjadele 15 eurot kuus, rõivastele ja jalatsitele 25 eurot kuus, kultuuriüritustele 10 eurot kuus, hügieenile 45 eurot kuus, eluasemele 166 eurot kuus, ujumisele 10 eurot kuus ja muud kulud (pesuvahendid, toidunõud jne) 20 eurot kuus. 25.05.2012 menetlusdokumendis võttis hageja õigeks, et ta elab emaga alates 2011.a detsembrist Rae vallas ja tema eluasemekulud on kuus 110 eurot. Hageja lisas eelnimetatud menetlusdokumendile ka tõendid eluasemekulude kohta, mis tema väidet kinnitavad. Seega on hageja vajadus eluasemekuludele vähenenud 56 euro võrra, mida ringkonnakohtul tuleb otsuse tegemisel arvestada ja vastavalt vähendada kostjalt väljamõistetava elatise suurust.
  33. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldustega kulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. Hageja poolt näidatud kulutusi ei pidanud kohus täies ulatuses põhjendatuks lapsehoidmise kulu, ravimite ostmise kulu ja sünnipäevadele tehtavate kulutuste osas ning kohus ei arvestanud tõendamata kulu beebikoolile. Kohus arvestas põhjendatud kuluks mõistliku tasu lapsehoidmise eest 24 eurot, kulutused ravimitele 5 eurot ja kulutused sünnipäevadele 5 eurot kuus. Nimetatud kulutused kokku liites (100+15+25+10+45+110+10+20+24+5+5) saab lapse vajaduste suuruse 369 eurot, millest pool, so 184,50 eurot tuleb jätta kostja kanda.
  34. 25.05.2012 menetlusdokumendis tugineb hageja ka asjaolule, et elukoha muutuse tõttu on kasvanud transpordikulud ja hagejal tuleb kasutada eralasteaia teenust, mille kohatasu on 128,40 eurot, millele lisandub iga päeva eest söögiraha 2,25 eurot. Nende asjaolude tõendamiseks tõendeid ei esitatud ja ringkonnakohus seetõttu eelnimetatud väiteid otsuse tegemisel arvestada ei saa.
  35. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et kohus ei oleks pidanud lapsehoidmise kulu üldse arvestama. Ka siis, kui last kasvatav vanem on lapse tõttu kodune, on tal vaja käia kohtades (nt ametiasutused, juuksur jne), kuhu ei ole väikelast kaasa võtta võimalik ja selleks on vaja kasutada lapsehoidja teenust.
  36. Kuna hageja esitas uued tõendid oma eluasemekulude kohta, mida käesoleva otsuse tegemisel arvestatakse, ei anna ringkonnakohus hinnangut apellatsioonkaebuse väidetele hageja varasemate eluasemekulude tõendamatuse kohta.
  37. Asja materjali kohaselt ei esitanud kostja vastuväiteid sellele, et hageja esitas maakohtu istungil täiendavaid tõendeid, kohus võttis need vastu ja arutas asja lõpuni. Kostja kinnitab apellatsioonkaebuses, et ta ei soovinud istungit edasi lükata. Seetõttu ei ole põhjendatud maakohtule ette heita, et kostjal ei olnud mõistlikku aega ega võimalust tõendeid kontrollida. Eelnimetatud asjaolu ei anna iseenesest alust saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, nagu kostja soovib.
  38. Asja materjalist ei nähtu, et kostja oleks esitanud kohtule andmed tema poolt kohtumenetluse ajal vabatahtlikult tasutud elatise kohta ja taotlenud sellega seoses elatise väljamõistmise algusaja muutmist hilisemaks. Vastuses hagiavaldusele oli kostja nõus elatise maksmisega alates 01.08.2011 (t lk 18), hilisemates 5 menetlusdokumentides ja kohtuistungil ta seda seisukohta ei muutnud. Hageja soovis elatist alates 31.08.2011, so hagi kohtule esitamise päevast ja kohus rahuldas selles osas hagi. Kohus ei pidanud võimalikku elatise võlgnevuse suurust omal algatusel kindlaks tegema ega seda otsuse resolutsioonis märkima, nagu kostja apellatsioonkaebuses leiab.
  39. Maakohtus kantud menetluskulud jäävad poolte enda kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt, jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte enda kanda. Iko Nõmm Imbi Sidok Ande Tänav 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.