Obsah (7)

§ 468§ 440§ 444§ 162§ 173§ 174§ 138

2-11-54761 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2012. a, Kentmanni 13, Talli

§ 468lg 1 p 1).

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue 27.novembril 2007.a. sõlmisid AS SEB Pank ning II rahvusvahelise krediitkaardi lepingu nr XXX. Lepingu kohaselt väljastas hageja kostjale kasutamiseks VISA GOLD krediitkaardi Lepingu kohaselt oli kaardi valdajaks kostja isiklikult ning Lepingu p. 1.5 kohaselt oli tal võimalus Kaarti kasutada kauba või teenuse eest tasumiseks, sularaha väljavõtmiseks, informatsiooni saamiseks ning tehingute ja toimingute tegemiseks. Lepingu preambula ja punkti 4.

1. kohaselt leppisid konto omanik ja pank kokku maksimaalse summa, mille piires annab pank konto omanikule krediiti (krediidilimiit). Krediidilimiidiks lepiti kokku 25 000.00 Eesti krooni ehk 1 597,79 EUR. Lepingu punkt 6 kohaselt määratati Lepingus kindlaks arvelduskonto, millelt hagejal oli õigus debiteerida kõik Kaardiga tehtud toimingute summad, intressid, viivised ja hinnakirjakohased teenustasud arveldamise kuule järgneva kalendrikuu 20-ndal kuupäeval kusjuures kostja kohustus tagama, et kontol on kogu maksepäeva jooksul piisavalt rahalisi vahendeid Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Tulenevalt Lepingule on intressimäär 16% aastas. Intressi arvestamisel lähtus hageja kasutatud laenulimiidi tagastamata osast, 360 päevasest aastast, tegelikust päevade arvust kuus ja intressimäärast. Vastavalt Lepingule kohustus kostja tasuma 2008.a. oktoobris Kaardiga tehtud maksete ja muude kulutuste eest 20.novembril 2008.a. Kostja makset ei tasunud ja kasutas Kaarti ka 2008.a. novembris kuni 20.novembrini 2008.a. Hageja sulges kaardi 22.novembril 2008.a. Lepingu punkt 12.5 kohaselt oli hagejal õigus Leping lõpetada, kui Kaart on olnud blokeeritud 60 päeva järjest. Hageja saatis kostjale teate Lepingu erakorralisest ülesütlemisest võlgnevuse põhjusel 21.01.2009.a. Kirjalikud nõuded võlgnevuse likvideerimiseks on hageja kostjale saatnud 24.oktoobril 2008.a, 25.novembril 2008.a . ja 21.jaanuaril 2009.a. Nimetatud nõuetele ei ole kostja reageerinud ja võlgnevus on tänaseni tasumata. 21.01.2009.a. nõudes teatas hageja, et ütleb Lepingu erakorraliselt ühepoolselt üles, kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 04.02.2009.a. Kostja võlgnevust ei tasunud ja Leping lõppes. Kostja võlgnevus 01.veebruari 2012.a. seisuga on kokku 4 297.49 EUR, millest - 3 311.30 EUR moodustab põhiosa võlgnevus, - 886,85 EUR viivisvõlgnevus 01.02.2012.a. seisuga ja - 99.34 EUR on hinnakirjajärgne teenustasude võlgnevus. Viiviste arvestamise kohta on käesolevale hagiavaldusele lisatud vastav tabel. Lepingust tulenevalt oli kostja kohustatud tagastama kasutatud summad igakuiselt. Nimetatud kokkulepet kostja rikkus, mistõttu on Lepingu lõppemise hetkel jäi kostja põhiosavõlgnevuseks 3 311,30 EUR. Kostja on kohustatud tasuma hagejale viivist Kostja vastus Kohtule 15.03.
2. a esitatud vastuses tunnistab kostja hagi. Kohtu põhjendused

§ 440

lg 3 kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

§ 444

lg 1 järgi võib kohus omaksvõtul põhinevas otsuses tuua välja vaid õigusliku põhjenduse. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on 2 jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 94 lg 1, § 113 lg 1, § 142 lg 1, § 396 lg 1 ning 397 lg 1 alusel. VÕS § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama seaduse § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hinnakirja järgi kohustus laenusaaja tasuma viivist 16 % aastas. Menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

¹ lg 1 kohaselt määrab kohus hagi õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu summas 543,24 eurot. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Karin Sonntak Kohtunik 3