lg 6 ja § 442 lg 6) HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE Hagiavalduse kohaselt mõisteti Tallinna Linnakohtu 07.12.2005.a tagaseljaotsusega hagejalt lapse E ülalpidamiseks välja elatis igakuise summana 3 500 krooni kuus. Hageja kaotas põhitöökoha ning alates 2009.a on hageja sissetulekuks juhutöödel saadav palk, mis ei ületa 280 eurot kuus. Hagejal on veel üks alaealine laps XXX.a sündinud M P. Kuna hagejal puudub võimalus teenida suuremat palka ning tema hooldamisel on veel üks laps, siis palub hageja vähendada Tallinna Linnakohtu 07.12.2005.a otsusega väljamõistetud elatist kuni 90 euroni kuus alates 01.11.2011.a, samuti alandada tekkinud võlgnevust elatise osas 0 euroni. Menetluse jooksul muutis hageja haginõuet ja palus elatise määra vähendada kuni 145 eurot alates 21.10.2011.a. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda. KOSTJA VASTUVÄITED Kirjalike vastuväidete kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja arvates ei ole hagi esitatud hageja poolt. Kostja ei ole nõus elatise vähendamisega. Lapse vajadused ei ole muutunud ning hageja ei ole tõendanud, et tema varaline olukord on muutunud. Hageja ei ole tõendanud, millises summas ta tasub elatist oma teisele lapsele. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 24.10.2011.a esitatud hagis palus hageja muuta temalt kohtuotsusega väljamõistetud elatist ning mõista elatis välja summas 90 eurot alates 01.11.2011.a, samuti palus hageja alandada elatise võlgnevus 0 euroni. 15.11.2011.a kohtumäärusega keeldus kohus menetlusse võtmast hageja hagi elatise võlgnevuse vähendamiseks. Menetluse jooksul muutis hageja oma nõuet ja palus temalt kohtuotsusega väljamõistetud elatist vähendada summani 145 eurot kuus alates 21.10.2011.a. Seega tuleb käesoleva otsusega lahendada hageja nõue ja tuvastada, kas on põhjendatud vähendada hageja kohustust tasuda elatist summas 223,69 eurot (3500 krooni) lapse E ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest ning mõista elatisena välja väiksem summa. Alates 01.07.2010.a kehtiva perekonnaseaduse § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud kandma ka täisealine esimese astme ülalpeetava sugulane. Asjas puudub vaidlus, et hageja on kostja isa ning kostja elab oma emaga. 07.12.2005.a tagaseljaotsusega mõistis kohus hagejalt kostja ülalpidamiseks välja elatise alates 07.12.2004.a igakuise summana 3500 krooni kuni tütar E K täisealiseks saamiseni. Kohtuotsusest nähtuvalt tehti tagaseljaotsus seetõttu, et hageja ei esitanud kirjalikku vastust hagile. Tagaselja tehtud kohtuotsuses ei hinnatud lapsele tehtavaid kulutusi, nende põhjendatust ega vanemate varalist olukorda. Kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 168 lg 1 järgi, kohus, tehes tagaseljaotsuse, leidis, et hagi tuleb rahuldada kuna on hagis esitatud asjaoludel piisavalt põhjendatud. Järelikult leidis kohus, et lapsele tehtavad kulud, nõutav elatise määr ja vanemate varaline olukord on selline, et võimaldab hagejal väljamõistetud summas elatist tasuda. Hageja kohtuotsusele kaja ei esitanud. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule 2 ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidmiseks ühetaoliselt. Käesolevas asjas on hageja tuginenud peamiselt sellele, et tema sissetulek on vähenenud ning seetõttu ei ole ta võimeline enam väljamõistetud summas elatist tasuma. Kaudselt on hageja viidanud ka sellele, et lapse kulud ei saa olla nii suured võrreldes elatise määraga, kuid igasugused põhjendused ja tõendid selle väite kohta puuduvad. Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja ei ole tõendanud lapse vajaduste vähenemist. Seega tuleb käesolevas asjas eelkõige tuvastada, milline on hageja varanduslik olukord sh sissetulek ja millises määras peaks ta sellest tulenevalt elatist kostjale tasuma. Hageja väitel töötab ta juhutöödel sh ehitusalal ja regulaarne sissetulek puudub. Tal ei ole esitada ühtegi kehtivat ega hiljuti kehtinud kirjalikku töölepingut, kuna temaga ei ole neid sõlmitud. Kohus nõudis andmeid pankadelt ja saadud järelpärimiste tulemusel selgus, et hagejal on kaks pangakontot AS SEB Pangas. Konto väljavõtetest nähtuvalt ei laeku nimetatud kontodele regulaarset sissetulekut (töötasu). Seisuga 27.03.2012.a moodustas hageja rahaliste vahendite jääk arvelduskontol 278, 31 eurot. Kinnitusraamatusse tehtud järelpärimiste kohaselt hagejal vara puudub, äriregistri andmete kohaselt ei ole hageja seotud ühegi äriühinguga, väärtpabereid hagejal ei ole, hagejale kuulub 1987.a ehitusaastaga sõiduk BMW 3181, millele on seatud kohtutäituri poolt keelumärge. Maksu- ja Tolliameti vastuse kohaselt ei ole neile esitatud andmete kohaselt hageja 2011 ja 2012.a maksustatavat tulu saanud. Eeltoodud varalist olukorda hinnates on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Asjas on veenvamalt tõendamist leidnud hageja väide, et tema sissetulek käesoleval ajal ei võimalda tasuda elatist sellisel määral nagu 2005.a kohtuotsusega temalt välja mõisteti. Kohus on seisukohal, et kostja väited, mille kohaselt on hageja töötasu vähemalt 800 eurot ei ole veenvalt tõendamist leidnud. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2012.a moodustab nimetatud elatise miinimummäär 145 eurot. Hageja on palunud elatist vähendada alates 21.10.2011 ja palunud temalt kostja kasuks välja mõista elatise 145 eurot. Kuna hagi laekus kohtule 24.10.2011, siis on kohus seisukohal, et elatist tuleb vähendada nimetatud kuupäevast. Sel põhjusel tuleb hagi rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et elatis 145 eurot igakuiselt on mõistlikus suuruses arvestades hageja varanduslikku olukorda ja asjaolu, et tal on veel teine alaealine laps kelle ülapidamiseks on ta seaduse kohaselt kohustatud elatist maksma. Asjaolu, et kostjale tehtavad kulud on suuremad, kui tasutav elatis katta suudab, ei ole piisavaks põhjuseks hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja ülalpidamiseks tuleb teha kulutusi sellisel määral nagui vanemate materiaalne olukord võimaldab. MENETLUSKULUD Eeltoodust nähtuvalt tuleb hagi suuremas osas rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas asjas on hageja ise 3 taotlenud, et kohus jätaks poolte menetluskulud poolte endi kanda. Arvestades hagis esitatud asjaolusid leiab kohus, et hageja taotlus on mõistlik.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Krista Kirspuu Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.