← Eesti

2-10-42678/17

Obsah (8)§ 76§ 361§ 367§ 142§ 145§ 42§ 101§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 17. aprillil 2012.a. Harju Maakohtu tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval,

§-st 100, mis sätestab kohustuse rikkumise mõiste,

§-i 101 lg 1 p-dest 1 ja 4 ja § 115 lg 1 milliste kohaselt on juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist.

§ 361

sätestab, et liisinguvõtjal on kohustus maksta liisingueseme kasutamise eest tasu,

§ 367

lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.

§ 142

lg 1 reguleerib aga käenduslepingu mõistet, mille kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees,

§ 145

lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses ning käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. 18. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt sellest, et hageja, OÜ P ja müüja vahel olid sõlmitud 2 liisingulepingut, millega hageja liisis liisinguvõtjale LAADUREKSKAVAATORi JCB-3CX (t/l 9) ja TELESKOOPLAADURi JCB 541-70 (t/l 23) ning Lk

(10)6 kostja HKja hageja vahel olid sõlmitud käenduslepingud, mille kohaselt vastutas kostja solidaarselt OÜ-ga P lepingutest tulenevate kõigi kohustuste täitmise eest täies ulatuses (t/l 39-42) ning kuna OÜ P jättis liisingulepingutest tulenevad arved alates 2007.a. novembrikuust hagejale tasumata, ütles hageja liisingulepingud 20.10.2008.a liisinguvõtjale üles (t/l 67-70), vastutab kostja kui käendaja hageja ees OÜ P poolt täitmata jäetud kohustuste täitmise eest, sest ta on omale võtnud käenduslepingutega vastava kohustuse. Kostja vastuväide hagile, et hageja ei esitanud oma nõudeid OÜ P pankrotimenetluses, ei saa olla aluseks hagi rahuldamata jätmiseks kostja kui käendaja vastu. Hagejal on solidaarne nõudeõigus nii liisinguvõtja kui ka käendaja vastu, käesoleval juhul on hageja esitanud nõude käendaja HKvastu, sest põhivõlgnik ehk liisinguvõtja OÜ P on pankrotistunud ja äriregistrist kustutatud. Kohus on seisukohal, et kostja eksib ka kui leiab, et tema käenduslepingutest tulenevad kohustused lõppesid OÜ P pankroti väljakuulutamisega. Nimetatud kostja seisukoht ei tulene seadusest.
  1. Asjaolu, et liisingulepingust nr XXX ja liisingulepingust nr XXX jäid OÜ-l P tasumata hagejale arved kogusummas vastavalt 5989,89 eurot ja 7489,77 eurot, tõendavad hagiavalduse lisaks olevad arved (t/l 43-66). Kuna hageja loovutas osa, s.o. 3439,52 eurot, oma liisingulepingust nr XXX tulenevast nõudest P OÜ vastu AS-le M , mida tõendab nõude loovutamise leping (t/l 154), võlgneb kostja hagejale nimetatud lepingu alusel tasumata lepingumaksete eest 2550,37 eurot (5989,89 – 3439,52 = 2550,37), millest põhiosamaksed ja muud lepingujärgsed maksed on kokku 662,16 EURi (4101,68 – 3439,52 = 662,16) ning viivis ja intress seisuga 20.10.2008.a. (lepingu ülesütlemise aeg) on 1888,21 eurot. Kuna hageja loovutas ka osa, s.o. 3887.- eurot, oma liisingulepingust nr XXX tulenevast nõudest P OÜ vastu AS-le M , mida tõendab nõude loovutamise leping (t/l 155), võlgneb kostja hagejale tasumata lepingumaksete eest selle liisingulepingu alusel 3602,77 eurot (7489,77 – 3887 = 3602,77), millest põhiosamaksed ja muud lepingujärgsed maksed on kokku 1402,38 EUR (5289,38 – 3887 = 1402,38) ning viivis ja intress seisuga 20.10.2008 on 2200,39 EUR. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tasumata rendimaksete katteks 4264,93 (662,16 + 3602,77) eurot ning intresside ja viiviste katteks liisingulepingute ülesütlemise aja seisuga 4088,60 (1888,21+2200,39) eurot.
  2. Hageja ütles liisingulepingud üles 20.10.2008.a., mida tõendavad liisingulepingute ülesütlemise teated, mis on väljastatud nii liisinguvõtjale kui kostjale, kes liisingulepinguid käendas (t/l 67-70). Sellega on ümber lükatud kostja väide nagu ta ei oleks lepingute ülesütlemise teadet saanud, sest ülesütlemisteated on saadetud kostja enda poolt käenduslepingul näidatud aadressil. Hageja väidetel on ta kandnud müügikahjumit liisingulepingu nr XXX puhul 6825.- eurot ja liisingulepingu nr XXX puhul 6184,49 eurot, mis ta palub kostjalt välja mõista. Nimetatu tuleneb asjaoludest, et M AS, kellel oli hagejaga sõlmitud lepingute kohaselt liisingulepingu esemeks olevate varade tagasiostukohustus, keeldus neid tagasiostmast liisingulepingu ülesütlemise aegse jääkväärtusega, vaid ostis need tagasi tagastamishetke jääkväärtusega, mille tulemusena vähendati müügihindu lepingu XXX puhul 155 721,68 krooni ja lepingu XXX puhul 35 343,86 krooni, mis on hageja poolt kantud kulu (p. 1.10). Lisaks sellele oli hageja sunnitud omal kulul tagastatud varad lepingutingimustega vastavusse viima, mille Lk
(10)7 saavutamiseks kandis hageja laadur-ekskavaatori puhul kulu summas 9952,43 EURi vastavalt S müügitellimusele nr MT01329673 (t/l 158-159) ja teleskooplaaduri puhul kulu summas 2258,88 EURi vastavalt S müügitellimusele nr MT01333939 (t/l 163), mille võrra (ilma käibemaksuta) vähendas M AS laadur-ekskavaatori müügihinda 40 133,26 – 9952,43 = 30.180,83 euroni (t/l 160) ja teleskoop-laaduri müügihinda 39 090,34 – 2258,88 = 36 831,46 euroni (t/l 163). Tulenevalt

§ 367

lg 1 on kostjal kohustus hüvitada liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

§ 367

lg 3 järgi tuleb liisinguandja

§ 367

lõikes 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel, mitte selle hilisemat müügihinda. Vastupidine tüüptingimus on liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav ja seega

§ 42lg 1 järgi tühine.

Eelnevast tulenevalt on kohtu seisukoha kohaselt tühine ka hageja üldtingimuste punkt 9.6, mille kohaselt peab liisinguvõtja lepingu ülesütlemise korral katma hagejale hinnavahe, kui liisingulepingu ülesütlemisel on vara võõrandamisel saadud hind on väiksem kui liisingulepingu järgse võlgnevuse, põhimaksete ja vara jääkväärtuse summa, sest see on kostjat ebamõistlikult kahjustav. Seega ei oma tähtsust ka hageja poolt esiletoodud asjaolud, mille võrra M AS vähendas laadur-ekskavaatori müügihinda ja teleskoop-laaduri müügihinda, mida tõendavad hageja poolt AS-le M esitatud arved (t/l 160 ja t/l 163), sest kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel tuleb arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel, mitte aga hilisemat müügihinda. Kohus on aga seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et laadur-ekskavaatori jääkmaksumus selle tagastamise hetkel 2009.a. septembris oli 37.773,51 eurot (t/l 20) ja vara müüdi hageja poolt tagasi AS-le M 30.180,83 euro eest ilma käibemaksuta (t/l 160) ning teleskooplaaduri jääkmaksumus selle tagastamise hetkel oli 578.195,54 krooni ehk 36.953,43 eurot (t/l 37) ja vara müüdi AS-le M tagasi 36.831,46 euro eest (t/l 72), on õiglane jätta hageja müügikahjum, mille suuruseks kokku kahe liisingueseme puhul on 7714,65 eurot (7592,68 + 121,97) võrdsetes osades nii hageja kui kostja kanda, sest kostja, kelle vastutavale hoiule OÜ P likvideerija väidetavalt liisinguesemed hoiule andis, ei tagastanud liisinguesemeid hagejale kui liisinguandjale pärast lepingute ülesütlemist, samas ei teinud ka hageja 11 kuu jooksul midagi, et liisinguesemed kostjalt kätte saada, vaid volitas alles 2009.a. sügisel OÜ-t R liisinguesemed kostjalt üle võtma, mida viimane ka 17.09.2009.a. tegi. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt

§ 367lg 1 alusel hageja kasuks väljamõistmisele 3857,33 eurot.

21. Vastavalt

§ 367

lg 4 sätestatule peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-52-11 asunud seisukohale, et remondikulud ei ole

§ 367

lg 4 mõttes ülesütlemisest tingitud lisakuludeks, sest

§ 367

lg 3 kohaselt arvestatakse liisinguandja nõude suuruse arvutamisel liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kuivõrd liisingueseme remondivajadus mõjutab liisingueseme väärtust, siis tuleb seda liisinguandja nõude suuruse arvutamisel arvestada

§ 367lg 3 järgi.

Seega ei ole põhjendatud pidada remondikulu hüvitatavaks ka

§ 367

lg 4 alusel, kuna sellisel juhul arvestataks auto remondivajadust liisinguandja nõude suuruse arvutamisel topelt. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis nr 3-2-1-52-11 p 17 ka Riigikohus. Tulenevalt Lk

(10)8 eeltoodust puudub alus hageja nõude rahuldamiseks vara lepinguga vastavasse viimise kulu osas mõlema liisingueseme puhul, sest oma sisult on need remondikulud, milliste väljamõistmist hageja kostjalt palub.
  1. Kohus on seisukohal, et kostjalt kuuluvad väljamõistmisele aga hageja kasuks ka tasumata kaskokindlustusmaksed summas 67,12 eurot, sest kindlustusvõtja oli kohustatud sõlmima vara vabatahtliku kindlustuslepingu liisingulepingu p 11.
  2. kohaselt, mida ka tehti ning kindlustusmakseid tasus kostja hagejale vastavalt viimase poolt esitatud arvetele koos kindlustusmaksetega igakuiselt, mida tõendavad kostjale esitatud arved.
  3. Kohus on seisukohal, et juhindudes

§ 367

lg 4 sätestatust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka liisinguesemete hagejale tagastamise kulu. Hageja poolt kostjale saadetud liisingulepingu ülesütlemise avalduses, oli kirjas, et liisinguesemed tuleb esimesel nõudmisel üle anda hageja esindajale Vaidlus puudub selles, et OÜ R võttis vastu liisinguesemed kostja elukohas 17.09.2009.a. (t/l 157 ja 162). Kohus leiab, et hageja poolt dokumentaalse tõendina esitatud OÜ R arved hagejale tõendavad, et need on esitatud hagejale vara tagastusteenuse osutamise eest kokku summas 8000.- krooni, juhiteenuse kasutamise eest summas 500.- krooni ja transporditeenuse kasutamise eest summas 2800.krooni. Kohus leiab, et nimetatud kulu kokku 11.300.- krooni ehk 722,20 eurot (t/l 165-166) oleks põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna aga hageja palub välja mõista kokku kahe liisingulepingu alusel vara väljanõudmise kulu summas 290,48 eurot ja kohus hagi piire ületada ei tohi, rahuldab kohus hageja selle nõude tema poolt hagetavas suuruses.

  1. Kõige eeltoodus alusel moodustab kostja põhivõlg hageja ees summa 8479,86 eurot (4264,93+3857,33+67,12+290,48) eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Lisaks sellele kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka intress ja viivis liisingulepingute ülesütlemise aja seisuga summas 4088,60 eurot.
  2. Tulenevalt asjaolust, et kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista põhivõla katteks 8479,86 eurot ning, et hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist põhivõla suuruses ka peale liisingulepingute ülesütlemist 20.10.2008.a. kuni hagiavalduse tervikteksti esitamiseni 20.12.2011.a., kontrollib kohus kas hageja viivisenõue kostja vastu on põhjendatud. Viivis on õiguskaitsevahend võlgnikupoolsele kohustuse rikkumisele

§ 101lg 1 p 6 kohaselt.

Käesoleval juhul on tegemist kokkuleppelise viivisega, sest pooled on kokku leppinud viivise suuruseks 0,25 % päevas, mis vastavalt

§ 113lg 1 3.

lausele on lubatav. Kohus on seisukohal, et hagejal oleks õigus nõuda kostjalt viivist alates liisingulepingute ülesütlemisest 20.10.2008.a. kuni hagiavalduse tervikteksti esitamiseni 20.12.2011.a. ehk 1186 päeva eest kokku summas 25.142,78 eurot (1186 x 0,25% x 8479,86). Kuna kohus asus kohtuotsuse p-s 24 seisukohale, et hageja põhivõlg kostja ees moodustab kokku summa 8479,86 eurot ja hageja palub välja mõista viivise põhivõla suuruses, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viiviste katteks 8479,86 eurot ehk viivis põhinõude suuruses. Menetluskulude jaotamine. Lk

(10)9
  1. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi ligikaudu 27 % ulatuses, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 27 % ulatuses kostja kanda ja 73 % ulatuses hageja enda kanda ning kostja menetluskulud 73 % ulatuses hageja kanda ja 27 % ulatuses kostja enda kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
  2. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja § 133 sätestatust, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Kuna hageja põhinõudeks kostja vastu oli 31.731,55 eurot, ongi see käesolevas asjas. tsiviilasja hinnaks Kohtunik: Lk
(10)10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.