← Eesti

3-10-3245/28

M Ä ÄR US Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 19.12.2011, Tartu Haldusasja number 3-10-3245 Haldusasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahendid Tartu Halduskohtu

  1. juuli
  2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Juri Kolesnikovi määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Jätta Tartu Halduskohtu
  4. juuli
  5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
  6. 10.12.2010 saabus Tartu Halduskohtule J. Kolesnikovi kaebus, milles palutakse tunnistada õigusvastaseks järgmised Tartu Vangla toimingud: Tartu Vangla keeldumine kaebajat viimast juuksuri juurde sel ajal, kui kambris on duši jaoks soe vesi, Tartu Vangla keeldumine kaebajale andmast võimalust pesta ennast pärast juuksuriskäiku ja Tartu Vangla keeldumine kaebajale väljastamast tema veekeetjat.
  7. 04.11.2011 esitas J. Kolesnikov taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
  8. Tartu Halduskohtu 04.07.
  9. a määrusega jäeti J. Kolesnikovi taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata, kuna kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma.
  10. Tartu Halduskohtu 05.07.
  11. a määrusega jäeti J. Kolesnikovi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamata, sest tema kaebus ei ole perspektiivikas ja seega peab kaebaja tasuma riigilõivu 15,97 eurot. Vangistusseadust reguleerivad õigusaktid ei näe ette kinnipeetavale subjektiivset õigust valida endale duši all käimiseks sobivat aega. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 50 lg 2 sätestab kinnipeetavale õiguse vähemalt üks kord nädalas sauna, vanni või duši kasutamiseks. Tartu Vangla E-hoone
  12. sektsioonis, kus kaebaja asub, on võimalus kasutada dušši neljal korral nädalas. Vangla on õiguspäraselt jätnud veekeetja kaebajale väljastamata, kuna kaebajal puudub võimalus elektriseadme kasutamisega tekkivate kulude eest tasuda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  13. J. Kolesnikov esitas 19.07.2011 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 05.07.
  14. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega tema kaebus rahuldada. Kaebaja on täielikult maksejõuetu ja tema kaebus ei ole perspektiivitu. Kaebaja kannatab pärast juukselõikust XXXX haiguste ja XXXX tõttu, sellepärast ta peab kindlasti ennast pesema, kuid talle ei võimaldata seda. Kaebaja saaks veekeetjaga vett keeta ja pesta kasvõi pead, kuid talle ei väljastata veekeetjat ja nõutakse raha. Kaebajal on vaja veekeetjat, et oma haiguste puhul juua kasulikke teesid. Tartu Vangla poes ei müüda veefiltreid, aga kaebaja ei saa juua suurtes kogustes külma vett, see ajab iiveldama. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  15. Tartu Vangla palub jätta J. Kolesnikovi määruskaebus rahuldamata. Halduskohus jättis kaebaja taotluse kaebuse esitamiselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata põhjusel, et esitatud kaebus ei ole perspektiivikas. Seega ei puutu käesoleval juhul asjasse kaebaja väide, et teda on teiste halduskohtusse esitatud kaebuste esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest, kuna ta on maksejõuetu. Kinnipeetavale pesemise võimaldamine on seotud kinnipeetava isikliku hügieeni tagamisega, aga mitte ravivahendina või tervisest tulenevate vaevuste leevendamisena, mille eesmärgil kaebaja väidetavalt samal päeval juuksuris käimisega pesemisvõimalust vajab. VangS § 52 ja § 53 kohaselt osutab vanglas kinnipeetavale raviteenust arst, kes otsustab ka kinnipeetavale vajaliku ravi osutamise üle. Kui arst ei pea vajalikuks kinnipeetava tervislikust seisundist tulenevalt temale vanglas eritingimusi kehtestada, puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda vanglalt enda erinevat kohtlemist võrreldes teiste kinnipeetavatega. Vanglale teadaolevalt ei kaebajal diagnoositud ühtegi sellist haigust, mille tõttu peab ta jooma ainult keedetud vett ning vastunäidustust kraanist tuleva vee joomiseks kaebajal ei ole. Isegi juhul, kui arst peaks pidama vajalikuks kaebajal keedetud vee joomist, ei anna see kaebajale õigust nõuda isikliku veekeedukannu tasuta kasutamist. Kui keedetud vee joomine on vajalik raviteenuse osutamisena, korraldab keedetud vee andmise vangla. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  16. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 05.07.
  17. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Lahendites nr 3-3-1-40-07, nr 3-3-1-83-07 ja nr 3-3-1-95-08 on Riigikohus leidnud, et hinnates maksujõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta, s.o hindama kaebuse esitamisega taotletavat eesmärki ning selle saavutamise võimalust. Maksejõuetu isiku saab jätta riigilõivust vabastamata üksnes juhul, kui kaebusega kaitstavat õigust ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on ilmselt perspektiivitu. Asjas puudub vaidlus selle üle, et J. Kolesnikovi puhul on tegemist maksejõuetu isikuga. 2 Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata J. Kolesnikovi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse perspektiivituse tõttu. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et talle antaks võimalus pesta ennast enne ja pärast juuksuri juures käimist. Arvestades seda, et kaebajal on võimalik kasutada sooja vett 4 korda nädalas, siis on talle tagatud sooja vee kasutamine enne ja pärast juuksuri juures käimist Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tal oleks arsti poolt ette nähtud pesemise võimaluse kasutamine enne ja pärast juuksuri juures käimist. Samuti puudub kaebajal õigus nõuda endale veekeetja väljastamist kambrisse. Kaebajal rahaliste vahendite puudumise tõttu ei ole tal võimalik tasuda elektrienergia eest. Kaebajal ei ole diagnoositud haigusi, mis vastunäidustaks tema poolt keetmata vee joomise. Seega puudub kaebusest tulenevalt alus vastustaja toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ning tegemist on perspektiivitu kaebusega. Halduskohus on õigustatult leidnud, et kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus tagastab J. Kolesnikovi kaebuse, siis ei ole vajadust ka rahuldada kaebaja 18.09.2011 ja 21.09.2011 taotlusi tema kaebusest ja selle lisadest koopiate tegemiseks. Einar Vene Maili Lokk 3 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.