KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 8. detsembril 2011.a. kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja

§ 361

sätestatust, mille kohaselt on liisinguvõtjal kohustus maksta liisingueseme kasutamise eest tasu,

§ 76

sätestatust, mille kohaselt tuleb lepingut täita vastavalt lepingule või seadusele,

§ 101

lg 1 p 4-st, mille kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral lepingu erakorraliselt üles öelda ning

§ 367sätestatust, milles sätestatakse liisingulepingu ülesütlemise tagajärjed.

Lisaks eeltoodule juhindub kohus ka

§ 142

lõigetest 1 ja 4, milliste kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest.

§ 145

lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§ 65

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud).

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 12. Tulenevalt sellest, et VI ja hageja vahel oli 12.11.2004.a. sõlmitud liisinguleping, mille esemeks oli sõiduauto Lada 112, mille väljalaske aasta oli 2004.a. ning nimetatud leping oli poolte vahel kehtiv kuni 23.04.2008.a., mil liisinguandja liisinguvõtjale lepingu üles ütles, oli Lk

§ 361ja 76 sätestatule kohustus maksta liisingueseme kasutamise eest tasu.

Kuna põhivõlgnik jättis tasumata 6 arvet kokku summas 12.874,89 krooni (822,86 eurot), mis sisaldab ka intressimakseid, on hagejal õigus nimetatud summa sisse nõuda GIlt kui käendajalt, sest põhivõlgnik oma kohustust hageja ees ei täitnud, mille üle poolte vahel vaidlus puudub.

1. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda GIlt kui liisinglepingu käendajalt ka sõiduki jääkväärtuse hüvitamist, sest kostja ise on kohtule kinnitanud, et VI sõidukit hagejale ei tagastanud, vaid viis selle Valgevenesse kus selle müüs. Sõiduki väärtuses leppisid VI ja hageja kokku liisingulepingut sõlmides ning selleks oli 7043,07 eurot koos käibemaksuga. Kuna hageja ütles liisingulepingu Valeri Ivanovile üles 23.04.2008.a. ja vastavalt kokkulepitud maksegraafikule oli sõiduki väärtus 30.05.2008.a. 38.707,70 krooni (sisaldab käibemaksu) ning VI sõidukit hagejale ei tagastanud, kuulub nimetatud summa GIlt samuti hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud kostja kanda jätta ka käibemaks, sest liisinguese enam majanduskäibes ei ole, kuna VI liisingueset hagejale ei tagastanud ja hageja selle kasutamiseks uut liisingulepingut sõlmida ei saanud. Kõige eeltoodu alusel moodustab kostja põhivõlg hageja ees summa 3296,73 (2473,87 + 822,86) eurot.
2. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt ka viivist tähtaegselt tasumata kohustuste eest 7 % aastas, sest sellise viivise suuruse leppisid pooled kokku liisingulepingu p-s 5.
3. Hagi esitamise ajal moodustas viivis summa 11,72 eurot, selle üle pooled ei vaidle. Tulenevalt TsMS § 367 sätestatust võib hageja viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et seda tuleb piirata põhivõla suurusega.
4. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud kohtuotsusega kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise kord vastavalt TsMS § 445 lg 1 sätestatule. Kostja palus otsuse tegemisel arvesse võtta asjaolu, et tema palga suuruseks on 285,17 eurot, et saadavast palgast peab ta ära tasuma eluasemelaenu 115,02 eurot ja seda veel järgmised 19 aastat ning, et ta on oma lapseeast invaliidist poja VI eestkostja. Tulenevalt kostja raskest majanduslikust olukorrast peab kohus põhjendatuks määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et kostja tasub hagejale temalt kohtuotsusega väljamõistetud summa katteks 30.- eurot kuus kuni võlgnevuse kustutamiseni. Menetluskulude jaotamine.
5. Kuna kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Tsiviilasja hinna määramine. Lk