Obsah (7)

§ 3§ 31§ 12§ 15§ 1§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2012. a Tsiviilasja number 2-11-64841 Tsiviilasi Agroch

§ 3

lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui samast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 475 lg 1 p 122 alusel on pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, hagita asjad. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul avaldaja ees täitmata kohustusi põhisummas 14 829.77 eurot (232 035.45 krooni), mis on tekkinud poolte vahel 21.01.

1. a sõlmitud põllumajandustarvikute müügilepingu nr 05-10VV alusel. 29.09.
2. a palus võlausaldaja esindaja võlgnikul tasuda võlgnevus 15 405.31 eurot (sh põhivõlgnevus 14 829.77 eurot) 10 päeva jooksul alates hoiatuse kättesaamisest, pankrotiavalduse esitamise hoiatusel (tl 28, 29), mille võlgnik sai kätte 06.10.
3. a (tl 30). Pankrotiavalduse kohaselt võlgnikul on tasumata 30.04.
4. a arve nr KO-254-10 osaliselt summas 69 085.45 krooni ja 31.05.
5. a arve nr KO-472-10 täielikult summas 162 950 krooni, kokku 232 035.45 krooni (14 829.77 eurot). Võlgnik ei ole esitanud maksekorraldusi arvete tasumise kohta. Menetlusosaliste poolt esitatud arvete ja maksmise koondtabelite kohaselt avaldaja poolt esitatud arvete tasumisel ei ole võlgnik täpselt märkinud arvete numbreid, mille eest tasumine toimus (tl 27, 45-46, 159-160). Seega on tõendamata võlgnikul just avalduses toodud arvete alusel kohustuse tekkimine.

§ 31

lg 1 esimese lause kohaselt jätab kohus olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest pankroti välja kuulutamata, kui esineb sama seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. Ajutise halduri nimetamisel lähtus kohus sellest, et menetlusosaliste poolt esitatud koondarvete kohaselt võlgniku raamatupidamises on kajastamata 30.11.

1. a arve 2358-2010 summas 15 664.75 eurot (245 100 krooni). Kui 3 võlgniku vastusest tulenevalt asuda seisukohale, et ülejäänud arvete osas on võlgnikul ettemaks summas 690.88 eurot (10 809.90 krooni), siis 30.11.
2. a arvet arvestades on võlgnikul tekkinud võlgnevus avaldaja ees põhisummas 14 973.87 eurot (15 664.75 690.88).

§ 12

lg 2 kohaselt ei ole võlgnik suutnud ettenähtud aja jooksul (kuni eelistungini) ega pärast ajutise halduri nimetamist tõendada temal avaldaja ees kohustuse mittetekkimise fakti ja

§ 15

lg 3 p-s 1 sätestatud aluse esinemist ehk seda, et võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu. Pankroti mõiste on toodud

§ 1

, mille 1 lõike kohaselt on pankrot võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus.

§ 31

lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 tulenevalt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Käesoleva vaidluse lahendamiseks annab kohus hinnangu võlgniku varadele ja kohustustele ning analüüsib: 1) kas võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid; 2) kui jah, siis kas see suutmatus võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt on ajutine. Äriregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni järgi on võlgnik registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana ärinimega Ermo Sepa Talu. Tema äritegevus alustati 16.05.

1. a (tl 35-37), käesoleval ajal tema majandustegevus jätkub. Ajutise halduri aruande ja selle juurde lisatud dokumentaalsete tõendite kohaselt kasvatab võlgnik teravilju ja tegeleb seakasvatusega. Seisuga 28.03.
2. a oli võlgnikul kasvamas 2 910 siga. Normaalse majandustegevuse tingimustes on võlgnikul planeeritud igakuiselt sigade müük Viru Lihaühistule ca 40 500 euro ulatuses. Viru Maakohtu kinnistusosakonna 08.03.
3. a tõendi ja selle juurde lisatud kinnisturaamatu väljavõtete kohaselt kuulub võlgnikule omandiõiguse alusel 21 kinnisasja sihtotstarbega maatulundusmaa ja toomismaa (t. lk. 107-128), milledest 18-nele on seatud hüpoteegid AS Swedbank, Maaelu Edendamise Sihtasutus, AS Baltic Agro kasuks ning millede turuväärtus on kuni 350 000 eurot. Võlgniku nimele on registreeritud korteriomand asukohaga XXX, üldpinnaga XX.XX, millele on seatud ühishüpoteek Swedbank AS-i kasuks (tl 129), väärtusega ca 52 000 eurot. Samuti kuulub võlgnikule kinnistu XXXX vallas, pindalaga X.XX ha, sihtotstarbega maatulundusmaa (tl 130), väärtusega 2 410 eurot. Kokku võlgniku kinnisvara prognoositav turuväärtus on umbes 400 000 eurot. Võlgnikul on vallasvara bilansilise jääkväärtusega 582 573.46 eurot. Samuti on võlgniku omandis hooned ja ehitised jääkväärtusega 1 445 607.60 eurot. Kokku on vallasvara bilansijärgse jääkmaksumusega 2 028 181.06 eurot. Seisuga 28.03.
4. a oli võlgnikul raha arvelduskontodel kokku XXXX.XX eurot. Ajutise halduri aruande ja lisade järgi on võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku summas 740 922.51 eurot, millest seisuga 29.03.
5. a on sissenõutavaks muutunud 205 273.65 eurot. Võlgnikul on varasid kokku summas 2 428 181.06 eurot, sh masinad ja seadmed 582 573.46 eurot, hooned ja ehitised 1 445 607.60 eurot ning kinnisasjad 400 000 eurot. Sellega on tuvastatud, et võlgniku kohustused moodustavad vaid 30.51% võlgniku varast (740 922.51 : 2 428 181.06 x 100) ja sissenõutavaks muutunud kohustused moodustavad 8.45% võlgniku koguvarast (205 273.65: 2 428 181.06 x 100). Eeltoodu järgi ei ole võlgnik maksejõuetu. Võlgniku majandustegevus seakasvatuses jätkub ühes ja samas mahus. Seoses Venemaa poolt sealiha sisseostu keelu seadmisega tekkisid võlgnikul ajutised raskused sealiha realiseerimisel, kuid praeguseks olukord on muutunud ja sealiha realiseeritakse Eestis Viru Lihaühistule ca 40 500 euro ulatuses kuus ja halduri aruande kohaselt on võlgnikul aprillis, mais
6. a ostjatelt laekumas vähemalt 64 578 eurot. Kuna võlgniku varad ületavad kordades võlgniku kohustused ja ei ole välistatud võlgniku poolt kohustuste täitmine majandustegevuse jätkamise kaudu, siis käesolevas menetluses ei 4 ole tõendatud

§ 1lg-s 2 sätestatud asjaolu esinemine.

Seega on võlgnik makseraskustes ja tema makseraskused on ajutised.

§ 23

lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine pankrotihaldur on nõudnud temale tasu määramist 23.5 tunni eest kokku summas 911.90 eurot (s.o keskmiselt 38.80 eurot ühe tunni eest). Lisaks haldur on palunud välja mõista sõidukulud Tartu-Rakvere-Tartu 240 km eest summas 168 eurot. Kokku tasu koos sotsiaalmaksuga 1 436.27 eurot. Kuigi ajutise halduri tasu suurus ei ületa

§ 23

lg-s 3 sätestatud ülemmäära 96 eurot tunnis, ei nõustu kohus tasu suurusega, sest haldur on lisanud ka sõidukuludele juurde sotsiaalmaksu, mis ei ole põhjendatud. Kohus pidas põhjendatuks mõista välja halduri kasuks ajutise halduri tasu koos sotsiaalmaksuga 1 212.83 eurot (911.90 + 33%) ja sõidukulud 168 eurot. Haldur on palunud hüvitada OÜ Perspect pankrotimenetluse kulude katteks 78 eurot, sh käibemaks 13 eurot. Kohus rahuldas ka selles osas halduri taotluse, sest

§ 23lg 6 alusel on võimalik pankrotimenetluse kulude hüvitamine büroole, kelle kaudu haldur tegutseb. Ts

MS § 171 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et pankrotiavalduse rahuldamata jätmine on võlgniku huvides, mistõttu mõistab kohus halduri tasu pankrotimenetluse kulud võlgnikult välja ja jätab kõik menetluskulud võlgniku kanda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Ermo Sepp esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist osaliselt ja selles osas uue määruse tegemist, millega jätta kõik menetluskulud Agrochema Eesti OÜ kanda ja mõista välja Agrochema Eesti OÜ-lt Tiia Kalause kasuks 1380.83 eurot ja Perspect OÜ kasuks pankrotimenetluse kulude katteks 78 eurot. Määruskaebuse kohaselt: 1) on kohus jätnud pankrotimenetluse kulud ja menetluskulud kaebuse esitaja kanda, tuginedes TsMS § 171 lg-le
2. Kuna tegemist on pankrotimenetlusega, siis kuulub kohaldamisele

§ 150

lg 3, mis sätestab, et kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja; 2) leiab määruskaebuse esitaja, et TsMS § 171 lg 1 järgi ei saa menetluskulusid jätta tema kanda. TsMS § 172 lg 1 (kohus on ilmselt ekslikult viidanud § 171) kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleval juhul pöördus kohtusse vastustaja ja oli huvitatud lahendi tegemisest. Asjaolu, et tema suhtes tehti negatiivne lahend, ei ole aluseks menetluskulude välja mõistmiseks kaebuse esitajalt. 5 5. Ajutine haldur Tiia Kalaus leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 150

lg 3 kohaselt, kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. 6. Agrochema Eesti OÜ vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

§ 12

lg-s 2 ettenähtud aja jooksul ega ka pärast ajutise halduri nimetamist ei ole võlgnik suutnud tõendada temal avaldaja ees kohustuse mittetekkimise fakti ja

§ 15lg 3 p-s 1 sätestatud aluse esinemist.

Seega on võlgnik esitanud pankrotiavaldusele põhjendamatu (vastu)väite. Samas on võlgnik esitanud põhjendamatu väite selle kohta, et tal ei ole võlausaldaja (vastustaja) ees võlga, mistõttu on käesoleva vaidluse asjaolusid arvesse võttes kohus õigesti leidnud, et menetluskulud kannab kaebuse esitaja (võlgnik). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osas, millega jäeti menetluskulud võlgniku kanda ja mõisteti võlgnikult välja ajutise halduri tasu ja pankrotimenetluse kulud.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud käesolevas asjas TsMS § 172 lg 1 (maakohtu määruses ekslikult märgitud TsMS § 171 lg 1). Kuna tegemist on pankrotimenetlusega ning maakohus jättis määrusega võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata, kohaldub

§ 150

lg 3.

§ 150

lg 3 kohaselt, kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja.

§ 150

lg 3 kohaselt tuleb kõik menetluskulud jätta võlausaldaja Agrochema Eesti OÜ kanda. Agrochema Eesti OÜ-lt tuleb välja mõista Tiia Kalause kasuks 1380.83 eurot (sh ajutise halduri tasu koos sotsiaalmaksuga 1212.83 eurot ja sõidukulud 168 eurot). Samuti tuleb Agrochema Eesti OÜ-lt välja mõista Perspect OÜ kasuks pankrotimenetluse kulude katteks 78 eurot. 9. Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta poolte endi kanda TsMS § 172 lg 1 kohaselt. Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 6 Andra Pärsimägi