KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks
- veebruaril 2012.a. tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-10-35582 Tsiviilasi CLK hagi KJ vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1668,06 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja RK(ik XXX, elukoht XXX) Hageja CLK (ik XXX, elukoht XXX) Hageja CLK seaduslik esindaja RK(ik XXX, elukoht XXX) Hagejate lepinguline esindaja advokaat Helen Tomberg esindajad Kostja KJ(ik XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Ivo Kaurit Menetluse liik Asja arutamine kohtuistungil 22.11.2011.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Välja mõista KJ elatis RK kasuks tütre CLK, sündinud XXX.a., ülalpidamiseks perioodi 01.03.2010.a. kuni 30.06.2010.a. eest kokku 580.- (viissada kaheksakümmend) eurot ja sealt edasi CLK kasuks 145.- (ükssada nelikümmend viis) eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni või juhul kui laps jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhi- või keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis lapse 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulude jaotamine. Jätta RK ja CLK menetluskuludest 22 % solidaarselt nende endi kanda ja 78 % KJ kanda. Jätta KJ menetluskuludest 22 % solidaarselt RK ja CLK kanda ja 78 % KJ enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
- RKja KJ(endise perekonnanimega N ) kooselust on XXX.a. sündinud tütar CLK.
- Harju Maakohtu 12.08.2011.a. määrusega tsiviilasjas 2-11-12039 kinnitati poolte KJ ja RK vahel sõlmitud kompromiss mille kohaselt on : - CLK viibimiskoha otsustusõigus, s.o. tema elukoha ja koolikoha otsustusõigus, lapse isal Rene Kalmel ainuisikuliselt; - CLK veedab ema KJ - iga paarisnädala vahetuse reedest pühapäevani; - üle aasta sügisesed ja kevadised koolivaheajad, talvistest vaheaegadest ühe nädala ja suvisest vaheajast kokku 4 nädalat; - emadepäeva ja - emapoolse suguvõsaga seotud olulised tähtpäevad.
- KJ ei ole andnud elatist oma lapse ülalpidamiseks RK.
- Kristiina Jalakasel sündis kooselust EJ XXX.a. poeg RJ. Hagejate nõuded ja nende põhjendused.
- 26.07.2010.a. esitas RK CLK seadusliku esindajana Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale maksekäsu kiirmenetluse avalduse KJ elatise saamiseks summas 2900.- krooni. Kuna võlgnik esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite (t/l 23), lõpetas kohtunikuabi 30.09.2010.a. maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule (t/l 27).
- 23.11.2010.a. esitatud hagiavalduses palub CLK välja mõista KJ elatis hageja ülalpidamiseks summas 3509.- krooni koos tulumaksuga alates
- märtsist 2010.a. Lk 2
(8)28.11.2011.a. toimunud kohtuistungil vähendas hageja hagetavat elatist tulumaksu võrra, sest alates 01.01.2011.a. saadavalt elatiselt elatise saaja tulumaksu maksma ei pea ja palus elatise välja mõista kostjalt summas 185,34 eurot.
- Hageja ülalpidamiskulud kuus moodustavad tema seadusliku esindaja väidetel summa 5800.- krooni ehk 370,69 eurot ja koosnevad kulutustest eluasemele 41,54 eurot, toidurahast 102,26 eurot, kulutustest transpordile 25,56 eurot, sidekuludest 9,59 eurot, kulutustest tervishoiule 15,98 eurot, hügieenitarvete ostmise kulust 15,98 eurot, kulutustest koolikohustuste täitmisele 25,56 eurot, kulutustest riiete ja jalanõude ostmisele 79,89 eurot ja muudest vältimatutest püsikulutustest 54,32 eurot. Jagades lapse ülalpidamiskulud vanemate vahel pooleks, moodustab kummagi vanema osa lapse ülalpidamisel 185,34 eurot.
- Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena CLK sünnitunnistuse, RK2009.a. tuludeklaratsiooni, Maanteeameti tõendi selle kohta, et RK nimele sõidukeid registreeritud ei ole, kinnistusraamatu väljavõtte, KVOÜ arve RK, EEAS arve RK, RHOÜ arve RK, RK tehtud töölepingu ülesütlemise teatise, RK palgatõendid 2010.a. septembris kuni novembris töötatud kuude eest, RK pangakonto väljavõtted. Kostja vastuväited ja põhjendused.
- Kostja vastuväidete kohaselt hagile ei ole ta küll alates 01.03.2010.a. raha lapse isale CL ülalpidamiseks andnud, väljaarvatud ühel korral antud 500.- krooni sularaha 2010.aaastal, kuid ta viinud last hambaarstile, ostnud talle koolivahendid ning varustanud last järjepidevalt ka riiete ja jalanõudega ning seda vähemalt võrdselt RK, kuid viimane ja tema elukaaslane on lapsele ostetud riided talle alati tagasi saatnud kui laps ema juurde on tulnud.
- Viimasel kohtuistungil väidetu kohaselt saaks kostja lapse ülalpidamisel hakkama ka minimaalse elatise suurusega 139.- eurot kuus ning kostja vaidlustas kõik hageja poolt väidetavat lapse ülalpidamiskulud, väites, et need on ülepaisutatud.
- Oma viimases kohtule esitatud menetlusdokumendis märgib kostja, et tema teine laps RJ jääks elatise väljamõistmisel hageja poolt nõutavas summas vähem kindlustatuks kui CLK, mistõttu palub kostja tema vastu esitatud elatisehagi rahuldada osaliselt, s.o. summas 70.- € kuus. Elatise väljamõistmist alates 26.07.2010.a. ei pea ta õiglaseks, sest ta on andnud väidetavalt kuni viimase menetlusdokumendi esitamiseni hagejale ülalpidamist ning seda mitte vähem kui 70 € kuus. Näiteks ostis ta oma tütrele telefoni Samsung, mille eest maksab järelmaksu 9.- € kuus ning laadib sellele kõneaega. Samuti ostis kostja lapsele turvatooli, riideid jne.
- Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja oma palgatõendi AS-st Ä , oma pangakonto väljavõtte, oma tuludeklaratsiooni 2009.a. kohta, liikluskindlustuse lepingu mis on sõlmitud If P ja C I AS ja KJ vahel, Tallinkist ostetud laevapileti, ostutšekid kauplustest, RJ sünnitunnistuse, AS EMT arve KJ, KJ esitatud arve turvatooli eest tasumiseks, Huvikooli lepingu, millest ei nähtu kelle vahel ja kelle huvikoolis käimiseks see sõlmitud on, jõuluvana kirja CLKle, kinopileti, Tallinna Loomaia külastamise pileti, Laulu- ja tantsupeo pileti. Hageja seisukoht kostja vastuse osas. Lk 3
(8)- Hageja ei pea põhjendatuks ega asjakohaseks kostja seisukohta mõista välja elatis 70.- € kuus, sest muidu jääb tema teine laps vähemkindlustatuks. Hageja leiab, et kindlasti ei saa kostja sissetulekuid tõendada 2010.a. palgatõendiga AS-st Äripäev, sest tegelikult teenib kostja elatist iluteenindajana, mida kostja kohtuistungitel ka kinnitanud on. Ka kinnitas kostja 22.11.2011.a. kohtuistungil, et ta on teinud CL palju kulutusi - käinud Soomes, kus kulus üle 1000.- €, ostnud 100.- € eest laevapiletid Soome jne. Seega ei ole kostja majanduslik olukord nii vilets mis annaks aluse PkS § 102 lg 2 kohaldamiseks. Pealegi on RJ ka isa, kellel samuti on kostja teise lapse ülalpidamiskohustus.
- Kostja poolt esitatud tõenditest on osa asjakohatud, sest tõendavad ilmselgelt kostja teisele lapsele ostetud esemeid, kuna need on niivõrd väikesed või eakohatud võrreldes CL vanust ja kasvu. Nimetatust tulenevalt ei ole ka õige ega millegagi põhjendatud kostja seisukoht nagu ei oleks elatise väljamõistmine enne kohtuotsust õiglane. Hageja märgib ka seda, et kuni käesoleva ajani laekub CLJ lapsetoetus, s.h. koolitoetus, kostja arvele, millest tulenevalt on kostja saanud 600.- € riiklikke toetusi, mida ta ei ole andnud ei lapsele ega ostnud selle eest ka lapsele asju. Kohtuotsuse põhjendused.
- Tulenevalt asjaolust, et
- juulil 2010.a. jõustunud PkS § 230 järgi tunnistati seni kehtinud perekonnaseadus kehtetuks ning PkS § 231 järgi jõustus uus perekonnaseadus, mis laieneb PkS § 210 lg 1 järgi kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui selle seaduse rakendussätetes ei ole ette nähtud teisiti ning asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue perekonnaseaduse jõustumist, kohaldatakse PkS § 210 lg 2 järgi üldjuhul asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, tuleb juhul kui elatisehagi esitati enne
- juulit 2010.a. elatis välja mõista kuni
- juulini 2010.a. enne
- juulit 2010.a. kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel ja alates
- juulist 2010 tuleb PkS § 210 lg 1 järgi ülalpidamissuhtele kohaldada
- juulil 2010 jõustunud perekonnaseadust ning mõista elatis välja
- juulil 2010 jõustunud perekonnaseaduse sätete alusel. Osundatud seisukohale asus Riigikohus oma lahendis 3-2-185-
- Seega elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus nii nn vana perekonnaseaduse §-st 60 lg 1, mis kohustas vanemat oma alaealist last ülal pidama ja uue PkS § 96 ja 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on poolte alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja CLK on. Vana PkS § 61 lg 2 kohaselt määrati elatise suurus kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Uue PkS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid. PkS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1). Tulenevalt asjaolust, et alates 01.07.2010.a. kehtiva PkS § 99 kohaselt ei ole vanema varaline seisund asjaolu, mida tuleks arvestada väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel alaealiste laste ülalpidamiseks, vaid PkS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata Lk 4
(8)enese tavalist ülalpidamist, peab kostja kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus nii vana PkS § 70 lg 2 sätestatust, mille kohaselt võib kohus hageja nõudel elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
- lõikes nimetatud asjaolud ning uue PkS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.
- Kohus kontrollib kõigepealt kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-21-33-11 p 18 Riigikohus. Hageja väitel ei ole kostja andnud hageja ülalpidamiseks elatist ja hageja palub elatise välja mõista seetõttu alates 1.märtsist 2010.a.aastast. Kostja väidetel ta siiski 2010.a. ühel korral 500.- krooni lapse ülalpidamiseks andis, samuti on ta ostnud lapsele telefoni ja turvatooli autos sõitmiseks, maksnud tema telefoniarved, käinud temaga hambaarstil ning kultuuriüritustel. Kohus on seisukohal, et kohtuistungil leidis asja sisulise arutelu käigus tõendamist, et kostja on andnud oma lapse ülalpidamiseks elatusraha nii ebapiisavalt kui ka ebaregulaarselt, mis tähendab, et kostja on rikkunud varasemalt oma alaealiste lapse ülalpidamiskohustust, mis on aluseks kostjalt elatise väljamõistmiseks kohtuotsusega. Kostja väide, et ta andis ühel korral 500.- krooni RK lapse ülalpidamiseks on paljasõnaline ja tõendamata, hambaarsti teenuse kasutamine on alaealistele lastele Eesti Vabariigis haigekassa poolt kompenseeritav ravi, turvatooli ostis kostja selleks, et oma autoga oma last sõidutada, mistõttu ei saa seda käsitleda kuidagi elatise andmisena lapse ülalpidamiseks.
- Järgmisena kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Tulenevalt Riigikohtu lahendi 3-2-1-37-11 p 12 peab kohus kindlaks tegema lapse põhjendatud kulutused kuus, sest hageja nõuab kostjalt elatist suuremas summas kui minimaalne määr. Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 370,69 eurot ja kulutused lapse ülalpidamiseks koosnevad kulutustest eluasemele 41,54 eurot, toidurahast 102,26 eurot, kulutustest transpordile 25,56 eurot, sidekuludest 9,59 eurot, kulutustest tervishoiule 15,98 eurot, hügieenitarvete ostmise kulust 15,98 eurot, kulutustest koolikohustuste täitmisele 25,56 eurot, kulutustest riiete ja jalanõude ostmisele 79,89 eurot ja muudest vältimatutest püsikulutustest 54,32 eurot. Kostja kohtuistungil väidetu kohaselt (t/l 148-149) on need kulutused ilmselgelt üle paisutatud ja tema saaks suurepäraselt hakkama lapse ülalpidamisega summas 139.- eurot kuus. Kostja väidetel oleks lapsele piisavaks söögirahaks kuus 70.- eurot, eluasemele 12,78 eurot ning sidekuludeks 13.- eurot. Muude kulutuste osas leidis kostja, et neid pole võimalik eraldi liigitada, koolitarbed on ostnud lapsele väidetavalt kostja, tervishoiukulusid lapsel ei ole ning see, et laps käib pikapäevarühmas on lapse isa vaba valik. Lk 5
(8)Arvestades asjaoluga, et RK ja KJ ütar CLK on käesoleval ajal 9-aastane ning hinnates hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis tõendavad lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida TsMS 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, leiab kohus, et põhjendatud kuludeks poolte alaealiste laste ülalpidamisel tuleb pidada järgmisi kulusid: - - - - - - - Eluaseme kasutamisega seotud kulutused 30.- eurot. Hinnates hageja poolt esitatud tõendeid - KVOÜ arvet, EEAS arvet ja RHOÜ arvet (prügivedu) – asub kohus seisukohale, et laps kasutab majas kus ta põhilise aja elab nii vett kui ka elektrit ja tekitab ka prügi, mille äravedamiseks tuleb osta teenust. Kuna CLK elab XXX asuvas eramus koos isa, isa elukaaslase ja viimase tütrega, on põhjendatud eluaseme kasutamisega seotud kulud jagada nelja inimese vahel; Söögiraha 100.- eurot. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu ja sööb kodus, on üldtuntud asjaolu. Kohus peab piisavaks toidurahaks 9-aastasele lapsele kuus 100.- eurot arvestusega, et laps toitub 4-liikmelises perekonnas ning, et ta sööb argipäeviti sooja toitu ka koolis ja pikapäevarühmas. Kohus on seisukohal, et lisaks tavapärastele toiduainetele vajab laps ka puuvilju, mahla, maiustusi jne, mida tuleb samuti arvestada lapse toiduraha hulka ; Transport 25.- eurot. Arvestades asjaoluga, et laps elab XXX, kuid käib aegajalt ka Tallinnas ning kasutab nii ühiskondlikku transporti kui ka tema transportimiseks on vajalik osta autole kütust, on põhjendatud nimetatud kuluartiklist CLK arvestada kuus 25.- eurot; sidekulu 13.- eurot (vaidlus puudub); kulutused seoses tervishoiu ja hügieeniga 25.- eurot. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada asjaolu, et iga inimene vajab aegajalt ravimeid ja vitamiine ning igapäevaselt hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks, samuti seda, et inimesed käivad juuksuris. Üldtuntud asjaolu TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kohus asub seisukohale, et 25.- eurot kuus on piisav ja põhjendatud kulu nimetatud kuluartiklite eest tasumiseks arvestades sellega, et CLK elab kliimas kus esineb sageli viirus- ja külmetushaigusi ning enda hügieeni eest hoolitsemine on samuti vajalik; kulutused koolitarvete ostmisele ja koolikohustuse täitmisele 25.- eurot - Kohus on seisukohal, et arvestades asjaoluga, et laps käib koolis, milleks on talle vaja osta kantseleitarbeid, töövihikuid, teatmeteoseid ning kindlasti ka aegajalt ilukirjanduslikke teoseid, samuti et CLK käib pikapäevarühmas, kus tuleb tasuda toiduraha, on põhjendatud arvestada nimetatud kulutusteks lapsele 25.- eurot kuus; riiete ja jalanõude ostmiseks tehtavad kulutused summas 50.- eurot Kohus asub seisukohal, et ka see asjaolu, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid, et ta on vanuses kus ta kasvab kiiresti, mistõttu tema garderoob vajab sageli uuendamist ning, et CLK elab kliimavööndis kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, tuleb pidada üldtuntud asjaoluks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatud kuluks lapsele riiete ja jalanõude ostmiseks kuus on 50.- eurot; muud vältimatud püsikulud, s.h. vaba aja veetmise kulu + taskuraha 30.- eurot. Arvestades asjaoluga, et koolis käivatel lastel on üldteadaolevalt kulutused seoses sõpradega vaba aja veetmisega, klassi- ja kooliväliste üritustega, kooli ja/või klassiekskursioonidel käimisega, kultuuriürituste külastamisega jne, on 30.- eurot kuus põhjendatud kulu nimetatud kuluartiklile. Lk 6
(8)Eeltoodust tulenevalt moodustab CLK põhjendatud ülalpidamiskulu kuus kokku summas 298.- eurot.
- Tulenevalt asjaolust, et alates 01.07.2010.a. kehtiva PkS § 99 kohaselt ei ole vanema varaline seisund asjaolu, mida tuleks arvestada väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel alaealiste laste ülalpidamiseks, vaid PkS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-33-11 p 20), kuulub kostjalt väljamõistmisele elatis minimaalses suuruses, s.o. 145.- eurot kuus. Nimetatud otsuse tegemisel arvestab kohus sellega, et CLK on 2 nädalavahetust kuus ema juures ja veedab seal ka osa koolivaheaegadest. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole suuteline oma tütre ülalpidamiseks minimaalses suuruses elatist maksma ning seda vaatamata sellele, et tal on kooselust Egon Jalakasega 30.12.2007.a. sündinud poeg RJ. RJ isal on samuti oma poja ülalpidamise kohustus ning kostja 2010.a. palgatõendit AS-st Äripäev ei saa kohus arvestada kostja halba majanduslikku olukorda tõendava tõendina, sest alates menetluse algusest teatas kostja, et ta töötab ilusalongis ning viimasel istungil väidetu kohaselt on tema töökohaks TE AS, kus ta töötab klienditeenindajana.
- Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid - Tallinkist ostetud laevapiletid, ostutšekid kauplustest, AS EMT arve KJ, KJ esitatud arve turvatooli eest tasumiseks, kinopiletid, Tallinna Loomaaia külastamise piletid ning Laulu- ja tantsupeo piletid ei tõenda, et kostja on oma lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Asjaolu, et ema lapsele aegajalt riideid ostab, kusjuures osa ostutšekkidel märgitud esemetest ei ole ilmselgelt ostetud CLKle, sest need ei sobi numbri suuruse või eakohatuse tõttu, samuti see et kostja lapsega kinos, loomaaias või Soomes käib, ei tähenda seda, et ta oma lapse ülalpidamiskohustuse täitnud on. Nimetatud tõendid tõendavad vaba aja veetmist koos lapsega, mis on ka loomulik ajal mil laps ema juures on. 500.- krooni sularaha andmine kostjalt RK lapse ülalpidamiseks, on kostja paljasõnaline ja tõendamata väide.
- Kohus on seisukohal, et tulenevalt vana PlS § 70 lg 2 ja uue PkS § 108 sätestatust on põhjendatud elatis välja mõista ka kostjalt ka tagasiulatuvalt, sest kostja ei ole tõendanud, et ta on oma lapse ülalpidamiskohustust täitnud ajavahemikul 1.märtsist 2010.a. (kuupäev millest alates elatist nõutakse) – 23.11.2010.a. (hagi esitamise kuupäev). 1.märtsist 2010.a. – 30.06.2010.a. kuulub elatis väljamõistmisele RK kasuks ja alates 01.07.2010.a. CLK kasuks tulenevalt kohtuotsuse p-s 14 märgitust. Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
- Kohus jätab otsuse tegemisel arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel RK poolt dokumentaalsete tõenditena esitatud tema 2009.a. tuludeklaratsiooni, Maanteeameti tõendi selle kohta, et RK nimele sõidukeid registreeritud ei ole, kinnistusraamatu väljavõtte, RK tehtud töölepingu ülesütlemise teatise, tema palgatõendid 2010.a. septembris kuni novembris töötatud kuude eest ning poolt esitatud kostja tuludeklaratsiooni 2009.a. kohta, sest nii nagu kohus eespool märkis ei oma vanemate varaline olukord uue perekonnaseaduse järgi elatise väljamõistmisel tähendust. Kostja poolt esitatud liikluskindlustuse lepingu, mis on sõlmitud If P ja C I AS ja KJ vahel ja Huvikooli lepingu, millest ei nähtu kelle vahel ja kelle Lk 7
(8)huvikoolis käimiseks see sõlmitud on, jätab kohus arvestamata, sest need ei tõenda kostja vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid. Menetluskulude jaotamine.
- Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hageja nõude osaliselt, s.o. ligikaudu 78 % ulatuses, jäävad hagejate menetluskuludest 22 % solidaarselt nende endi kanda ja 78 % kostja kanda ja kostja menetluskuludest 22 % solidaarselt hagejate kanda ja 78 % kostja enda kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
- Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis summas 185,34 eurot kuus, on käesoleva tsiviilasja hind 1668,06 eurot (9 x 185,34). Kohtunik: Lk 8
(8)