3-11-1562/11

M ÄÄR US Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012, Tartu Haldusasja number 3-11-1562 Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla
2. novembri
3. a käskkirja nr 1-4/1709 tühistamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
4. juuli
5. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
6. Rahuldada määruskaebus.
7. Tühistada Tartu Halduskohtu
8. juuli
9. a määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD
10. Nikolai Lilitškin esitas
11. juunil 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla
12. novembri
13. a käskkirja nr 1-4/1709 tühistamiseks ja vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt karistati N. Lilitškinit vaidlustatud käskkirjaga ebaseaduslikult ning ebaseadusliku karistamisega tekitati N. Lilitškinile moraalne kahju, mille hüvitamiseks palus N. Lilitškin vanglalt tema kasuks välja mõista 278,02 eurot. Kaebuses esitas N. Lilitškin taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest maksujõuetuse tõttu.
14. Tartu Halduskohtu
15. juuli
16. a määrusega jäeti kaebus käiguta, N. Lilitškini riigilõivust vabastamise taotlus rahuldamata ning anti talle tähtaeg kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja riigilõivu summas 15,97 euro tasumiseks. Määruse põhjenduste kohaselt oli kaebus esitatud hilinemisega ja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust ei olnud esitatud. Riigilõivu tasumisest vabastamata jätmist põhjendas halduskohus kaebuse vähese perspektiivikusega ning sellega, et taotletava hüvituse saamist või mittesaamist ei saa pidada N. Lilitškini jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine kaebuse esitamisel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
17. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles sisuliselt palus Tartu Halduskohtu
18. juuli
19. a määruse tühistada ja ta riigilõivu tasumisest vabastada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt puuduvad N. Lilitškinil vahendid riigilõivu tasumiseks, sest vangla ei kindlusta teda tööga. Kaebus on perspektiivikas, sest analoogses asjas on olemas Riigikohtu lahend. Vaidlustatud käskkiri on absoluutselt põhjendamata, selles kirjeldatud asjaolud tõendamata ja ebaõiged. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kulutused vangla kaupluses ei ole kinnipeetava jaoks eluliselt vajalikud. N. Lilitškin on vanglas kaotanud kehva toidu tõttu kehakaalust XX kg.
20. Tartu Vangla vastuses palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Vastuse põhjenduste kohaselt on arusaamatu, miks vaidlustab N. Lilitškin halduskohtu määrust tema riigilõivust vabastamata jätmise osas, kuna N. Lilitškin on avaldanud nõusolekut riigilõivu tasumiseks ega vaidle vastu halduskohtu põhjendustele riigilõivust vabastamata jätmise osas. Samuti ei selgu määruskaebusest, miks vaidlustab N. Lilitškin määrust osas, millega halduskohus kohustas teda esitama tühistamisnõude osas tähtaja ennistamise põhjendatud taotlust. Ta ei ole vastu vaielnud halduskohtu tuvastatule, et tema tühistamiskaebus on esitatud tähtaega ületades. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
21. Määruskaebus tuleb rahuldada.
22. N. Lilitškin on esitanud kohtule kaebuse distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamiseks ja sellega tekitatud kahju hüvitamiseks. Halduskohus on tuvastanud, et sellise nõude eest kuulub käesoleval juhul tasumisele riigilõiv summas 15,97 eurot. Riigilõivu tasumise kohustusest on halduskohus jätnud kaebaja vabastamata põhjendusel, et kaebus on väheperspektiivikas, ja et taotletava hüvitise saamist ei saa pidada kaebaja jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine. Ringkonnakohus nende seisukohtadega halduskohtu määruse põhjal nõustuda ei saa.
23. Kaebuse väidetava väheperspektiivikuse osas märgib ringkonnakohus järgmist. Halduskohtu määrusest ei nähtu sisuliselt ühtegi põhjendust, miks on halduskohus lugenud kahju hüvitamise nõude väheperspektiivikaks. Halduskohtu määruses on märgitud üksnes, et „Antud juhul nõuab kaebaja ennatlikult kahju hüvitamist haldusakti põhjal /…/, mille osas kohus menetleb kaebetähtaja küsimust, kuna nagu eelnevalt on kohus maininud, on haldusakti tühistamise nõudes esitatud kaebus 1,5 aasta möödudes ning on vähetõenäoline, et kohus kaebetähtaja ennistab.“ Ringkonnakohus möönab, et kaebus on tõepoolest esitatud poolteist aastat pärast vaide rahuldamisest keelduva vaideotsuse teatavakstegemist kaebajale. Seega on võimalik, et tühistamiskaebuse osas lõpetatakse menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu. Samas jääb halduskohtu eelviidatud lausest arusaamatuks, kuidas mõjutab tühistamisnõude esitamise tähtaja möödalaskmine kahju hüvitamise nõude rahuldamise küsimust. Kui halduskohus on 2 soovinud viidata riigivastutuse seaduse § 7 lg-s 1 sätestatud põhimõttele, mis paneb isikule kohustuse kasutada enne kahju hüvitamise nõude esitamist muid õiguskaitsevahendeid, siis osundab ringkonnakohus, et esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine võib sellest sättest tulenevalt viia kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmisele vaid olukorras, kus kahju oli esmase õiguskaitsevahendiga võimalik vältida või kõrvaldada. Praeguses asjas määrati kaebajale vaidlustatud käskkirjaga karistuseks isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise keelamine üheks kuuks. Kaebaja esitas selle käskkirja peale kuus päeva hiljem vaide. Seega ei saa ringkonnakohtu hinnangul väita, et kaebaja ei oleks esialgseid õiguskaitse vahendeid kasutanud. Vaideotsus tehti
24. detsembril 2009, st rohkem kui üks kuu pärast distsiplinaarkaristuse määramist. Puuduvad andmed, et distsiplinaarkaristuse täideviimine oleks peatatud ning seega võib eeldada, et vaideotsuse tegemise ajaks oli kaebajale määratud karistus täidetud. Järelikult ei oleks täiendav kohtusse pöördumine enam tekkinud kahju ära hoida saanud.
25. Asjaolu, et vaidlustatud käskkirja ei ole kehtetuks tunnistatud, ei välista sellega tekitatud kahju hüvitamist. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ei nõua, et õigusi rikkunud haldusakt oleks kehtetuks tunnistatud. Kahju hüvitamise eelduseks on eeskätt haldusakti õigusvastasus ning selle saab halduskohus kindlaks teha kahju hüvitamise vaidluse raames.
26. Seega isegi kui mõista eelnevalt viidatud halduskohtu lauset põhjendusena, miks on kahju hüvitamise nõue halduskohtu arvates väheperspektiivikas, siis selle seisukohaga ringkonnakohus eeltoodud põhjustel nõustuda ei saa. Üksnes sellepärast, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamine käesolevas menetluses on kaebetähtaja ületamise tõttu vähetõenäoline, ei saa teha järeldust, et ka kahju hüvitamise nõue oleks perspektiivitu. Muid põhjendusi, miks võiks kahju hüvitamise nõue olla perspektiivitu, ringkonnakohus halduskohtu määrusest ei näe.
27. Samuti on halduskohus märkinud, et hüvitise saamine pole kaebaja jaoks sedavõrd oluline küsimus, et õigustatud oleks riigilõivust vabastamine. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul tuleb vaidlusaluse küsimuse olulisuse juures hinnata seda, kui intensiivselt on sekkutud õigusesse, mille rikkumise eest hüvitist nõutakse (vt nt RKHKm 3-3-1-95-10, p 7). Halduskohtu määrusest sellist kaalumist ei nähtu. Seega on halduskohtu väide, et hüvitise saamise küsimus on praeguses asjas mitteoluline, paljasõnaline ja põhjendamata. Üksnes sellise väite alusel ei saa ringkonnakohus nõustuda seisukohaga, et hüvitise saamise küsimus on praeguses asjas tõepoolest niivõrd väheoluline, et kaebaja tuleb riigilõivust vabastamata jätta.
28. Arutlus selle üle, et kaebaja on kinnipeetav, kelle ülalpidamise eest maksab riik ja et vangla kaupluses kulutuste tegemine ei ole kinnipeetaval vajalik, on praeguse asja kontekstis asjassepuutumatu. Halduskohus ei ole riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata jätmisel tuginenud sellele, et kaebaja oleks teinud ebavajalikke kulutusi ning oleks võinud säästa raha riigilõivu tasumiseks.
29. Eeltoodud põhjustel tuleb määruskaebus rahuldada, halduskohtu määrus tühistada ning saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Agu Timmi Maili Lokk 3 Einar Vene