MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene
- mai 2012, Tartu 3-11-1996 Sergei Jerini kaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri poolt tema sugulastele tekitatud kahju hüvitamise nõudes Tartu Halduskohtu
- septembri
- a määrus Sergei Jerini määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- septembri
- a määrus muutmata.
- Jätta taotlus koopia väljastamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- septembril 2011 laekus kohtualluvuse korras Tallinna Halduskohtust Tartu Halduskohtusse Sergei Jerini kaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri tegevuse peale. Kaebusest nähtuvalt rakendas prokurör kaebaja suhtes kriminaalasja nr 06913000054 raames kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 1431 tulenevat alust ja kehtestas kaebajale ajavahemikul 12.12.2007-17.03.2008 suhtlemise keelu (kirjavahetus ja telefonikõned) abikaasa ja 12.12.2007-30.10.2009 emaga. Kaebaja arvates oli suhtlemiskeelu kehtestamine kaebaja abikaasale ja viimase hilisem tervisekahjustus omavahel põhjuslikus seoses. Tervisekahjustus fikseeriti kaebaja abikaasa praeguse elukohariigi XXX kliinikus. Samuti on põhjendamatu suhtlemise keeld ja ema korteris toimunud läbiotsimine kahjustanud viimase ausat ja head nime. Tulenevalt eeltoodust taotleb S. Jerin tema abikaasale, lastele ja emale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja põhjendas kaebuse esitamist riigivastutuse seaduse § 15 lg-ga 1, mille kohaselt isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.
- Tartu Halduskohtu
- septembri
- a määrusega kaebus tagastati. Kohus oli seisukohal, et kaebajal puudus kriminaalasja nr 06913000054 raames KrMS §-st 1431 tuleneva mistahes suhtlemise keelu rakendamisega kaebaja abikaasale, lastele ja emale tekkinud väidetava kahju hüvitamiseks kaebeõigus. Väidetavalt on mistahes suhtlemiskeelu rakendamine põhjustanud raske tervisrikke kaebaja abikaasale, samuti mõjunud nende ühiste laste psüühikale ja kahjustanud kaebaja ema ausat nime. Kaebusest ei nähtu, et oleks rikutud kaebaja õigusi. Kohus selgitas, et isikul on õigus kohtusse pöörduda oma õiguste kaitseks, kuid mitte teiste isikute huvide kaitseks. Kui kaebuse esitaja abikaasa või ema leiab, et on rikutud nende õigusi, võib ta esitada kohtusse põhistatud kaebuse ja kaitsta oma õigusi.
- S. Jerin esitas määruskaebuse ja selle täienduse, milles palus Tartu Halduskohtu
- septembri
- a määrus tühistada. Määruskaebuses leitakse järgmist. 1) Kohus jättis nimetamata kaebuse esitamise kuupäeva ja moonutas esitatava kaebuse olemust ning rikkus sellega TsMS §-i
- 2) Kaebaja leiab, et määruses pole osundatud sellele, et halduskohtul on pädevus prokuratuuri tegevust ja antud liiki kaebusi menetleda. Kaebaja arvates on kohtualluvus määratud valesti. 3) Kaebaja märgib, et kirjavahetusest Tallinna Halduskohtu esimehega tuleneb, et tema kaebus on saadetud edasi Riigikohtusse ja ei seisne enam niivõrd kriminaalasjas kui põhiseaduslikkuse järelevalves, st küsimuses, kas KrMS § 1431 on kooskõlas põhiseadusega. Seega leiab kaebaja, et enne Riigikohtu vastava selgituseta ei ole asja võimalik edasi menetleda. 4) Kaebaja arvates on tema kaebuse tagastamine HKMS § 11 lg 31 alusel põhjendamatu. Kaebaja palub menetluse peatada seoses Riigikohtu seisukoha ootamisega tema
- juuni 2011 kaebusele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on põhjendatult kaebuse esitamise ajal kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku §-le 7 tuginedes leidnud, et halduskohtumenetluses saab füüsiline isik reeglina kaitsta vaid endale kuuluvaid subjektiivseid õigusi. Seega ei saa S. Jerin esitada kaebust oma abikaasale või emale tekitatud kahju hüvitamiseks.
- Määruskaebuses on esitatud väiteid, millest võib järeldada, nagu oleks kaebaja arvates asja lahendamisel pädevaks kohtuks hoopis maakohus. Samas on kaebaja esitanud teadlikult kaebuse halduskohtule ning kaebuse alusena viidanud riigivastutuse seaduse (RVastS) §-le 14 ja
- RVastS § 1 lg-st 1 tulenevalt reguleerib see seadus üksnes avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Kaebuse esitamise ajal kehtinud HKMS § 3 lg 1 p 1 järgi kuulub avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse ning kaebaja viidatud küsimuses ei ole kehtestatud ka teistsugust menetluskorda HKMS vana redaktsiooni § 3 lg 2 mõttes. Seega tuleb lugeda, et iseenesest kuuluks selline vaidlus halduskohtu pädevusse. Kui kaebaja pidas silmas kohtualluvust, ning leidis, et asja ei saa lahendada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja, siis märgib ringkonnakohus, et selles osas on kaebajale piisavad selgitused antud asja materjalides olevate Tallinna Halduskohtu
- augusti
- a määrusega haldusasjas nr 3-11-1996 ja Tallinna Halduskohtu
- augusti
- a kirjaga nr 27/14251-
- Ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid seisukohti täiendavalt käesolevas määruses üle korrata. Ringkonnakohus nõustub seisukohtadega, et kaebaja on vaidlustanud Viru Ringkonnaprokuratuuri tegevust, kuna kaebuses nimetatud prokurörid töötavad Viru Ringkonnaprokuratuuris. 2
- Kaebuse esitamise kuupäeva märkimine ei ole kohtulahendi kohustuslik vorminõue ning selle märkimata jätmine ei too kaasa lahendi õigusvastasust.
- Taotlus kaebusest koopia väljastamiseks jääb rahuldamata. S. Jerin on põhjendanud seda vajadusega tõendada enda väidet, et kaebuse sisu ja selle kirjeldus vaidlustatud määruses ei lange kokku. Kuna kaebus on asja materjalides olemas, saab kohus seda ise hinnata ning sellest koopia esitamiseks S. Jerinile puudub vajadus.
- Viited kriminaalasjale nr 1-10-14635 ja selle menetlusetappidele ei ole asjakohased ning alust pole ka haldusasja menetluse peatamiseks kuni kriminaalasja menetluse lõpuni. Kaebus on praeguses haldusasjas tagastatud seetõttu, et S. Jerinil ei saa olla ilmselgelt kohtusse pöördumise õigust HKMS vr § 11 lg 31 5 alusel, kuna ta ei ole esitanud kaebust enda õiguste kaitseks. See asjaolu ei saa muutuda sõltumata sellest, kuidas lõppeb kriminaalasja menetlus. Maili Lokk Agu Timmi 3 Einar Vene