KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 15.06.2012; Haldusasja number 3-11-2749 Haldusasi V. T. (T.) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna 28.09.2011 tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsuse nr 15.3-04/380 tühistamise ja haldusorgani kohustamise nõudes vastava taotluse uueks läbivaatamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja (avaldaja) – V. T., esindaja Oksana Smirnova; RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 15.06.
- Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. Tallinn Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Margot Pellmas ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- V. T. on sündinud 28.03.1949 Venemaal ning on Venemaa Föderatsiooni kodanik. 17.05.2011 esitas V. T. Eesti Vabariigi Peakonsulaadis Peterburis tähtajalise elamisloa taotluse töötamiseks TGVPharma OÜ juhtorgani liikmena. Taotlus registreeriti ja võeti Politsei- ja Piirivalveametis menetlusse 27.05.2011 numbriga XXXXX(Vt vaidlustatud haldusakti asjaolud, tl 9).
- Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna 28.09.2011 otsusega nr 15.304/380 keelduti V. T.-le tähtajalise elamisloa andmisest.
- 05.10.2011 esitas V. T. eelnimetatud otsusele vaide (tl 52-54), mis jäeti Politsei- ja Piirivalveameti 11.10.2011 vaideotsusega nr 15.3-08/412 (tl 13-19) rahuldamata. Vaideotsuse sai kaebuse esitaja kätte 27.10.
- V. T. esitas 25.11.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsuse nr 15.3-04/380 tühistamise ning haldusorgani kohustamise nõudes vastava taotluse uueks läbivaatamiseks.
- Tallinna Halduskohtu 23.12.2011 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 23-24).
- Tallinna Halduskohtu 26.04.2012 määrusega määras kohus asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks. Nimetatud kohtumääruses tegi kohus teatavaks ka kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja (tl 6061). Menetlusosalised täiendavaid taotlusi ning menetlusdokumente ei esitanud. KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
- V. T. taotleb Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna 28.09.2011 tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsuse nr 15.3-04/380 tühistamist ning haldusorgani kohustamist vastava taotluse uueks läbivaatamiseks.
- Kaebuse esitaja leiab, et vastustaja on taoltuse läbivaatamisel rikkunud oluliselt Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-s 14 sätestatud õigust heale haldusele ja eksinud hea halduse üldpõhimõtete vastu. Vastustaja registreeris kaebuse esitaja poolt esitatud taotluse ja võttis menetlusse 27.05.2011, aga alles 20.07.2011 teavitati kaebuse esitajat elektronkirjaga, et 11.07.2011 on täitunud Vabariigi Valitsuse poolt eraldatud piirarv töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade suhtes. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tema poolt esitatud taotluse läbivaatamisel on oluliselt rikutud haldusmenetluse põhimõtteid, menetlusreegleid ja tähtaegu.
- Vabariigi Valitsuse 13.01.2011 korraldusega nr 16 kehtestati ühtne
- aasta sisserände piirarv. Aastast piirarvu jagamist elamisloa taotlemise põhjuste ja aluste lõikes ei tehtud. 04.07.2011 määrusega nr 16 kehtestas siseminister tagasiulatuvalt piirarvu jagamise elamisloa taotlemise põhjuste ja aluste lõikes. Sisuliselt kehtestati piirarv juhtorgani liikmetele juhtimis- ja järelevalvefunktsioonide teostamiseks alles siis, kui arv oli juba täitunud.
- Kaebuse esitaja on seisukohal, et tegemist on Eestis asutatud ja vastavalt seadusele registreeritud äriühingu, mille registrijärgne asukoht on Eestis, tegutsemisel ja äriühingu kui juriidilise isiku nimel tegutseva juhtorgani liikme staatusega, seega ei ole õige vastustaja väide, et välismaalasel, kes ei ole Eesti elanik, puudub põhiseadusega kaitstud õigus Eestis ettevõtlusega tegeleda. Kaebuse esitaja on seisukohal, et äriseadustiku ja tsiviilseadustiku üldosa seadus ei piira Eesti äriühingute juhtorgani liikmete õigust Eestis tegutseda.
- Kaebuse esitaja leiab, et piirarvu kehtestamisega ettevõtlusega tegelevatele isikutele on jäetud hindamata sellise vahendi eesmärk ja mõju võttes arvesse demokraatlikes ühiskondades valitseivaid õiguse üldpõhimõtteid. Majanduslikus käsitluses mõistetakse ettevõtjana füüsilist isikut, kes asutab ettevõtte või on ettevõtte omanik ja selle tegevuse organiseerija ning vastutab ettevõtte tulemuste eest ja kannab sellest tulenevalt riski. Ettevõtlusega tegelejad ei võta ära töökohti ning ei ole ohuks riigi siseturu tööjõu kaitsele. 2 VASTUSTAJA SEISUKOHT
- Politsei- ja Piirivalveamet on seisukohal, et haldusorgan ei ole taotluse läbivaatamisel rikkunud õigust heale haldusele ega haldusmenetluse põhimõtteid. Kaebuse esitaja poolt esitatud taotlus ei mahtunud juhtorgani liikmena töötamiseks elamisloa andmise sisserände piirarvu sisse, kuna piirarv oli täitunud ning seepärast on haldusorgan õiguspäraselt keeldunud V. T.-le tähtajalise elamisloa andmisest. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebuse esitaja kanda.
- Taotluse lahendamise tähtaegsuse osas märgib vastustaja, et Vabariigi Valitsuse 30.06.2010 määruse nr 88 § 25 kohaselt vaadatakse taotlus läbi ja otsus tähtajalise elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta tehakse kahe kuu jooksul taotluse menetlusse võtmise või puuduste kõrvaldamise päevast arvates. Nimetatud tähtaega on võimalik VMS § 34 lg 1 kohaselt pikendada.
- Siseministri 04.07.2011 määrusega nr 17 kehtestati tähtajalise elamisloa töötamiseks Eestis registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena arvestatavaks piirmääraks
- Vastustaja teavitas V. T. 20.07.2011, et alates 11.07.2011 on juhtorgani liikmena töötamiseks elamisloa andmise piirarv täitunud ning andis kaebuse esitajale võimaluse taotluse tagasi võtta. Kaebuse esitaja seda ei teinud.
- Kaebuse esitaja viited põhiseadusest tulenevatele põhiõigustele ei ole asjakohased, kuna nimetatud põhiõigused laienevad olenevalt põhiõigusest kas Eesti kodanikele või Eestis elavatele isikutele. V. T. ei ole Eesti riigi elanik, vaid elab Vene Föderatsioonis ja on selle maa kodanik. Tähtajalise elamisloa taotlusest nähtuvalt ei ela Eesti Vabariigis kaebuse esitaja lähedasi sugulasi, seega võimalikku perekonnaelu riivet Eesti Vabariigiga seonduvalt tekkida ei saa. Põhiseadus ei anna välismaalasele põhiõigust Eestis elamiseks.
- Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et PPA otsus keelduda tähtajalise elamisloa andmisest piirab V. T. ettevõtlusvabadust äriühingus osalemisel. Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine ei takista kaebaja Eestisse saabumist eesmärgiga töötada juriidilise isiku juhtorgani liikmena, sest V. T.-l on võimalus taotleda Eestis viibimiseks pikaajalist viisat. Kui ettevõte on tegutsema asunud, on V. T.-l hiljem uuesti võimalik tähtajalist elamisluba taotleda. Kaebuse esitaja viited äriseadustikule on asjassepuutumatud, sest äriseadustik ei reguleeri Eestis viibimise aluseid. Haldusorgan ei ole keelanud kaebuse esitajal ettevõtlusega tegelemist, kuid ettevõtet saab juhtida ka distantsilt. Samuti ei piira demokraatliku õigusriigi põhimõtted riigi suveräänset otsustusõigust selle üle, kui palju ning millisel alusel välismaalasi riiki elama lubada, seega ei ole siseministri määrus piirarvu kehtestamiseks vastuolus demokraatliku riigi põhimõtetega.
- Siseministri 04.07.2011 määruse jõustumine 11.07.2011 tõi küll objektiivselt kaasa Eestis registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmete nende tähtajalise elamislubade taotluste rahuldamata jätmise, mille menetlemine oli määruse jõustumise aja seisuga pooleli, kuid asjaoluga, et sisserände piirarv aasta jooksul täitub ning kaebuse esitaja ei pruugi avalduse esitamise aega ja avalduse menetlemise kiirust arvestades sisserände piirarvu sisse mahtuda, pidi kaebuse esitaja arvestama juba tähtajalise elamisloa taotlust esitades. KOHTU PÕHJENDUSED
- Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 28.09.2011 tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsust, millega keelduti kaebuse esitajale tähtajalise elamisloa andmisest ning avaldaja taotleb selle tühistamist. Täiendavalt on esitatud veel ka vastav kohustamisnõue, mis on suunatud taotluse uuele läbivaatamisele. Kohustamisnõude rahuldamine omakorda sõltub sellest kas tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsus on õiguspärane või mitte, sest vaidlustatud haldusakti 3 õiguspäraseks osutumise ning kaebuse rahuldamata jätmise korral ei saaks aktsepteerida ka sellega seonduvat kohustamisnõuet ning kaebus tuleb tervikuna rahuldamata jätta.
- Vaidlustatud haldusakt on antud välismaalaste seaduse § 123 punkti 4 alusel juhindudes ühtlasi ka sama seaduse paragrahvidest 16 ja 211.Välismaalaste seaduse § 123 punkti 4 kohaselt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest kui taotluse suhtes otsuse tegemise ajaks on sisserände piirarv täitunud. Välismaalaste seaduse paragrahvid 16 ja 211 reguleerivad Politsei- ja Piirivalveameti kui haldusorgani ametnike vastavasisulist pädevust, kuid sellega seoses menetlusosaliste vahel vaidlust ei ole.
- Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust ka selles, et sisserände piirarv oli haldusakti andmise ajaks täitunud, kuid kaebaja leiab, et taotlus esitati varem ja taotluse esitamise ajal oli olukord teistsugune. Haldusasja materjalist nähtuvalt registreeris vastustaja kaebuse esitaja taotluse 27.05.
- Siseministri 04.07.2011 määrusega nr 16 kehtestati
- aasta sisserände piirarvu jagunemine selliselt, et tähtajalise elamisloa töötamiseks Eestis registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena võis saada 580 välismaalast. Nimetatud määrus jõustus 11.07.
- Vastustaja möönab, et taoliste muudatustega võib kaasneda olukord, kus pooleliolevates menetlustes jäävad vastavad taotlused rahuldamata, kuid sellise võimalusega pidid taotlejad arvestama juba taotlust esitades. Kohus nõustub eelnimetatud põhjendusega. Vabariigi Valitsuse 30.06.2010 määrusega nr 88 kehtestatud „Tähtajalise elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning kehtetuks tunnistamise ning pikaajalise elaniku elamisloa taotlemise, andmise, taastamise ning kehtetuks tunnistamise kord ning tähtajalise elamisloa, pikaajalise elaniku elamisloa ja tööloa vormide kehtestamine“ paragrahvi 25 kohaselt tehakse otsus tähtajalise elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta kahe kuu jooksul taotluse menetlusse võtmise või puuduste kõrvaldamise päevast arvates. Arvestades asjaolu, et taotlus võeti menetlusse 27.05.2011, milles ei ole ka vaidlust, siis oli vaja otsustada tähtajalise elamisloa andmise või selle andmata jätmise küsimus kahe kuu jooksul ning siseministri määruse jõustumise ajaks oli eelnimetatud kahekuulise tähtaja möödumiseni veel üle kahe nädala aega. Seega ei ole vastustaja seonduvalt tähtajaga õigusaktidega kehtestatud nõudeid eiranud ning vaidlustatud haldusakti sellel alusel tühistada ei saa. Üldjuhul ei saa taotleja eeldada, et kahe kuu jooksul olukord mingisugusel põhjusel kas siis õigusaktide muutmise või sisserände piirarvu täitumise tõttu ei muutu ning arvestada sellega, et taotlus kindlasti rahuldatakse. Vastustajaga tuleb nõustuda ka selles, et ministri määrusega kehtestatav piirmäär haldusorganile sisulist kaalutlusruumi ei jäta. Kohus nõustub haldusakti ja vaideotsuse põhjendustega ka selles osas, mis seostub põhiõiguste võimaliku riivega, ettevõtlusega tegelemise võimaluste säilimisega ning haldusmenetluse üldiste põhimõtete järgimisega. Riigil on õigus välismaalaste viibimise üle otsustada ja põhiõigust teise riiki elama asumiseks taotluse esitamisega koheselt ei teki. Lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lg-st 2 ei ole kaebuse rahuldamata jätmise korral vaja kõiki vaidlustatud haldusaktis ja vaideotsuses esitatud põhjendusi ilmtingimata üle korrata. Kokkuvõttes tuleb asuda seisukohale, et vastustaja on tegutsenud kehtivate õigusaktidega antud pädevuse piires ja vaidlustatud haldusakti tühistamiseks ei ole alust.
- Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-s 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama seadustiku § 109 lg 1 kohaselt oli vaja kirjaliku menetluse puhul esitada menetluskulude väljamõistmiseks kohtu poolt määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Antud juhul ei ole vastustaja menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Enno Loonurm Kohtunik 4