2-09-67269/19

2-09-67269 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2011 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-67269 Tsiviilasi R L hagi AM vastu võla 380 000 krooni (24 286,43 eurot) ja viivise nõudes Tsiviilasja hind 24 286,43 eurot (380 000 krooni) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja R L (isikukood XXX elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kaspar Noor (Advokaadibüroo Consensus, Roopa 12A, 10136 Tallinn) Kostja AM(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalev Aavik (Advokaadibüroo Laus & Partnerid, Rävala pst 4, 10143 Tallinn) Kohtustungi toimumise aeg 26.05.2011 Kohtuistungil osalesid Hageja R L Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kaspar Noor Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalev Aavik RESOLUTSIOON 1. Jätta R L hagi AM vastu võla 24 286,43 euro (380 000 krooni) ja viivise nõudes rahuldamata. 2. Tühistada Harju Maakohtu 19.01.2010 määrus, mille alusel on hagi tagamiseks seatud vara käsutamise keelumärge AM’ile (isikukood XXX) ühisomandisse kuuluvale Harju Maakohtu Harju jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX (katastritunnus XXX) sissekantud kinnistule, aadressiga XXX, R L ’u (isikukood XXX) kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista R L menetluskulud täies ulatuses (100%) AM kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 1 2-09-67269 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud 1. Hageja on kostja pangakontole kandnud 15.11.2006, 17.11.2006, 05.12.2006, 12.12.2006 ja 06.01.2007 kokku 380 000 krooni (tl 5-7). Hageja nõue ja põhjendused 2. Hageja palub kostjalt välja mõista tagastamata laenu 24 286,43 eurot (380 000 krooni), viivise 14,43 eurot (225,72 krooni) ja alates hagi esitamisest viivise 0,22% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 1. 3. Hagiavalduse kohaselt oli hageja poolt kostja pangakontole kantud summade näol tegemist tähtajatu laenulepinguga, millist hageja hakkas tagasi nõudma mõistliku tähtaja möödumisel. 07.09.2009 ütles hageja ülesütlemisavaldusega laenulepingu üles ja kohustas hagejat laenu tagastama hiljemalt 14.11.2009 (tl 8-9), milline on kostjale kätte toimetatud 14.09.2009 e-kirja (tl 10) ja 26.09.2009 tähitud kirjaga (tl 11). Kostja ei ole käesoleva ajani laenu tagastanud. 4. Kuna kostja on olnud laenu tagastamisega viivituses on hageja arvestanud viivist hagiavalduse esitamise seisuga põhinõudelt 0,022% päevas summas 225,72 krooni. 5. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et hageja poolt saadud rahasummade edasikandmine kostja poolt ei tähenda võlasuhte puudumist poolte vahel. 06.12.2006 sõlmitud kinnistu müügi-ja asjaõiguslepingu punktist 9.4. nähtub, et notar on osapooltele selgitanud, et käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik kinnistu müügiga seotud kokkulepped ning et vastavalt VÕS § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Samuti on notar rõhutanud, et tulenevalt TsÜS § 83 lg-st 1 on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine. Mainitud asjaõiguslepingu punktidest 2.3.1. ja 5.2. nähtub selgelt, et kinnistu müügihind on 400 000 krooni. 6. Hageja märgib, et laen oli tarvilik XXX kinnistu omandamiseks Raplamaal, kus kostja ja kostja abikaasa kavatsesid tegeleda kasumliku kinnisvara arendusega. Kuna kostja abikaasal TM olid tol hetkel varasemast tegevusest FIE-na maksuvõlad, ei soovinud viimane ühtegi täiendavat laenu oma nimele võtta. Seetõttu soovis hageja mingit tagatist antavale laenule, näiteks hüpoteegi seadmist ostetavale kinnistule, kuid hagejale selgitati, et kinnistu tagatisel tuleb eduka arendustegevuse lõpule viimiseks võtta täiendav laen mõnest krediidiasutusest, seega ei saa hageja kasuks esimesele kohale hüpoteeki seada. Kuna kostjal ja kostja abikaasa TM oli asjaga kiire, siis lahendati selliselt, et hageja annab laenu kostjale ning saab ½ ulatuses omandatava kinnistu kaasomanikuks, et laenuandjal oleks mingigi tagatis. Pealegi oli kostja abikaasa TM hõivatud kiireloomuliste asjadega Venemaal, mida tõendab ka asjaolu, et 06.12.2006 tuli kinnistu müügilepingut ning asjaõiguslepingut notari juurde sõlmima kostja, mitte aga kostja abikaasa TM. Kostja ja kostja abikaasa maksekäitumist võlausaldajate suhtes näitab kõige ilmekamalt neile kuuluvatele kinnistutele seatud keelumärgete hulk. 7. Väärad on kostja väited, et kostja kohtumisel hageja esindajaga edastas kostja hageja esindajale dokumente. Samuti on väär väide, et kostja ei ole peale hageja esindajaga kohtumist rohkem hageja ja hageja esindajaga laenu teemadel suhelnud. 13.10.2009 saatis hageja lepinguline esindaja kostjale e-kirja, milles käsitleb erinevaid võlaküsimusi, kus osapoolteks on kostja ja kostja abikaasa ning 2 2-09-67269 hageja ja hageja poeg. Kostja on vastanud oma 01.11.2009 e-kirjaga, milles käsitleb hüpoteekide ringi tõstmise temaatikat ja hageja teavitamist sellest. Samas kirjas selgitab ka kostja, et: „esialgu natuke suuremat summat kui 5 000 krooni saab ta maksta alles veebruarist”. Arusaamatu, miks peaks kostja tunnistama hüpoteekide ringiseadmise vajadust ning arutlema tagasimakstavate summade suuruse üle, kui kostjal puudub laenusuhe hagejaga. Samuti märgib hageja, et ei ole müünud kostja abikaasale sõidukit Volkswagen Sharan või omandanud tasaarvestuse korras sõidukit Reno Clio. Kostja vastuväited 8. Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta see rahuldamata. 9. Kostja selgituste kohaselt ei ole kostja hagejalt laenu võtnud ega andnud mingeid lubadusi laenu tagastamiseks. Pangaülekanded, mida hageja nimetab laenuks, on tehtud seoses XXX asuva XXX kinnistu omandamisega. Kinnistu omandamiseks sõlmisid R P kui müüja esindaja, hageja ning TM kui ostjad ning OÜ AP kui maakler 17.11.2006 kavatsuste protokolli (tl 79-81), kus oli kinnistu müügihinnaks märgitud 400 000 krooni, mille maksmine pidi täies ulatuses toimuma läbi notari deposiitkonto. Samal kuupäeval sõlmisid R P , hageja ning TM ka kavatsuste protokolli lisa (tl 82), mille kohaselt kinnistu eest tuli tasuda 600 000 krooni müüja esindajana tegutsenud R P arveldusarvele. 06.12.2006 sõlmiti kõnealuse kinnistu müügileping ja asjaõigusleping (tl 83-91), mille punktist 5.2 nähtuvalt müüdi kinnistu 400 000 krooni eest, mis oli lepingu sõlmimise hetkeks kantud notari deposiitkontole, millest 300 000 krooni tasus kostja kui TM abikaasa (tl 92). Lisaks täitsid pooled ka kavatsuste protokollile lisaks olevat kokkulepet, kusjuures kogu 600 000 krooni tasujaks oli kostja kui TM abikaasa (tl 93-94), kes märkis kõigis maksekorralduses ka kinnistu andmed, millega seoses makse tehti. 10. Eeltoodust tulenevalt võttis hageja kui kinnistu üks omandajatest endale solidaarse kohustuse tasuda kinnistu omandamisega seoses notari deposiitkontole 400 000 krooni ja R P le 600 000 krooni. Hagile lisatud hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja, kui üks kinnistu omandajatest, tasus otse notarile vaid 100 000 krooni (tl 5) ning R P le mitte midagi, samas, kui kostja tasus teise kinnistu omandaja TM eest notari deposiitkontole 300 000 krooni ning R P le 600 000 krooni. Seega tekkis hagejal solidaarvõlgnikuna teise kinnistu omandaja TM ees võlgnevus 400 000 krooni, millest hageja 380 000 krooni tasuski kostjale kui TM eest maksekohustuse täitnud isikule. Seejuures 310 000 krooni tasumine kostjale toimus samal perioodil 11.-12.12.2006, mil kostja tasus R P le 600 000 krooni, mille hageja ja TM solidaarvõlgnikena R P 17.11.2006 lisakokkuleppe kohaselt võlgnesid. Ülejäänud 20 000 krooni summast, mis hageja TM vastavalt 17.11.2006 lisakokkuleppe võlgnes, tasaarvestati hageja ja TM vahel seoses muude nendevaheliste tehingutega. Nimelt 2006 lõpus ostis TM hagejalt Volkswagen Sharani, mille hinnaks oli 160 000 krooni, mille hind tasuti TM poolt osaliselt rahas, osaliselt teise, odavama auto Renault Clio vastuandmisega ning osaliselt tasaarvestati 17.11.2006 lisakokkuleppest tuleneva võlgnevusega. Kostja kuulis väidetava laenu olemasolust esmakordselt 2009 sügisel, mil hageja esindaja saatis kostja elektronposti aadressile laenulepingu ülesütlemisavalduse. Pärast nimetatud elektronkirja saamist pöördus kostja hageja esindaja poole, kus selgitas asjaolud ning peale mida ei ole ei hageja ega hageja esindaja enam kostja poole pöördunud. 11. Kostja leiab, et 13.10.2009 ja 01.11.2009 poolte vahel peetud elektronkirjavahetus ei tõenda hageja ja kostja vahelise väidetava laenusuhte olemasolu. Nimetatud elektronkirjade päisest nähtub ühemõtteliselt, et jutt käib R L ja TM vahel sõlmitud laenulepingust. Nimetatud laenu olemasolu üle puudub R L ja TM vahel vaidlus, ehkki TM on laenu tagastamisega viivituses. Lisaks on TM ja R L äripartnerid OÜ-s CP(II kd tl 9-10), mille osakapitalist pool kuulub TM ja pool R L . OÜ CP on võtnud AS-ilt Sampo Pank laenu (II kd tl 11), mille tingimustest nähtuvalt seati laenu tagatiseks hüpoteek korteriomandile registriosa numbriga XXX, milline korteriomand kuulub hagejale (II kd tl 12). Seega ei ole mingit arusaamatust selles, et TM ja R L seotud laenusuhete arutelus mainitakse ka hageja nime ning hageja kinnistule seatud hüpoteegi ümbertõstmist. Viimaks nähtub kõnealuse äriühingu kontaktandmetest, et selle elektronposti aadressiks on seesama kostjale kuuluv elektronposti aadress (XXX), mille kaudu on toimunud hageja esindaja ja kostja vaheline 3 2-09-67269 elektronkirjavahetus. Kostja selgitab, et tema abikaasal TM puudub meiliaadress, mistõttu TMi meilivahetus kolmandate isikutega on toimunud alati kostja vahendusel. Kohtuotsuse põhjendus 12. Kohus, kuulanud ära hageja ja poolte esindajad, kuulanud üle tunnistajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel. 13. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. 14. Kohus on tuvastanud, et:

1. a)hageja on kostja pangakontole kandnud 15.11.2006, 17.11.2006, 05.12.2006, 12.12.2006 ja 06.01.2007 kokku 380 000 krooni, selgitusega „ülekanne“ (tl 5-7),
2. b)17.11.2006 sõlmisid R P kui müüja esindaja, hageja ning TM kui ostjad ning OÜ AP kui maakler kavatsuste protokolli (tl 79-81) XXX asuva XXX kinnistu ostmiseks müügihinnaga 400 000 krooni, mille maksmine pidi toimuma läbi notari deposiitkonto,
3. c)17.11.2006 sõlmisid R P , hageja ning TM kavatsuste protokolli lisa (tl 82), mille kohaselt kinnistu eest tuli tasuda 600 000 krooni müüja esindajana tegutsenud R P arveldusarvele, millise summa tasus kostja kui TM abikaasa (tl 93-94),
4. d)06.12.2006 sõlmiti kõnealuse kinnistu notariaalne müügileping ja asjaõigusleping (tl 83-91), mille punktist 5.2 nähtuvalt müüdi kinnistu 400 000 krooni eest, mis oli lepingu sõlmimise hetkeks kantud notari deposiitkontole, millest 300 000 krooni tasus kostja kui TM abikaasa (tl 92) ja 100 000 krooni hageja (tl 5). 15. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja poolt kostja pangakontole tasutud 380 000 krooni näol on tegemist tähtajatu laenuga ning, kas kostja on kohustatud 380 000 krooni hagejale tagastama. Kostja poolt märgitu kohaselt, et ole kostja hagejalt laenu saanud, ega sõlminud kokkuleppeid laenu tagastamiseks. 16. Võlaõigusseadus (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi „Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne“ on märgitud, et rahasumma üleandmisele suunatud laenulepingu puhul on laenuandja põhikohustuseks laenu väljamaksmise kohustus, laenuandjal on samuti kohustus võimaldada laenusaajal laenuna saadud rahasummat kuni laenuperioodi lõpuni kasutada. Laenu väljamaksmise kohustus on laenuandja esmane põhikohustus. Laenu väljamaksmise kohustus on rahaline kohustus, mille täitmine toimub §-des 91 ja 92 sätestatud viisil. Laenusumma väljamaksmine toimub reeglina vastava rahasumma ülekandmisega laenusaaja arveldusarvele. Tähtajatu on laenuleping, mille puhul pooled ei ole leppinud kokku laenusaajale väljamakstud laenusumma tagastamise kohustuse täitmise ajas. Laenusaaja põhikohustuseks on laenu tagasimaksmise kohustus. Nimetatud kohustuse tekkimise eeldusteks on laenulepingu kehtivus ja laenu väljamaksmise kohustuse täitmine laenuandja poolt. Laenu tagasimaksmise kohustus korrespondeerib laenuandjapoolsele laenu väljamaksmise kohustusele ning eksisteerib seega reeglina ka samas ulatuses, milles toimus laenusumma väljamaksmine. Laenu tagasimaksmise kohustus muutub reeglina sissenõutavaks laenulepingus sätestatud ajal. Tähtajatu laenulepingu puhul muutub laenu tagasimaksmise kohustus üldjuhul sissenõutavaks laenulepingu ülesütlemise korral. Laenu tagasimaksmise kohustuse mitteõigeaegse täitmise korral satub laenusaaja viivitusse, mille tagajärjel tekib laenuandjal eelkõige õigus nõuda viivitatud summalt viivise tasumist, viivise suuruseks on kokkulepitud viivisemäär. Laenu tagasimaksmise kohustusega viivitamise korral viivitatud summalt viivise maksmine ei vabasta laenusaajalt sageli ka samalt summalt intressi maksmise kohustusest. 17. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel on sõlmitud suuline tähtajatu laenuleping, mille alusel hageja on kostjale laenanud 380 000 krooni. 4 2-09-67269 Kohus leiab, et hagejale ei ole endalegi selge, kas väidetavalt sõlmiti tähtajaline või tähtajatu leping, kuna hageja seletuste kohaselt pidi laenu tagasimaksmine toimuma hiljemalt 31.12.2007 (II kd tl 40), samas kohtule esitatud hagis väidab hageja, et tegemist oli tähtajatu lepinguga. Eluliselt ei ole usutav, et hageja on andnud laenu ilma intressita, samas, kui hageja seletuste kohaselt sai hageja ise laenu pangast 10% intressiga (II kd tl 41), millise laenas väidetavalt edasi kostjale. Kohus leiab, et ei ole tõsiselt võetav, et hageja annaks laenu, millele ta ise maksab peale. Usutav ei ole ka, et laenu andmise eesmärgil märgitakse maksekorraldusse ülekanne, mitte laen. Laenu andmist ei ole tõendanud ka tunnistajad R L ja J K (II kd tl 45-50), kellede puhul on tegemist hageja lähisugulastega ja kelledel on huvi hagejale positiivse lahendi saamiseks. Tunnistajate ütlused on vastuolulised: tunnistaja R L sõnul toimus laenu andmise läbirääkimine kibedal tööpäeval, toimus rehvide vahetus, samas kui tunnistaja J K sõnul oli laenu läbirääkimiste ajal töökoda suletud, kuna kliente ei olnud. Kohus leiab, et tunnistajate ütlused ei ole usutavad ega oma ka sisult tõenduslikku tähendust. Kohus leiab, et usutavamad ja tõendatud on kostja väited, et pangaülekanded hagejale on tehtud seoses XXX asuva XXX kinnistu omandamisega. Kinnistusregistri väljavõttega on tõendatud, et XXX asuva XXX kinnistu üks kaasomanikest on hageja koos kostja abikaasa TM (tl 42). Hagejale kuulub pool kinnistust. Samuti tegutseb hageja enda seletuste kohaselt käesoleval ajal nimetatud kinnistuga ja suhtleb selles osas vallaga ja peab ennast kinnistu omanikuks (II kd tl 41). On tõendatud, et kinnistu omandamiseks sõlmisid R P kui müüja esindaja, hageja ning TM kui ostjad ning OÜ AP kui maakler 17.11.2006 kavatsuste protokolli (tl 79-81) kinnistu ostmiseks müügihinnaga 400 000 krooni, mille maksmine pidi toimuma läbi notari deposiitkonto. Samal kuupäeval sõlmisid R P , hageja ning TM kavatsuste protokolli lisa (tl 82), mille kohaselt kinnistu eest tuli tasuda 600 000 krooni müüja esindajana tegutsenud R P arveldusarvele. Tuginedes eeltoodule, leiab kohus, et XXX asuva XXX kinnistu faktiline ostu-müügihind oli 1 000 000 krooni, millise leppisid kokku kavatsuste protokolli pooled sh ka hageja andes sellele allkirja. Eeltoodut kinnitas oma ütlustega tunnistaja R P (II kd tl 52), et kinnistu müügihinnaks oli 1 miljon krooni. 06.12.2006 sõlmiti kõnealuse kinnistu müügileping ja asjaõigusleping (tl 83-91), mille punktist 5.2 nähtuvalt müüdi kinnistu 400 000 krooni eest, mis oli lepingu sõlmimise hetkeks kantud notari deposiitkontole, millest 300 000 krooni tasus kostja kui TM abikaasa (tl 92) ja 100 000 krooni hageja (tl 5). Lisaks täitsid pooled ka kavatsuste protokolli lisaks olevat kokkulepet tasuda 600 000 krooni R P arveldusarvele, millise tasus täies ulatuses kostja kui TM abikaasa (tl 93-94). Erinevatele arvetele ostuhinna tasumine ja notariaalses lepingus väiksema ostuhinna märkimine ei muuda kinnistu faktilist ostu-müügihinna suurust. Kohus märgib, et hageja väited, et kuna kavatsuste protokoll ja selle lisad ei ole sõlmitud notariaalselt on need tühised, ei oma antud asjas tähtsust, kuna antud asjas ei ole vaidlust nimetatud lepingute üle. Samas soovib kohus rõhutada, et hageja on kavatsuste protokollile ja selle lisadele alla kirjutanud. Tõendatud on, et kostja tasus oma abikaasa eest kinnistu omandamiseks 900 000 krooni, samas, kui hageja tasus 100 000 krooni, seega oli hagejal kohustus pool rahast tagastada, mida hageja on ka 15.11.2006, 17.11.2006, 05.12.2006, 12.12.2006 ja 06.01.2007 ülekannetega . Seadus ei keela raha tasumist kolmandale isikule ning, kuna TM eest on kinnistu ostmisel tasunud rahad kostja, siis on ka usutav, et raha kinnistu eest tagastati kostjale. Samuti on rahasummad tasutud ajal, mil kinnistut omandati. Seega on tegemist kinnistu omandamiseks tasutud rahasummaga, mitte laenuga. Kohus märgib, et ei oma tähtsust, kuidas hageja tasus kostja abikaasale ülejäänud 20 000 krooni kinnistu eest. Kohus soovib rõhutada, et hageja ja kostja abikaasa vahelised tehingud ei laiene kohustuste osas automaatselt kostjale. 18. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et ei ole tõendamist leidnud, et poolte vahel on sõlmitud suuline tähtajatu laenuleping, mille alusel kostja peaks hagejal tagastama 380 000 krooni ehk 24 286,43 eurot koos viivistega, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud 19. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult (100%) hageja kanda. 5 2-09-67269 Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 6