Obsah (5)

§ 377§ 378§ 381§ 383§ 390

+ KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 30. märts 2012. a Tsiviilasja number 2-11-61023 Tsiviilasi Liivi E

§ 377

lg 1 kohaselt hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

§ 378

lg 1 p 6 kohaselt on hagi tagamise abinõuks täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kui kohus antud asjas tuvastab, et sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks tehingu tühisuse tõttu, võib hagi tagamata jätmise korral tekkida olukord, kus sundtäitmine on juba läbi viidud – hagejale kuuluv ½ mõttelist osa enampakkumisel müüdud ja kostja (sissenõudja) nõue, mida tegelikkuses ei ole olemas, rahuldatud. MAAKOHTU LAHEND 2. Tartu Maakohus rahuldas 11. jaanuari 2012 määrusega L. Ehrlichi taotluse hagi tagamiseks ning peatas tsiviilasja menetluse ajaks kohtutäitur O. Kutšmei poolt L. Ehrlichi suhtes algatatud täitemenetluse täiteasjas nr 084/2011/3080. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt juhindus kohus

§ 377lg 1 ja § 378 lg 1 p 6 sätetest.

Arvestades avalduses ja tagamise taotluses toodut ning ka kohtule esitatud dokumente, pidas maakohus olukorras, kus on esitatud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, põhjendatuks hageja taotluse hagi tagamiseks rahuldada. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. M. Põldoja esitas Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2012 määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistamist. Juhul, kui maakohus ei pea määruse tühistamist võimalikuks, palus M. Põldoja alternatiivselt teha hagi tagamise jätkumine sõltuvaks tagatise andmisest summas 2000 eurot, et oleks tagatud talle tekkiva võimaliku kahju hüvitamine. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 2 1) on maakohus hagi tagamist põhjendanud ühe lausega, maakohtu põhjendused hagi tagamise vajalikkuse osas on üldsõnalised ega võimalda kontrollida, millistest konkreetsetest argumentidest nähtuvalt on kohus hagi tagamist põhjendatuks pidanud; 2) peaks kohus

§ 381lg 2 analüüsima ka hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid.

Antud juhul on hagi ilmselt perspektiivitu, mistõttu puudub põhjus selle tagamiseks. M. Põldoja ja Ü.E. i vaheline laenuleping fikseerib lepingu pooled, raha üleandmise ja muud tingimused. Laenulepingust tulenevalt ei ole L. Ehrlich lepingu pooleks ning seetõttu ei saa ta nõuda ka lepingu tühisuse tuvastamist; 3) on alusetu L. Ehrlichi väide, et laenulepingu sõlmimise ajal ei eksisteerinud kaasomandit V kinnistule. Kaasomand tekkis juba aastal XXXX, kui kohtuotsusega lahutati L. ja Ü.E. i abielu ning jagati ühisvara; 4) oli M. Põldojal piisavalt rahalisi vahendeid, mida välja laenata.

1. mail 2005 laekus M. Põldojale kinnistu müügist kokku XXX XXX krooni, sellest XXX XXX sularahas; 5) ei ole määruskaebuse esitajal puutumust hageja ja Ü.E. i vaheliste vaidlustega ning ta pole nendega kursis; 6) ei pruugi määruskaebuse esitajal oma kõrge ea tõttu olla aega pikaajalise kohtuvaidluse tulemuse ära ootamiseks. Hagi tagamine tekitab määruskaebuse esitajale kahju, kuna ta ei saa oma raha pealt teenida intresse seda hoiustades või välja laenates. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
2. L. Ehrlich vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta maakohtu määrus muutmata. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kohtu põhjendused üldsõnalised ning maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud; 2) ei ole hagi perspektiivitu. Näiliku tehingu puhul peaks ka sellisel kolmandal isikul, kelle õigusi tehing kaudselt puudutab, olema õigus nõuda tehingu tühistamist. Näiliku tehingu puhul on ebatõenäoline, et pool, kelle eesmärgiks oligi tehinguga õigusnäivuse tekitamine, hakkab hiljem nõudma tehingu tühisuse tuvastamist; 3) on eksitav määruskaebuse esitaja väide, et temal pole mingit seost E. ja Ü.E. i vaheliste vaidlustega. Määruskaebuse esitaja oskab väga täpselt kirjeldada poolte vahel toimunud vaidlusi ning ta esitas kohtule tõendina XXXX. aasta kohtuotsuse E. ja Ü.E. i abielu lahutamisest ja ühisvara jagamisest. Seega on M. Põldoja lähikondsuse tõttu kõigist asjaoludest teadlik; 4) ei saa M. Põldojal kuidagi kahju tekkida. Laenuleping M. Põldoja ja Ü.E. i vahel on näilikkuse tõttu tühine, mistõttu pole raha üle antud. Määruskaebuse esitaja ei saa olematut raha ka hoiustada või välja laenata, mistõttu ei saa ka kahju tekkida; 5) ei ole M. Põldoja veenvalt tõendanud ega põhjendanud, miks pole tegemist näiliku tehinguga ega kommenteerinud, miks ta viivitas hüpoteegi seadmisega neli aastat ja tegi seda vahetult enne Tartu Ringkonnakohtu poolt otsuse tegemist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks.
4. Maakohus on põhjendatult juhindunud

§ 377

lg 1 ja § 378 lg 1 p 6 sätetest ja kohaldanud hagi tagamiseks täiemenetluse peatamist seetõttu, et hagi tagamata jätmine võib 3 raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagi tagamise avaldus vastab

§ 381lg 1 ja 2 sätetele.

Kui hagi rahuldatakse, siis puudub õiguslik alus sundtäitmise läbiviimiseks, mistõttu on hagi tagamine vajalik. Vastasel juhul võib tekkida olukord, et kohtuotsuse jõustumise ajaks on täitemenetlus juba läbi viidud.

1. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et kuna sundtäitemenetlus, mida hageja vaidlustab, toimub hageja suhtes, siis on hagejal õigus vaidlustada ka täitedokumendiga tagatud nõuet. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07 leidnud, et kui täitedokumendi korral (eelkõige notariaalselt tõestatud lepingud) on tegemist olukorraga, mil ükski sõltumatu organ ei ole poolte vaidlust enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist läbi vaadanud, siis tuleb neil juhtudel tõlgendada TMS § 221 lg-t 1 laiendavalt ning lubada võlgnikul esitada hagi ka sellise põhjendusega, et sundtäitmisele võetud nõuet ei ole algusest saadik tekkinud. Seega võib TMS § 221 lg 1 alusel hagi esitades hageja esitada ka tehingu tühisuse vastuväite. Seega ei ole põhjendatud määruskaebuse esitaja seisukoht, et hagi on perspektiivitu, kuna lepingu pooleks mitteolev isik ei saa nõuda tehingu tühisuse tuvastamist.
2. Määruskaebuse esitaja on taotlenud alternatiivselt hageja kohustamist tagatise 2000 eurot andmiseks kostjale hagi tagamisega tekkivate võimalike kahjude katteks. Maakohus on jätnud nimetatud taotluse
3. märtsi 2012 määrusega rahuldamata ja edastanud määruskaebuse läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohus nõustub maakohtu
4. märtsi 2012 määruse seisukohaga, et määruskaebuse esitaja alternatiivne taotlus kohustada hagejat tagatist andma tuleb jätta rahuldamata.

§ 383

lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagamise või tagamise jätkuvuse teha sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks.

§ 383

lg 1` kohaselt on seadusandja pidanud tagatise nõudmist kohustuslikuks üksnes rahalise nõudega hagi tagamisel. Muudel juhtudel on tagatise andmine kohtu diskretsiooniotsus, millesse ringkonnakohus võib sekkuda üksnes juhul, kui maakohus on selgelt ületanud diskretsiooni piire. Maakohus on leidnud, et käesolevas asjas esinevad

§ 383

lg 12 sätestatud asjaolud tagatise nõudmata jätmiseks, sest hagejalt ei saa oodata tagatise andmist juba majanduslikel põhjustel. Hagi tagamata jätmisega võivad aga kaasneda hagejale rasked tagajärjed. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on hinnanud kõiki asjaolusid kogumis ja ei ole oma otsustuses jätta hagejalt tagatis nõudmata ületanud diskretsioonipiire. Seega ei kuulu määruskaebus ka selles osas rahuldamisele. 9. Määrus ei kuulu edasikaebamisele

§ 390lg 1 kohaselt.

Viivi Tomson Kai Kullerkupp 4 Kersti Kerstna-Vaks