Obsah (9)

§ 633§ 632§ 367§ 438§ 230§ 436§ 229§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tsiviilasja number 2-10-26891 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 22.09.2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Kohtuasi Hagi hind

§ 633

lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. 08.06.2010 esitas hageja kohtule hagiavalduse (tlk 1-10), paludes kostjalt välja mõista 720 000.00 krooni ja viivised. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 25.08.2008 XXX kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu, lepingu p 3.1 kohaselt oli müügiobjektiks XXX kinnistu, asukohaga XXX, Harju maakond. Ostu- müügihind 220 000 krooni tuli tasuda hageja arveldusarvele 10 pangapäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Hageja ja kostja sõlmisid 25.08.2008 XXX kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu, lepingu p 3.1 kohaselt oli müügiobjektiks XXX kinnistu, asukohaga XXX, XXX, Harju maakond. Ostumüügihind 500 000 krooni tuli tasuda hageja arveldusarvele 5 pangapäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Ostuhind on tasumata nii XXX kui XXX kinnistu eest. Hageja pankrot kuulutati välja 26.01.2010 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-09- 56981. Hageja leiab, et kostjal tuleb VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kohustus täita ning ostuhind tasuda. Lepingu punktis 3.3 oli kokkulepitud viivis, XXX ostu-müügilepingus on viivitatud päevi 09.09.2008 kuni 02.06.2010 kokku 632, viivise summa 55 616 krooni. XXX kinnistu ostu- müügi lepingu puhul on viivitatud päevi alates 03.10.2008 kuni 02.06.2010 kokku 608, viivise summa 121 600 krooni, arvestusega, et viivise määr on 0.04%. Hageja on seisukohal, et isegi kui eeldada laenulepingute ja tasaarvestuse toimumist, on tekkinud viivise nõue. Hageja taotleb viivise välja mõistmist

§ 367

alusel kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses. 29.08.2011 esitatud menetlusdokumendis täpsustas hageja nõude suuruse kehtivas rahaühikus ehk 46 016 eurot ja viivise seisuga 02.06.2011 summas 11 326 eurot (177 216 krooni). Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista. (tlk 56-59, 94-99), kostja on täitnud kohustuse kas pangaülekannete või tasaarvestusega. Poolte vahel on sõlmitud tasaarvestusekokkulepe 31.08.2008 summas 220 000 krooni (tlk 61), tasaarvestusekokkulepe 30.09.2008 summas 187 693 krooni (tlk 67), 24.10.2008 on tehtud kostja poolt ülekanne märkega 190 000 krooni tasumine arve nr 9 tasumine (tlk 68), 04.11.2008 kostja poolt hagejale tehtud pangaülekanne summas 122 307 krooni selgitusega arve tasumine (tlk 68). Tasaarvestuskokkuleppe I aluseks olid laenulepingud, 30.07.2008 andis kostja hagejale laenu 10 000 krooni (tlk 63), sõlmiti laenuleping nr XXX. 18.08.2008 sõlmiti laenuleping nr XXX, mille kohaselt andis kostja hagejale laenu 369 000 krooni (tlk 64). Tasaarvestuskokkuleppe II aluseks on laenuleping nr XXX, mille kohaselt andis kostja hagejale laenu 25 000 krooni (tlk 66), kokku andis kostja hagejale laenu ajavahemikul 30.07.2008 kuni 30.09.2008 aasta 404 000 krooni. Hageja väljastas arve nr 8 XXX kinnistu ostu- müügi hinna tasumiseks ja arve nr 9 XXX kinnistu ostu –müügi hinna tasumiseks. Kostja tegi hagejale pangülekande 24.10.2008 summas 190 000 krooni ja 04.11.2008 aasta 122 037 krooni, kokku 312 307 krooni. (tlk 68). Kostja hinnangul tulnuks hagejal pöörduda kostja poole saamaks vajalikku teavet ja hagi esitamiseks puudub alus. Kostja majandusaasta aruannet on kontrollinud 2 audiitor, tema järeldus on, et 2008 aasta majandusaasta finantsseisund on kajastatud õigesti. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hagi ei kuulu rahuldamisele.

§ 438

kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 230

lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, seega lasub kostjal kohustus tõendada kohustuse täitmist hageja ees. Vaidlust ei ole selle asjaolu üle, et hageja ja kostja sõlmisid 25.08.2008 XXX(tlk 11-15) kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu, lepingu p 3.1 kohaselt oli müügiobjektiks XXX kinnistu, asukohaga XXX, Harju maakond ja ostu- müügihind 220 000 krooni tuli tasuda hageja arveldusarvele 10 pangapäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Samuti puudub vaidlus lepingu sõlmimise asjaolude üle, mis puudutab lepingut 25.08.2008, millega osteti XXX kinnistu, müügilepingu ja asjaõiguslepingu p 3.1 kohaselt oli müügiobjektiks XXX kinnistu, asukohaga XXX(tlk 21-26), XXX, Harju maakond ja ostu- müügihind 500 000 krooni tuli tasuda hageja arveldusarvele 5 pangapäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Vaidluse all on asjaolu, kas ostuhind, nii Lepalaane 32, kui XXX kinnistu eest on tasutud, kostja vastuväidete kohaselt on sooritatud tasaarvestus ja tehtud ülekandeid, millega on pooltevaheline võlanõue lõppenud. Hageja väidetel ei ole tasaarvestus usaldusväärne, dokumendid võivad olla koostatud hilisemalt, sest haldurile neid ei esitatud, pealegi esindas lepingu sõlmimisel nii hageja äriühingut kui kostjat juhatuse liige TT ja tasaarvestus ei ole lubatav. Riigikohus on lahendis 3-2-1-59-10 juhtinud tähelepanu, et kui kohtumenetluses esitab pool teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku. Vastavalt VÕS § 76 sätestatule tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 punkti 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kohtu hinnangul on esitatud piisavalt tõendeid, mis võimaldavad teha järelduse, et kohustis on lõppenud ja ostu-müügi hind tuleb lugeda tasutuks. VÕS § 186 punkti 2 kohaselt on võlasuhte lõppemise aluseks tasaarvestus, tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Vastavalt VÕS § - le 197 lg 1, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja esitas tasaarvestuskokkulepped I ja II, millega hageja ei nõustunud, leidis, et kostja esitatud tõendid ei ole piisavad, pankrotihaldurile enne kohtumenetlust neid ei esitatud, ei laenulepingut ega tasaarvestuskokkuleppeid (tlk 77) ning mõistetamatu on laenulepingu sõlmimine samal päeval, kui tasaarvestuskokkuleppe tegemine. Kohtu ei nõustu hagejaga selles, et tasaarvestuse hetkeks ei olnud kohustus muutnud veel sissenõutavaks, puudus vajadus ja tasaarvestus oli lubamatu, sest müügilepingute järgi tulnuks tasu maksta 08.09.2008 ja 02.10.2008, laen tulnuks tagastada alles 31.12.2008. Seaduse kohaselt on võimalik ka kohustuse ennetähtaegne täitmine. Kohtu 3 korraldaval istungil 23.11.2010 selgitas kohus asjaolusid ja tegi ettepaneku kostjale esitada täiendavaid tõendeid (tlk 103) kohustuse täitmise osas, tulenevalt hageja väidetest, misjärel taotles kostja raamatupidamisekspertiisi määramist. Vastavalt

§ 230

lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436

lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 229

lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kohus kuulas tasaarvestuse asjaolude väljaselgitamiseks ära kohtuistungil (tlk 160-168) vande all TT , kes on kostja juhatuse liige ning vaidlusaluste tehingute tegemise ajal esindas ka hagejat. Kostja esindaja selgitas, et enne

1. juuli 2008 laenulepingu sõlmimist ei olnud kostjal varasemaid täitmata kohustusi hageja ees, TT ütlustest on võimalik järeldada, et hageja esitas arved nr 8 ja 9 kinnistute ostu- müügi tasumise eest, käsitsi parandus tehti raamatupidaja poolt seoses eksitusega, sest väljatrükil ei arvestatud käibemaksuga. Kinnistute müük otsustati kaks –kolm kuud enne müüki, põhjuseks oli see, et HOÜ vajas kapitali. Kohtu hinnangul on kostja esindaja ütlused kooskõlas asjas läbiviidud raamatupidamisekspertiisi tulemustega. Kohus määras 18.04.2011 raamatupidamisekspertiisi (tlk 176-177), tegemaks kindlaks, kas kostja nimetatud tehinguid on võetud arvesse OÜ VW
2. a majandusaasta aruandes ja kas kajastuvad kostja raamatupidamises, kinnitamaks tasaarvestuse aluseks olevaid dokumente. Eksperdile esitati küsimused, kas OÜ VW poolt OÜ H laenu andmine summas 10 000 krooni 30.07.
3. a sõlmitud laenulepingu alusel, mis OÜ VW pangakonto andmetel anti OÜ H üle 31.07.
4. a (selgitus: laen), selgus, et raamatupidamises kajastati 30.07.
5. Teiseks selgus, et OÜ VW poolt OÜ H laenu andmine summas 369 000 krooni 18.08.
6. a sõlmitud laenulepingu alusel, mis OÜ VW pangakonto andmetel anti OÜ H üle 18.08.
7. a (selgitus: laen), on kajastatud 18.08.
8. Kolmandaks, kas OÜ VW poolt OÜ H laenu andmine summas 25 000 krooni 30.09.
9. a sõlmitud laenulepingu alusel, mis OÜ VW pangakonto andmetel anti OÜ H üle 30.09.
10. a (selgitus: laen), eksperdid leidsid, et on kajastatud. Neljanda küsimuse vastuseks, kas OÜ H poolt OÜ VW arve nr 8 väljastamine 31.08.
11. a poolte vahel 25.08.
12. a sõlmitud kinnistu, mille registriosa nr on 7995602, müügi- ja asjaõiguslepingu alusel tekkinud kohustuse täitmiseks summas 220 000 krooni, mis koosneb käibemaksust 33 559,33 krooni ja kinnistu hinnast ilma käibemaksuta 186 440,67 krooni, eksperdid märkisid, et kinnistu on arvele võetud brutosummana 220 000 krooni. Viiendaks küsimuse puhul, kas OÜ H poolt OÜ VW arve nr 9 väljastamine 25.09.
13. a poolte vahel 25.09.
14. a sõlmitud kinnistu, mille registriosa nr on 7994002, müügi- ja asjaõiguslepingu alusel tekkinud kohustuse täitmiseks summas 500 000 krooni, mis koosneb käibemaksust 76 271,19 krooni ja kinnistu hinnast ilma käibemaksuta 423 728,81 krooni, selgus, et on kajastatud. Kuuendaks, kas on OÜ VW poolt rahaülekandega 190 000 krooni tasumine OÜ H pangakontole nr XXXXXXXXXX (selgitus: arve 9 tasumine) kinnistu müügihinnana, eksperdid selgitasid välja, et on kajastatud. Küsimusele nr 7, kas OÜ VW poolt rahaülekandega 122 307 krooni tasumine OÜ H pangakontole nr XXXXXXXXXX (selgitus: arve tasumine) kinnistu müügihinnana; vastasid eksperdid, et on kajastatud. Küsimusele, kas punktides 1, 2 ja 3 laenu tagastamine tasaarvestamine on summas 407 693 krooni raamatupidamises kajastatud, nähtus, et laenu tasaarvestamisel on kostja lähtunud tasaarvestuse kokkulepetest summa 220 000 krooni ja 187 693 krooni. 4 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt läbiviidud ekspertiis kajastati ekspertiisiaktis nr 11 E – D R003, (tlk 186-188), esitatud tulemuste põhjal leiab kohus, et kuivõrd tehingud kajastuvad kostja raamatupidamises, on piisavalt alust lugeda tasaarvestus teostatuks. 10.05.2011 kohtuistungil kuulas kohus üle ekspert IK( tlk 276-279), kes selgitas, et kogu konto välja laskmisel oleks ka parandatud kanded välja tulnud, kuid ekspertidele esitatud dokumentide põhjal paranduskannet ei olnud, kostja taotlusel 19.05.2011 määras kohus täiendava ekspertiisi (tlk 281), Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt läbiviidud täiendav ekspertiis kajastati ekspertiisiaktis nr 11 E – D R005 (tlk 289-291), eksperdid leidsid, et arve nr 8 on kostja raamatupidamises kajastatud, kinnistu on arvele võetud kahe kandega, summas 186 440.67 krooni, 2008 aasta lõpu käibeandmiku väljatrüki alusel on nimetatud tehing kajastatud kostja 2008 a raamatupidamises ja aasta aruandes. Eksperdid selgitasid välja, et käibeandmiku seisuga 31.12.2008 väljatrüki alusel on kostja 2008 aasta raamatupidamises ja 2008 aasta majandusaasta aruandes on kajastatud hageja poolt kahtluse alla seatud tehingud. Eksperdid jõudsid järeldusele, et kostja raamatupidamises ei ole võimalik kindlaks teha toimikus olevate originaaldokumentide koostamise ja kajastamise aega raamatupidamises (tlk 108 nimetatud), kuivõrd IT spetsialisti juuresolekul ei selgunud programmis kajastatud raamatupidamise kannete ajad. Hageja jäi oma kahtluste juurde, et dokumendid võivad olla koostatud tagantjärele, ning taotles oma väidete kinnitamiseks ekspertiisi. 07.06.2011 kohtuistungil esitas hageja taotluse ekspertiisiks, seoses kahtlusega, mis ajal need käibeandmed on tehtud (tlk 297, 301) raamatupidamistarkvaras. Kohus määras 20.06.2011 raamatupidamistarkvaraekspertiis (tlk 308), et teha kindlaks raamatupidamistarkvaras tehtud kannete tegelik sissekandmise kuupäev. Ekspertiisi viis läbi Columbus IT Partner Eesti AS toote ja teabejuht KS (tlk 318), aktist nähtub, et kostja kasutab Microsoft DynamicsAX (Axapta) versiooni, andmebaasi logi, mis salvestaks andmebaasikirjete detailid, kostja süsteemis ei kasuta. Raamatupidamiskannete tegelikku sissekandmise kuupäeva ja kellaaega on võimalik tuvastada raamatupidamiskannetega seostatud kontrolljälje ja muude tabelite andmete kaudu. Loomisaja ja muude süsteemiväljade järgnevuse kontrollil mittevastavusi ei tuvastatud. Raamatupidamissüsteemi tavakasutajal ei ole võimalik teha sisestatud raamatupidamiskannetes muudatusi, paranduskannete puhul oleks see aga fikseeritud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-42-09 märkinud, et VÕS § 197 lg 1 kohaselt on tasaarvestuseks oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist. Kohus asub seisukohale, et kostja asjas tuleb lugeda tõendatuks kohustuse täitmine eeltoodud põhjendustel ja tõendite alusel. Nõuete vastastikune seotus tasaarvestuse eelduseks ei ole. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et nõue ei kehtiks või oleks täidetud muul viisil. Menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib

§ 174

lg 1 5 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus jääb rahuldamata, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Liili Lauri kohtunik 6 7