ei näe avaliku elektroonilise enampakkumise ja suulise enampakkumise kõrval ette muid võimalusi nõude müügi korraldamiseks, seega pankrotivõlausaldajate ettekirjutuse (PankrS § 137 lg 1) või pankrotitoimkonna nõusoleku (PankrS § 137 lg 2) puudumisel on pankrotihaldur kohustatud võlgnikule kuuluva nõude müügi puhul korraldama avaliku elektroonilise enampakkumise (
Avaliku elektroonilise enampakkumise korraldamata jätmist võib õigustada vaid pankrotihaldurist sõltumatu põhjusega. Sellisel juhul korraldatakse suuline enampakkumine (
Elektroonilise enampakkumise läbiviimise tingimused ja korra sätestavad eelkõige
Nende sätete kohaselt toimub elektrooniline enampakkumine veebikeskkonnas avanevas elektroonilises oksjonikeskkonnas (
Enne enampakkumise alustamist teeb kohtutäitur oksjonikeskkonnas teatavaks müüdavat vara ning enampakkumist puudutavad olulised tingimused käesoleva seadustiku § 84 kohaselt ja alghinna (
Elektrooniline enampakkumine avatakse oksjonikeskkonnas käesoleva seadustiku § 84 lõikes 2 nimetatud viisil avalikkusele teatavaks tehtud ajal. Elektrooniline enampakkumine on avatud vähemalt viis tööpäeva (
Pärast enampakkumise avamist alustavad osalejad pakkumisi alghinnast. Enampakkumisel osalejad sisestavad oma pakkumised elektrooniliselt täiseurodes vastavalt enampakkumise sammule (
Enampakkumine lõpeb enampakkumise kuulutuses märgitud ajal. Enampakkumise võitja on kõrgeima pakkumise esitanud isik (
Suulise enampakkumise läbiviimist reguleerib eelkõige
lg 2 ja 88.
lg 2 kohaselt, kui kohtutäitur korraldab avaliku suulise enampakkumise, määrab ta suulise enampakkumise koha, arvestades 3 asja müümise võimalusi ja enampakkumise kulusid. Kooskõlas
§-ga 88 lg 5, suuline enampakkumine viiakse läbi kahe manuka, kohaliku omavalitsuse esindaja või politseiametniku juuresolekul.
kohaselt võib vallasasja suulisel enampakkumisel asja osta sooviv isik võib kuni enampakkumise alguseni esitada kohtutäiturile kirjaliku hinnapakkumise. Tulenevalt nõude müügi kohta avaldatud kuulutusest ei toimunud nõude müük veebikeskkonnas avanevas elektroonilises oksjonikeskkonnas ehk avalikul elektroonilisel enampakkumisel
Kuulutuse kohaselt „Pakkumised tuleb esitada suletud ümbrikus märkega "AF enampakkumine 27.09.2011" halduri büroo aadressil: pankrotihaldur Andres Tootsman, XXX“, mis on vastuolus avaliku elektroonilise enampakkumise läbiviimise tingimustega (
Enampakkumise tingimus, mille kohaselt „Nõudeõiguse aluseks oleva dokumentatsiooniga on võimalik tutvuda varade müügiportaalis varad.ee“ ei asenda enampakkumise elektroonilist läbiviimist, sest elektrooniline enampakkumine eeldab mitte ainult võimalust tutvuda veebikeskkonnas müüdava eseme dokumentatsiooniga, vaid ka teha vastavaid pakkumisi. Nõude müük ei vastanud ka suulise enampakkumise (
lg 2) tingimustele.
ei näe ette võimalust võlgnikule kuuluvat nõuet müüa „kirjalikul enampakkumisel“, nagu see on kuulutuses märgitud. Suulist enampakkumist nõude müügiks ei saanud pankrotihaldur läbi viia, sest ei esinenud pankrotihaldurist sõltumatuid põhjusi avaliku elektroonilise enampakkumise korraldamata jätmiseks ning pankrotivõlausaldajate üldkoosolek ega pankrotitoimkond ei ole lubanud pankrotihaldurile viia nõude enampakkumine läbi
-ist teistsugustel tingimustel. Kooskõlas
§-ga 84 lg 2 teise lausega, kui asja alghind ületab 6400 eurot, avaldatakse kuulutus ka vähemalt ühes enampakkumise kohas levivas ajalehes. Nõude alghind oli 30 000 eurot, kooskõlas PankrS §-ga 136 lg 1 ja
§-ga 84 lg 2 pidi pankrotihaldur avaldama kuulutuse levivas ajalehes, mida pankrotihaldur aga ei teinud. Kooskõlas
§-ga 84 lg 3, tuleb võlgnikule ja sissenõudjale enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist. Hageja leiab, et TsMS § 84 lg 3 ja PankrS § 136 lg 1 koostoimes oleks pankrotihaldur pidanud nõude enampakkumise kuulutuse sisust teatama vähemalt kümme päeva enne enampakkumist pankrotivõlausaldajatele ja pankrotivõlgnikule ja pankrotitoimkonnale. Kooskõlas
§-ga 93 lg 2, kui ostuhind ületab 12 700 eurot, peab suulise enampakkumise võitja tasuma kohe pärast enampakkumise lõppemist ühe kümnendiku ostuhinnast, ülejäänud hind tuleb tasuda 15 päeva jooksul.
lg 1 p 3 kohaselt kuulutab kohtutäitur enampakkumise nurjunuks, kui parim pakkuja ei tasu ostuhinda või üht kümnendikku sellest ettenähtud ajaks. Kuivõrd OÜ T jättis
§-s 93 lg 2 nimetatud nõude täitmata, oleks pankrotihaldur pidanud kuulutama enampakkumise nurjunuks. Hageja palub tunnistada kehtetuks AS-i AF (pankrotis) pankrotivara 27.09.2011 enampakkumine, millega T OÜ-le võõrandati nõue ACP(likvideerimisel) vastu ja mõista kostjatelt välja hageja menetluskulud ning jätta kõik kostjate menetluskulud kostjate endi kanda. Hageja OÜ KFE hagiavaldus ( tlk 5-9, liidetud tsiviilasi 2-11-52327). Hageja esitas 27.09.2011 kirjaliku pakkumise 31 000 eurot enampakkumise objektiks olnud nõudeõiguse ostmiseks. Hageja on seisukohal, et enampakkumise läbiviimisel rikuti seadust ja võitjaks tunnistati isik, kes tegelikult ei esitanud parimat pakkumist.
kohaselt peab arestitud vallasasjad müüma elektroonilisel enampakkumisel või suulisel, haldur müüs nõudeõiguse kirjalikul enampakkumisel, mil osavõtjad ei saa teada teiste ostjate poolt tehtud 4 pakkumisi, puudub võimalus teha ülepakkumisi. Haldur ei järginud
§- s 84 lg 2 sätestatud korda enampakkumise kuulutuse avaldamisel, sest ei avaldanud kuulutust ajalehes. Haldur rikkus seda nõuet.
Haldur andis tasumiseks viiepäevase tähtaja, mis ei ole seadusega kooskõlas. Enampakkumise võitjaks tunnistati isik, kelle pakkumine oli hageja pakkumisest oluliselt halvem, sest lisaks 31 000 eurole pidi hageja tasuma veel 25% summast, mis õnnestub võlgnikult sisse nõuda, seega võis hind suureneda veel 2 329 240 euro võrra. Harju Maakohtu 15.11.2011 määrusega on tsiviilasi 2-11-52327 liidetud tsiviilasja 2-11-51998 juurde ning menetlus jätkub ühes menetluses (tlk 43-44, tsiviilasja 2-11-52327 toimik). Harju Maakohtu 27.10.2011 määrusega on hagi tagamise korras keelatud 27.09.2011 enampakkumisel müüdud AS-i AF (pankrotis) nõude summas 9 316 960 eurot Luxemburgis registreeritud ACP(likvideerimisel) vastu käsutamine OÜ T (registrikood XXX) poolt ja keelatud 27.09.2011 enampakkumisel müüdud AS-i AF (pankrotis) nõude summas 9 316 960 eurot alusel OÜ-le T (registrikood XXX) kohustuste täitmine ACP(likvideerimisel) (Luxemburgi registrikood XXX; asukoha aadress XXX) poolt kuni kohtulahendi jõustumiseni (tlk 38-39). Harju Maakohtu 15.11.2011 määrusega on tagatud KFE hagi ning arestitud OÜ T enampakkumise akti alusel omandatud nõudeõigus (tlk 218-219). Kostja H AS ei esitanud vastuväiteid ja võttis hagi õigeks (tlk 80). Kostja KFEesti leidis, et hagi on põhjendatud ja tõendatud, kuivõrd ta taotleb ise samasisulise hagiga sama eesmärki (tlk 88-89). Kostja AS L (pankrotis) leiab, et hagi on põhjendatud ja õige (tlk 184-185). Kostja Eesti Vabariik Maksu ja Tolliameti kaudu leidis, et ei ole mittekohane kostja, hageja on valesti tõlgendanud Riigikohtu lahendi 3-2-1- 69-11 punkti 18 (tlk 122-124). Kostja AS AF (pankrotis) pankrotihaldur Andres Tootsman võttis hagi õigeks (tlk 128-182). Kostja OÜ T vaidles hagidele vastu. Kostja on seisukohal, et pankrotimenetluses vara müües tuleb
sätteid järgida vaid juhul, kui Pankr S ei näe ette teisiti. Kui Pankr S ei näe ette muud müügivõimalust tuleb pankrotivara müüa elektroonilisel enampakkumisel, kui see ei ole võimalik, siis suulisel enampakkumisel. Pankrotimenetluses on võimalik ja lubatud müüa elektroonilise või suulise enampakkumise asemel ka kirjalikul enampakkumisel. Pankrotihalduril oli võlausaldajate üldkoosoleku ja toimkonna nõusolek vara müügiks kirjalikul enampakkumisel, toimkonna liikmed olid enampakkumisest teadlikud. Isegi, kui halduril puudus nõusolek ei too see kaasa Pankr S § 142 kohaselt tehingu kehtetust. Haldur ei pidanud
sätteid järgima. Hagejal puudub nõudeõigus, sest enampakkumisel ei kuulu
kohaldamisele (tlk 204-211, 273-275). Kostja OÜ R leidis, et tema kui kostja vastu nõue puudub (tlk 226-227). 5 Kostja AF (pankrotis) võttis hagi õigeks (tlk 230). Swedbank AS võttis KFE AS hagi õigeks (tlk 234-235). Kohtuistungil viibinud menetlusosaliste esindajad pidasid võimalikuks asja sisulist läbivaatamist ilma puuduvate kostjateta. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagid on põhjendatud ja tõendatud. Esitatud hagiavaldused kuuluvad rahuldamisele.
lg 1 kohaselt, enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, muuhulgas kui rikuti enampakkumise olulisi tingimusi.
lg 1 kohaselt, täitemenetluse osalised on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Käesolev vara müüdi pankrotimenetluse käigus ja PankrS § 136 lg 1 kohaselt toimub pankrotivara müük enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, seega kehtib pankrotimenetluses läbiviidava enampakkumise suhtes ka
Asja materjalide kohaselt Harju Maakohtu 29.03.2010 määrusega tsiviilasjas 2-10-1818 kuulutati välja AS AF (pankrotis) pankrot ning määrati pankrotihalduriks Andres Tootsman. Hageja AS Swedbank nõue AS-i AF pankrotimenetluses on 23 588 616,9 eurot, hageja nõude tunnustamise üle käib kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-11-1460. Hageja Swedbank AS nõue tuleneb AS-i AF poolt emiteeritud võlakirjadest ja nendest tulenevate nõuete maksma paneku kuludest. Hageja, kes on ka võlausaldaja, OÜ KFE esitas 27.09.2011 kirjaliku pakkumise enampakkumisel oleva nõudeõiguse ostmiseks (tlk 12, tsiviilasi 2-11-52327). AS AF (pankrotis) pankrotimenetluses esitas nõudeid kokku 11 võlausaldajat kogusummas 71 407 612,03 eurot, kõik võlausaldajad on käesolevas hagis märgitud kostjatena (tlk 11-19). Seega on hagejad
Vaidlust ei ole asjaolu üle, et AS-i AF (pankrotis) pankrotihaldur viis läbi enampakkumise pankrotivaraks oleva nõude müümiseks, milleks oli AS-i AF (pankrotis) nõue 9 316 960 eurot Luxemburgis registreeritud ACP(likvideerimisel) vastu (tlk 24-26). Haldurile tehti protokollist nähtuvalt ülesandeks enampakkumise ettevalmistamine alghinnaga 15 000 eurot, protokoll ei kajasta sõnaselgelt, kas koosolek otsustas enampakkumise läbiviimise, hageja väidetel pidi toimkond pidi seda küsimust arutama uuesti pärast ettevalmistuste tegemist (tlk 20-26). 07.09.2010 toimunud võlausaldajate kuuendal üldkoosolekul otsustati võlausaldajate üldkoosoleku häälteenamusega müüa pankrotivara enampakkumiseta pankrotitoimkonna nõusolekul, kui see annab suuremat kasu (tlk 33-34). Halduri tegevuses vara müümisel rikkumiseks ei saa pidada toimkonna otsuse eiramist osas, mis puudutas enampakkumist, 10.08.2011 toimkonna koosoleku protokollist ei ole võimalik järeldada nn järgmisi asjasse 6 puutuvaid otsuseid. Samuti ei nõustu kohus hageja Swedbank AS-ga selles, et haldur ei ole teavitanud võlausaldajaid ega toimkonda enampakkumise läbiviimisest. Kohtule esitatud (tlk 136-182) kirjalikest tõenditest nähtub, et vara müüki on pankrotitoimkond arutanud alates 2011 aasta maikuust ning 10.08.2011 määrati toimkonna koosolekul nõudeõiguse müügi alghind. PankrS § 135 lg 1 kohaselt müüb haldur vara
sätestatud korras arvestades PankrS ettenähtud erisusi, PankrS § 77 p 5 kohaselt on võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses vara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses 27.09.2011 enampakkumise akti kohaselt laekus enampakkumisel kaks tähtaegset kirjaliku pakkumist, OÜ T pakkumine summas 61 000 eurot ja hageja pakkumine summas 31 000 eurot, võitjaks tunnistati suurema pakkumise teinud OÜ T . Hageja OÜ KFE väiteid, nagu olnud tema pakkumine parem olnud, ei saa kohtu hinnangul lugeda põhjendatuks. Halduril ei olnud alust hageja oletuslikku pakkumist 25% ehk 2 329 240 euro võrra arvestada enampakkumise võitjaks tunnistamisel. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. PankrS § 136 lg 1 ja
lg 1 sätete alusel tuleb nõude müügi enampakkumise olulise tingimuse rikkumiseks lugeda olukorda, kus enampakkumine ei vasta avaliku elektroonilise enampakkumise tingimustele
lg 1, § 88 `, enampakkumine ei vasta suulise enampakkumise tingimustele
lg 2, § 88, enampakkumise kohta ei ole avaldatud kuulutust enampakkumise kohas levivas ajalehes
lg 2, enampakkumisest kuulutuse sisust ei ole teatatud vähemalt kümme päeva enne enampakkumist pankrotivõlausaldajatele ja pankrotivõlgnikule
lg 3 ning pankrotihaldur on koostanud enampakkumise akti olukorras, kus ta oleks pidanud kuulutama enampakkumise nurjunuks
Kohtu hinnangul lähtudes
lg 1 kohustub kohtutäitur arestitud varana vallasasjad müüma avalikul elektroonilisel enampakkumisel või suulisel enampakkumisel, kuid käesolevas müügimenetluses müüs pankrotihaldur nõudeõiguse kirjalikul enampakkumisel, mida
ette ei näe. Nimetatud nõude mittejärgimist on möönnud ka enampakkumist läbiviinud haldur ise (tlk 130). Seega ei järginud haldur nõudeõiguse müümisel sätestatud korda, kohus nõustub hagejaga selles, et selle rikkumine ei taga enampakkumisel müüdava vara müümise õiglase ja võimaliku hinna kujunemist ja on oluline rikkumine. Kohtu hinnangul ei järginud haldur ka
sätestatud korda enampakkumise kuulutuse avaldamisel, sest enampakkumise kohta ei ole avaldatud kuulutust enampakkumise kohas levivas ajalehes
Arvestades alghinda, mis ületab 6400 eurot tulnuks avaldada 10 päeva enne enampakkumist kuulutus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja avalikus arvutivõrgus ning levivas ajalehes. Nõudeõiguse alghinnaks oli 30 000 eurot, kuid kuulutust ei avaldatud ajalehes, haldur avaldas teate vaid väljaandes Ametlikud Teadaanded (tlk 130), millise asjaolu on haldur oma vastuväidetes ka omaks võtnud. Asjaolu, et kostja OÜ T ei tasunud kohe pärast enampakkumise lõppemist 1/10 ostuhinnast
7 § 93 lg 2 kohaselt, vaid viis päeva hiljem, on haldur samuti omaks võtnud, mistõttu tuleb see rikkumine tuvastatuks lugeda. Käesoleval juhul on nõude enampakkumine läbi viidud rikkumistega, mis annab
Seega tuleb tunnistada kehtetuks AS-i AF (pankrotis) pankrotivara 27.09.2011 enampakkumine, millega T OÜ-le võõrandati nõue ACP(likvideerimisel) vastu. Kostja T OÜ ja R OÜ vastuväiteid kohus põhjendatuks ja asjakohaseks ei pea, sest PankrS § 136 lg 1 näeb ette vara müügi
sätestatud korras. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. PankrS § 135 lg 1 kohaselt müüb pankrotihaldur pankrotivara täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses ettenähtud erisusi. PankrS § 136 lg 1 täpsustab, et pankrotivara müük toimub enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui PankrS ei tulene teisiti. PankrS kohaselt võib haldur müüa vara enampakkumiseta kas üldkoosoleku ettekirjutuse alusel (PankrS § 137 lg 1) või pankrotitoimkonna nõusolekul (PankrS § 137 lg 2). Täitemenetluse seadustikust vara müügi erineva korra sätestab PankrS samuti vallaspandiga koormatud eseme müügi puhul (PankrS § 138), hüpoteegiga koormatud kinnisasja puhul (PankrS § 139), pandiga koormatud eseme müümise puhul (PankrS § 140) ja ettevõtte müügi puhul (PankrS § 140). PankrS ei sätesta nõuete müügi puhul täitemenetluse seadustikust erinevat korda. Nõude puhul on tegemist varalise õigusega
mõttes,
järgi kohaldatakse varalistele õigustele sissenõude pööramisel vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti ja
lg 1, arestitud vallasasjad müüb kohtutäitur avalikul elektroonilisel enampakkumisel, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib enampakkumine toimuda suuliselt vaid juhul, kui elektrooniline enampakkumine ei ole kohtutäiturist sõltumatutel põhjustel võimalik. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele, tuleb kohtukulud lahendada TsMS § 162 lg 1 kohaselt, neljanda lõike kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus arvestab menetlusosaliste ringi, kes on suures osas AFi (pankrotis) võlausaldajad peale OÜ T i ja pankrotihalduri, võlausaldajatest kostjate kahtlusi nende kostjaks oleku osas ja jätab menetluskulud poolte endi kanda. 8 Liili Lauri kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.