sätteid: 1) kohtutäitur ei andnud hagejale võimalust tasuda raha vabatahtlikult või leida kinnistule ise ostja (
); 2) hinnata vara hageja (täitemenetluses võlgnik) ja sissenõudja (MES) kokkuleppel (§ 74 lg 3, § 137), kinnistu hinda mõjutab sellel asuva astelpaju istandiku marjade müügimaht, mis ainuüksi 2010 sügisel on ca 900 000 krooni; 3) kinnisasja arestimise akti ei esitatud kinnistusosakonnale keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse (§ 145 lg 1, § 148 lg 1)); 4) arestimise akti hagejale kätte ei toimetatud (§ 148 lg 1); 2 2-10-40840 5) enampakkumise kuulutuses puudus teave selle kohta, et pakkujatel peavad olema vajalikud tõendid (§ 153 lg 1 – mitteammendav loetelu); 6) kohtutäitur ei avaldanud fotosid kinnisasjast ega teavitanud, et kinnistul on viljakandev PRIAs registreeritud astelpaju istandik, mis toodab igal aastal üle 500 000 krooni tulu marjade müügist (§ 84 lg 21); 7) hageja ei saanud teadet enampakkumise sisust (§ 84 lg 3, § 137); 8) AL ei lubatud enampakkumisele (§ 83 lg 2, § 88 lg 1); 9) puudus alus K PMÜ lubamiseks enampakkumisele (§ 87 lg 1, 2 , § 91 lg 3), parimal pakkujal on õigus loovutada oma õigused isikule, kellel on õigus vastu võtta omandit. 8. Hageja taotleb kohtutäitur MK poolt 19.08.2010 L kinnistu suhtes läbiviidud enampakkumise kehtetuks tunnistamist ja kostja II kohustuse tuvastamist anda nõusolek kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna hageja kandmiseks. 9. Kohtuistungil selgitas hageja, et hageja ei ole saanud täitmisteadet: Roosikrantsi 8B, mille postkasti täitmisteade pandi, ei kuulu hagejale, XXX oli hageja kinnistu, kuid müüdi septembris 2008. Kuna täitmisteadet ei ole hagejale kättetoimetatud, ei ole täitemenetlus alanud ja enampakkumine ei ole kehtiv. Selles asjas kinnistut ei arestitud.
võimaldab enampakkumisel osaleda igaühel, kes enne konkreetse pakkumise tegemist tasub tagatisraha. Isiku vara võõrandamine peab toimuma maksimaalse hüvitise eest. A. L soovis kohapeal pangakaartiga tagatisraha maksta. K PMÜ poolt tasutud tagatisraha oleks olnud õige lugeda A. L poolt makstuks, kuna K PMÜ-l oli õigus tagatisraha tagasi saada. Kui K PMÜ-l ei olnud õigus enampakkumisel asja omandada, olnuks tal õigus nõudeõigus üle anda. A. L selliseid piiranguid nagu K PMÜ-l ei olnud, tal olnuks õigus asi omandada. Kostja I vastuväited 10. Kostja I hagi ei tunnista.
lg 1 järgi saaks vaidluse aluseks ja esemeks olla see, kas vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta; kas enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisi enampakkumise olulisi tingimusi. Mingisugused muud väited ja asjaolud käesoleva vaidluse lahendamisel asjassepuutuvad ei ole. 11. Kostja I peab eeltoodu tõttu hageja poolt hagiavalduses avaldatut käesoleva tsiviilasja raames asjakohatuks. Tegemist on hageja etteheidetega, mis puudutavad täitemenetluse läbiviimist täiteasjas nr 008/2008/6349 üldiselt, mitte aga
lg 1 kohaselt täitemenetluse lubamatuks tunnistamise aluseks olla saavaid asjaolusid. Hageja hagiavalduse väited tuleks seetõttu valdavalt tähelepanuta jätta. 12. Samuti tuleb hageja poolt hagiavalduses esitatu suures osas tähelepanuta jätta seetõttu, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi seisukohalt asjakohatud etteheited täitemenetluse läbiviimise suhtes (näiteks väited, mis käsitlevad hageja teadmatust täitemenetluse läbiviimisest ja selle raames tehtud täitetoimingutest) kuuluvad lahendamisele
sätestatud korras kaebuse esitamisega kohtutäiturile ning kohtusse on võimalik pöörduda üksnes pärast kohtutäituri poolt kaebuse lahendamist kohtutäituri otsuse vaidlustamisel. Riigikohus on enne 2006 kehtinud täitemenetluse seadustiku samasisulise regulatsiooni osas korduvalt kinnitanud, et tegemist on kohustusliku kohtueelse menetlusega.
-i nõuetega kättetoimetatud. 16.05.2008 täitmisteade ja kohtutäituri tasu otsus täiteasjas nr 008/2008/6349 on toimetatud nii sissenõudja poolt täitemenetluse algatamise avalduses nimetatud hageja aadressile kui ka hageja äriregistris registreeritud asukoha aadressile. Täitmisteate kättetoimetamise aktidelt nähtuvalt on mõlemal aadressil dokumente 2008 augustis (kulleri ja kohtutäituri poolt isiklikult) üritatud üle anda kahel korral ning erineval kellaajal ning selle mitteõnnestumisel jäetud dokumendid postkasti. Täitmisteade ning kohtutäituri tasu otsus on seega TsMS § 326 kohaselt hagejale kättetoimetatud. 16. Kostja I poolt tehtud täitetoimingutest täiteasjas nr 008/2008/6349 on hagejat informeeritud posti teel kooskõlas
; enampakkumisteated
nõuete kohaselt avaldatud ning hagiavaldusele lisatud saneerimisavalduses on märgitud, et hageja sai 19.08.2010 enampakkumisest teada Ametlike Teadaannete vahendusel. Hagiavaldusele on lisatud hageja 18.08.2010 avaldused täitemenetluse peatamiseks, milles täitemenetluse peatamise vajadust on põhjendatud eesmärgiga vältida 19.08.2010 enampakkumise läbiviimist. Hageja tuleb osundatu põhjal lugeda enampakkumisest informeerituks ning hagiavalduse punktis 19 väidetu, et ta ei ole enampakkumise sisu kohta teadet saanud, ebaõigeks.
lg 1 sätestatust tulenevalt on täitemenetluses vara müümine võlgniku enda poolt võimalik üksnes eeldusel, et võlgnik on selleks esitanud avalduse, sissenõudja on andnud selleks nõusoleku ning kohtutäitur seda lubab. Käesoleval juhul puudus hageja avaldus loa saamiseks kinnistu müümiseks hageja enda poolt ning sellest tulenevalt ka nii sissenõudja vastav nõusolek kui ka kohtutäituri luba. Nähtuvalt
lg 1 ei ole kohtutäituril võlgniku poolt vara müümiseks loa andmise kohustust ka siis, kui selleks oleks nii võlgniku avaldus kui ka sissenõudja nõusolek.
lg 4 sätestab, et kui vähemalt üks (võlgnik või sissenõudja) ei viibi arestimise juures, siis hindab vara kohtutäitur. 24. Hageja väide, et kinnistu hinda mõjutab kinnistul asuva astelpaju istandiku marjade müügimaht, mis käesoleva aasta sügisel on ligikaudu 900 000 krooni, on põhjendamatu ja asjakohatu. Hageja ei ole kinnistu arestimist ning sellel arestimisel määratud hinda
Väide astelpaju marjade müügimahu kohta käesoleva aasta sügisel on paljasõnaline. Lähtuda ei saa teoreetiliselt kinnistult saadavast saagist, eriti veel olukorras, kus küsitav on ka selle realiseerimise võimalus. Märkimisväärne on ka see, et hagiavaldusele lisatud 18.08.2010 on astelpaju istandusest käesoleva aasta sügisel saadava saagist saadava summana nimetatud 600 000 krooni, seega hagiavalduses nimetatust kolmandiku võrra väiksemat summat. Seega on hageja poolt avaldatu vastuoluline.
kohaseid 5 2-10-40840 vastuväiteid, mille esitamata jätmise korral enampakkumise juures viibinud isik neile hiljem tugineda ei saa. K Põllumajandusühistu nimel on esitatud üksnes vastuväide, et enampakkumise kuulutuses polnud märgitud nõuet kinnistu omandamiseks vajaliku tõendi esitamise vajalikkuse kohta. Seega on see ainus vastuväide 19.08.2010 enampakkumise suhtes, millele K Põllumajandusühistul oleks võimalik tugineda. Hageja väited ja seisukohavõtud seoses K Põllumajandusühistu ja ALe õiguste rikkumisega on aga ka ebaõiged.
sätestatud korras eelnevalt kaebust esitanud ega esitanud enampakkumisele vastuväidet; samuti ei saa hageja esitada hagi teiste isikute eest. Ka sisuliselt ei nõustu kostja I hagejaga, justkui oleks olnud kohustuslik enampakkumise kuulutuses kajastada seda, milliseid tõendeid peavad pakkujad omama.
ei sätesta nõuet, et põllumajandusmaa enampakkumise kohta avaldatav teade peaks sisaldama informatsiooni sellise maa omandamise suhtes kehtivate piirangute ja vajalike tõendite kohta. Seetõttu ei saa enampakkumise kuulutuses vajalike tõendite nimetamata jätmist käsitleda täitemenetluse nõuete rikkumisena, rääkimata enampakkumise tingimuste olulise rikkumisena. 6 2-10-40840 Põllumajandusmaa omandamise piirangute ja nõuetele vastavuse tõendamise vajadus on üldteada asjaolu, millest eraldiseisvalt informeerimine pole ka vajalik, nagu kinnitab enampakkumisel osalenud OÜ FG ja OÜ M poolt nõuetekohaste tõendite esitamine. K PMÜ-le anti enampakkumise läbiviimisel võimalus vajaliku tõendi esitamiseks ning ta ka esitas tõendi, kuid ei vastanud esitatud tõendi kohaselt põllumajandusmaa omandamiseks kehtestatud nõuetele. 32. Hageja väide, et
lg 21 kohaselt on kohtutäitur kohustatud interneti-kuulutuses avaldama enampakkumisel olevast kinnisasjast fotod, on asjakohatu, kuivõrd foto avaldamise nõue oli täidetud. Kohtutäitur on kinnistul viibinud ning hageja vastupidine väide on ebaõige (kohtutäitur viibis kinnistul selle arestimise käigus ning tulenevalt hagejaga arestimise päeval peetud telefonivestlustest on hageja sellest asjaolust teadlik).
lg 2 sätestatust tulenevalt on tagatisraha nõudmise korral enampakkumisel võimalik pakkumisi teha ka isikul, kes ei ole tagatisraha tasunud enne enampakkumise päeva, siis peab tagatisraha siiski olema tasutud enampakkumise päeval enampakkumise alguseks, kui protokollitakse enampakkumisel osalejad. Vastasel korral tooks pakkumiste tegemine isikute poolt, kelle tagatisraha tasumist ei ole enne enampakkumise algust kontrollitud, kaasa segaduse pakkumiste tegemiseks õigustatud isikuteringi osas. Samuti kaasneksid sellega enampakkumise läbiviimise viivitused, kuivõrd vajalik oleks veenduda tagatisraha laekumises, mis on aeganõudev (sularahas võib tagatisraha
lg 3 räägib „ostja õiguste“ loovutamisest – enampakkumise eseme omandamiseks õigust mitteomaval isikul ei ole õigust enampakkumise eseme ostmiseks ja seega puuduvad tal ostja õigused. Seega tuleneb ka
lg 3 regulatsioonist, et enampakkumisel saavad osaleda üksnes isikud, kellel on õigus enampakkumise eseme omandamiseks. Hageja on hagiavalduses viidanud võimalusele, et K PMÜ oleks võinud oma õigused loovutada AL , kes vaieldamatult on õigustatud enampakkumisel olnud kinnistut omandama, või siis ise kinnistu omandamiseks vajalikud load hankima. Tulenevalt
lg 3 sätestatust ei ole enampakkumise omandamise õigust mitteomaval isikul võimalik loovutada tal puuduvat õigust. Viide K PMÜ võimalusele loovutada õigused AL on asjakohatu. Võimaluse osas hankida enampakkumisel olnud kinnisasja omandamiseks vajalikud load enampakkumise järgselt, kuid enne omandi vastuvõtmist, märgib kostja II, et võttes ühest küljest arvesse
lg 2 ja 931 lg 2 ning teisest küljest kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse § 4 lg 1 sätestatud tähtaega kinnisasja omandamiseks nõusoleku andmise taotluse menetlemiseks, ei oleks selline võimalus realiseeritav.
annab võlgnikule võimaluse kõigepealt vältida vara võõrandmist üldse- võlgnikul peab olema viimane võimalus täita kohustus vabatahtlikult, et antud juhul piisanuks sissenõudjale – MES ca 60 000 krooni tasumisest. Samas ei ole õige hageja väide, et võimalust tasuda raha vabatahtlikult või leida kinnistule ise ostja kohtutäitur ei andnud. Hagiavalduse kohaselt sai hageja teada enampakkumisest 10.09.2010 ehk 9 päeva enne 8 2-10-40840 enampakkumist. See on kostja hinnangul piisav aeg, et kas täita kohutus vabatahtlikult või leida selleks raha asjast huvitatud isiku - K PMÜ-ga sõlmitava võlaõigusliku lepinguga. 41. Hageja väide, et kõnealuse kinnistu hinda mõjutab kinnistul asuva astelpaju istandiku marjade müügimaht, mis ainuüksi sügisel 2010 saab olema ca 900 000 krooni, ei saa olla hagi rahuldamise aluseks olukorras, kus ei hageja ega ükski kolmas isik ei pidanud vajalikuks tasuda hageja võlga enne enampakkumist. 42. Hageja väide, et
lg 1 sätestab mitteammendava loeteluna asjaolud, millistest kohtutäitur peab enampakkumiskuulutuses teatama, on iseenesest õige. Samas ei saa see asjaolu olla hagi rahuldamise aluseks, kuna väidetav asjast huvitatud isik - K PMÜ - pidi vastaval tegevusalal tegutseva ettevõtjana olema teadlik nõuetest, mis kehtivad sellekohase sihtotstarbega maa omandamisel. Kuid isegi juhul, kui asjast huvitatud isik ei olnud neist asjaoludest teadlik kergemeelsuse või hooletuse tõttu, pidanuks hageja teda informeerima võimaliku omandajale kehtivatest nõuetest.
lg.1 kohaselt lõpetatakse suuline enampakkumine juhul, kui võlgnik või kolmas isik, kellel on õigus sissenõudja nõue rahuldada, maksab pärast suulise enampakkumise algust, kuid enne viimase pakkumise parimaks tunnistamist kohtutäiturile raha, mis on vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katmiseks. Seega juhul, kui võlgnikul või võlgniku väitel asjast huvitatud isikul oleks olnud tõsiseltvõetav soov vältida võlgniku vara müümist enampakkumisel, saanuks võlgnik kas ajavahemikus enampakkumise teate avaldamisest või ka veel enampakkumise käigus tasuda võla ja vältida kinnistu müüki. Asjaolu, et seda ei tehtud, viitab üheselt sellele, et võlgniku eesmärgiks käesoleva hagi esitamisel ei ole mitte oma õiguste kaitse, vaid täitemenetluse venitamine. 47. Kohtuistungil jäi kostja II kirjalikult esitatud seisukohtade juurde ja ühines kostja I seisukohtadega. Kohtuotsuse põhjendused 48. Kohus, tutvunud poolte avalduste ja vastuväidetega, esitatud tõenditega, ärakuulanud pooled kohtuistungil ja ülekuulanud tunnistajad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 9 2-10-40840 49. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude esitas hageja
Nimetatud paragrahvi lg 1 alusel võib täitemenetluse osaline esitada kohtule enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. 50. Hageja väitel vara arestimist ei toimunud ning rikuti enampakkumise olulisi tingimusi. Hageja seisukoha kohaselt rikkus kohtutäitur enampakkumise läbiviimisel järgmisi
sätteid: 1) kohtutäitur ei andnud hagejale võimalust tasuda raha vabatahtlikult või leida kinnistule ise ostja (
); 2) hinnata vara hageja (täitemenetluses võlgnik) ja sissenõudja (MES) kokkuleppel (§ 74 lg 3, § 137), kinnistu hinda mõjutab sellel asuva astelpaju istandiku marjade müügimaht, mis ainuüksi 2010 sügisel saab olema ca 900 000 krooni; 3) kinnisasja arestimise akti ei esitatud kinnistusosakonnale keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse (§ 145 lg 1, § 148 lg 1)); 4) arestimise akti hagejale kätte ei toimetatud (§ 148 lg 1); 5) enampakkumise kuulutuses puudus teave selle kohta, et pakkujatel peavad olema vajalikud tõendid (§ 153 lg 1 – mitteammendav loetelu); 6) kohtutäitur ei avaldanud fotosid kinnisasjast ega teavitanud, et kinnistul on viljakandev PRIAs registreeritud astelpaju istandik, mis toodab igal aastal üle 500 000 krooni tulu marjade müügist (§ 84 lg 21); 7) hageja ei saanud teadet enampakkumise sisust (§ 84 lg 3, § 137); 8) ALe ei lubatud enampakkumisele (§ 83 lg 2, § 88 lg 1); 9) puudus alus K PMÜ lubamiseks enampakkumisele (§ 87 lg 1, 2 , § 91 lg 3), parimal pakkujal on õigus loovutada oma õigused isikule, kellel on õigus vastu võtta omandit. 51.
sätestab täitemenetluse võlgniku õiguse täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Täitemenetlus algatati kohtutäituri poolt MESe avalduse ja Harju Maakohtu 07.05.2008 otsuse nr 2-07-21027 alusel mais
, mille lg 1 kohaselt hinnatakse asi arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti. Nimetatud on tehtud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt hinnatakse arestitud asjad võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Sellist võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel asja mittehindamist peab hageja üheks enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluse komponendiks. Õige on kostja II väide, et
alusel on võlgnikul õigus enda avalduse alusel ja sissenõudja nõusolekul ning kohtutäituri loal müüa arestitud asi kohtutäituri kontrolli all. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta sellise avalduse esitas, et sissenõudja sellega nõustus ja kohtutäitur selleks loa andis. Kuna ei sissenõudja ega hageja (täitemenetluse võlgnik) ei ilmunud kinnisasja hindamisele, ei saanud tekkida küsimust hinna määramiseks sissenõudja ja võlgniku kokkuleppel. Hageja oli hindamise läbiviimisest teadlik. See asjaolu on tõendatud tunnistajana ülekuulatud S. T ütlustega. Tunnistaja kinnitas, et suhtles hageja seadusliku esindaja L. A telefoni teel päeval, mil läks maaklerina koos kohtutäituriga 10 2-10-40840 vaidlusalust kinnistut hindama. L. A lubas kohale tulla, kuid ei tulnud. Saatis sõnumi kohtutäiturile kohale mittetulemise kohta vist. Pärast seda üritas tunnistaja A uuesti helistada, kuid telefoni vastu ei võetud. 53. Arestimise tühisust reguleerib
, mille kohaselt ei tulene arestimisest õiguslikke tagajärgi, eelkõige juhul, kui puudub kehtiv täitedokument, võlgnikule ei ole toimetatud kätte täitmisteadet, vara arestis ebapädev isik või võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa tema õiguste rikkumise. Vara müümiseks peab vara olema eelnevalt arestitud, st üles kirjutatud, hinnatud ja keelatud võlgnikul asja käsutamine. Kehtiva täitedokumendi puudumist ei ole hageja väitnud. Keelumärge vara käsutamiseks on kinnistusraamatusse kantud, seda asjaolu tõendab kinnistusraamatu väljatrükk (tlk 25). Keelumärge on sissekantud mitte seoses vaidlusaluse täitemenetlusega, vaid seoses teise täitemenetlusega AS-i D kasuks. Seega on vara üles kirjutatud ja keelatud võlgnikul vara käsutamine. Vaidlusaluses täitemenetluses arestis kohtutäitur vara 23.07.2010 aktiga. Akti on märgitud kõik kinnistusraamatusse kantud andmed vara kohta, sh käsutamise keelumärge AS-i D kasuks. Vara hinnaks on aktis märgitud 178 500 krooni. Seega puuduvad
§-55 nimetatud arestimise tühisuse alused. Vara arestimisel määratud hinda saab vaidlustada
Hageja seda võimalust ei kasutanud. 54. Kooskõlas
lõikega 1 saadab kohtutäitur pärast kinnisasja arestimisakti koostamist viivitamata kinnistusosakonnale täitedokumendi ärakirja ja ühepoolse avalduse kinnisasja käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse. Et kohtutäitur seda kavatses teha, nähtub arestimisaktist. Õige on kohtutäituri väide, et kuna käsutamise keelumärge oli juba kinnistusraamatusse kantud seoses teise täiteasjaga, ei oleks teist käsutamise keelumärget saadud kinnistusraamatusse kanda. Seetõttu puudus kohtutäituril kohustus kinnistusregistrile vastava taotluse esitamiseks. 55.
lg 1 alusel loetakse arestimine kehtivaks alates ajast, kui arestimisakt on võlgnikule kätte toimetatud, või ajast, kui kinnistusraamatusse kantakse keelumärge, kui see toimub enne akti võlgnikule kättetoimetamist. Vara arestimise akti ja teate enampakkumise toimumise kohta edastas kohtutäitur hagejale elektrooniliselt (tlk 49) 26.07.2010. Samal päeval edastas kohtutäitur nimetatud dokumendid ka hageja esindajale (tlk 54). 56.
lg 1 järgi märgitakse kinnisasja enampakkumise kuulutuses muu hulgas: 1) kinnisasja registriosa number; 2) kinnisasja asukoht ja suurus; 3) kinnistusraamatusse kantud kinnisasja omaniku nimi; 4) kinnistusraamatusse kantud omaniku võlglasest üldõigusjärglase nimi; 5) kinnisasja koormavad kolmandate isikute väljaselgitatud õigused koos nende järjekohtadega ja muud kinnisomandi kitsendused; 6) ettepanek isikutele teha enne enampakkumist kohtutäiturile teatavaks keelumärke kinnistusraamatusse kandmise ajaks sissekandmata õigused ja sissenõudja nõudmise korral need põhistada.
Fotodelt on näha, et kinnistul asub astelpaju istandik. 59.
lg 3 järgi tuli võlgnikule ja sissenõudjale enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist. Hagejale kui võlgnikule teatati enampakkumise kuulutuse sisust õigeaegselt – 26.07.2010 elektrooniliselt. Enampakkumine toimus 19.08.
sätetega.
lg 2 kohaselt võis tagatisraha maksta kohtutäituri määratud kontole enne enampakkumise päeva või tasuda enampakkumise päeval enne konkreetse pakkumise tegemist sularahas või elektroonilise rahavahendiga või muu raha kohest laekumist kontrollida võimaldava vahendi abil. Suulisel enampakkumisel võib tasuda tagatisraha sularahas, kui tagatisraha suurus ei ületanud 10 000 krooni. A. L ei olnud tagatisraha maksnud. 61.
lg 3, millele tugineb hageja esimene väide, sätestab, et kui parim pakkuja on loovutanud ostja õigused teisele isikule ja see isik võtab üle ka parimast pakkumisest tulenevad kohustused, siis esitatakse sellekohased avaldused kohtutäiturile suulise enampakkumise korraldamisel enampakkumise päeval ja elektroonilise enampakkumise korraldamisel enampakkumise lõppemise päevale järgneval tööpäeval. Sellist ostja õiguste loovutamist parima pakkuja poolt ei toimunud. Viidatud sättele tuginedes esitas hageja enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks oleva väite seetõttu, et K PMÜ-l ja AL ei lubatud enampakkumisest osa võtta. Tunnistajana ülekuulatud S. M ütluste kohaselt olid enampakkumisel osalejad vastu A. Le enampakkumisel osalemisele füüsilise isikuna ning K PMÜ-l võimaldati enampakkumisel vajalik tõend hankida, kuid saadud tõend ei võimaldanud tal enampakkumisel osaleda. Juhul kui K PMÜ ja AL õigusi enampakkumisel rikuti, olnuks neil õigus enampakkumist vaidlustada. Hagejal puudub õiguslik alus teha seda nende eest. K PMÜ mittelubamine enampakkumisele põhines Maksu- ja Tolliameti 19.08.2010 tõendil. Seega kohtutäituri süü K PMÜ mittelubamisel osaleda enampakkumisel puudub. 62. Kuna hageja loobus kohtuistungil nõudest kostja II kohustuse tuvastamiseks anda nõusolek kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna hageja kandmiseks, tuleb selles nõudes menetlus lõpetada TsMS § 429 lg 1 alusel. Nõudest loobumine on kohtuistungil protokollitud ja hageja esindaja poolt allakirjutatud. 63. Juhindudes TsMS § 386 lg 4 alusel tuleb tühistada hagi tagamine seoses hagi rahuldamata jätmisega. 64. Tulenevalt
MS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjatel õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.