Obsah (5)

§ 8§ 76§ 100§ 101§ 108

2-10-57611 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 05. detsember 2011 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-576

§ 8lg , § 113 lg 1, Ts

ÜS § 77 lg

2. Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale äritegevuse alustamiseks laenu. Hageja kandis laenu kostja arveldusarvele järgnevalt: 28.03.2008 25 000 krooni, 02.04.2008 10 000 krooni, 19.04.2008 10 000 krooni, 20.04.2008 10 000 krooni, 26.05.2008 31 416,50 krooni, 29.06.2008 20 000 krooni, 12.09.2008 10 000 krooni, 31.12.2008 1 000 krooni, 13.08.2010 2 000 krooni ja 29.05.2010 summas 42 580 krooni (tl 7-16). Pooled laenutingimustes kokku ei leppinud. Kostja kohustus laenu tagastama koheselt, kui hageja seda nõuab. Hageja ütles kostjaga lepingu üles suuliselt pool aastat enne kostjale kirjaliku meeldetuletuse esitamist. Samas märgib hageja, et laenulepingu ülesütlemiseks võib lugeda ka hagi esitamist kohtusse. Hageja on kostjale teinud mitmeid meeldetuletusi laenu tagastamiseks (tl 4-6), kuid kostja ei ole käesoleva ajani laenu tagastanud.
3. Kuna kostja ei ole oma kohustust täitnud nõuab hageja kostjalt viiviseid 9,5% aastas alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest 21.10.2008 kuni kohustuse täitmiseni. Kostja vastuväited
4. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5. Hageja poolt kostja arvelduskontole tehtud rahaülekanded, ei ole kostjale kantud laenulepingu alusel, vaid tasuna tehtud töö eest. Alates 2003 kuni 2010 oktoober osutas kostja, hageja palvel, poolte vahel suulises vormis sõlmitud maaklerlepingu alusel, kinnisvaramaakleri teenuseid. Hageja oli äriühingu OÜ TI osanik ja juhatuse liige. Äriühingu tegevuseks oli mh. kinnisvara ja ehituste ning elu- ja mitteeluruumide kui vallasasjadega seotud tehingut vahendamine ja vahenduse organiseerimine. Kostja tegutsedes maaklerina aitas märgitud äriühingule leida kliente ja vahendada kinnisvaratehinguid. Kuivõrd kostjal puudus maaklerlepingu sõlmimise ajal Eestis kehtiv elamis-ja tööluba, siis maakleritasu saamine vormistati läbi hageja ja hageja maksis kostjale maakleritasu enda taskust või arvelt. Kõikide hageja poolt nõutud summade näol on tegemist maakleritasuga mitte laenuks saadud rahasummadega. Maakleritasu tagasinõudmise alused puuduvad.
6. Kostja märgib, et hageja on nii hagis, kui meeldetuletustes esitanud erinevaid andmeid, nii on hageja märkinud 06.10.2010 meeldetuletuses, et kostja võlgneb hagejale 120 161,50 krooni, 22.10.2010 meeldetuletuses, et 185 741,50 krooni ja hagiavalduses 164 741,50 krooni. Seega ei ole hageja tõendanud pooltevahelist laenusuhet.
7. Samuti jääb arusaamatuks, millal muutus väidetav laen sissenõutavaks. Hagiavalduses märgib hageja, et ütles lepingu suuliselt üles pool aastat enne, kui saatis kostjale kirjaliku meeldetuletuse kohustuse täitmise kohta. Meeldetuletuse saatis hageja 06.10.2010, seega ütles hageja väidetavalt väidetava laenulepingu üles 06.04.2010 ja seega pidi nõue muutuma sissenõutavaks 07.06.
8. Samas viivisenõude juures märgib hageja, et nõue muutus sissenõutavaks 21.10.
9. Seega on tõendamata, millal hageja ütles väidetava lepingu üles ja millal muutus kohustus sissenõutavaks. Lisaks on hageja peale väidetavat laenulepingu lõpetamist 06.04.2010 andnud kostjale veel väidetavalt täiendavalt laenu 29.05.2010 summas 42 580 krooni ja 13.08.2010 summas 2 000 krooni. Hagiavaldusest ei selgu, millise laenulepingu alusel kostjale raha üle on kantud ja, millal muutus nõue sissenõutavaks 2010 üle kantud summade osas.
10. Tõendamata on ka viivisenõue, puudub viivise arvestus ning selgitus, miks hageja arvestab viivist alates 21.10.
11. Kohtuotsuse põhjendus 2 2-10-57611
12. Kohus, kuulanud ära pooled ja poolte esindajad, kuulanud üle tunnistajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
13. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
14. Võlaõigusseadus (

) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi „Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne“ on märgitud, et rahasumma üleandmisele suunatud laenulepingu puhul on laenuandja põhikohustuseks laenu väljamaksmise kohustus, laenuandjal on samuti kohustus võimaldada laenusaajal laenuna saadud rahasummat kuni laenuperioodi lõpuni kasutada. Laenu väljamaksmise kohustus on laenuandja esmane põhikohustus. Laenu väljamaksmise kohustus on rahaline kohustus, mille täitmine toimub §-des 91 ja 92 sätestatud viisil. Laenusumma väljamaksmine toimub reeglina vastava rahasumma ülekandmisega laenusaaja arveldusarvele. Tähtajatu on laenuleping, mille puhul pooled ei ole leppinud kokku laenusaajale väljamakstud laenusumma tagastamise kohustuse täitmise ajas. Laenusaaja põhikohustuseks on laenu tagasimaksmise kohustus. Nimetatud kohustuse tekkimise eeldusteks on laenulepingu kehtivus ja laenu väljamaksmise kohustuse täitmine laenuandja poolt. Laenu tagasimaksmise kohustus korrespondeerib laenuandjapoolsele laenu väljamaksmise kohustusele ning eksisteerib seega reeglina ka samas ulatuses, milles toimus laenusumma väljamaksmine. Laenu tagasimaksmise kohustus muutub reeglina sissenõutavaks laenulepingus sätestatud ajal. Tähtajatu laenulepingu puhul muutub laenu tagasimaksmise kohustus üldjuhul sissenõutavaks laenulepingu ülesütlemise korral. Laenu tagasimaksmise kohustuse mitteõigeaegse täitmise korral satub laenusaaja viivitusse, mille tagajärjel tekib laenuandjal eelkõige õigus nõuda viivitatud summalt viivise tasumist, viivise suuruseks on kokkulepitud viivisemäär. Laenu tagasimaksmise kohustusega viivitamise korral viivitatud summalt viivise maksmine ei vabasta laenusaajalt sageli ka samalt summalt intressi maksmise kohustusest.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja palub kostjalt välja mõista suulise laenulepingu alusel kostjale antud laenu summas 10 528,90 eurot (164 741,50 krooni), milline on üle kantud kostja pangakontole järgnevalt: 28.03.2008 25 000 krooni, 02.04.2008 10 000 krooni, 19.04.2008 10 000 krooni, 20.04.2008 10 000 krooni, 26.05.2008 31 416,50 krooni, 29.06.2008 20 000 krooni, 12.09.2008 10 000 krooni, 31.12.2008 1 000 krooni, 13.08.2010 2 000 krooni ja 29.05.2010 summas 42 580 krooni (tl 7-16). Kostja võlgnevust ei tunnista ning märgib, et tegemist ei ole laenuga, vaid tasuga tehtud töö eest. Kostja selgituse kohaselt tegeles ta klientide otsimisega. Eeltoodut kostja väidet kinnitas ka tunnistaja TV oma ütlustega. Laenuleping loetakse sõlmituks poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja selle nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuse tahteavalduse vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavaldusesarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema aga äratuntavalt väljendatud - üksnes rahasumma ülekandmine isiku arvelduskontole ei anna alust lugeda laenulepingut sõlmituks . 3 2-10-57611 Kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendatud, et kostja on hagejale laenu andnud. Kohus on seisukohal, et pooltevahelistes suhetes puuduvad laenulepingu tingimused, asjaolu, et hageja on teinud kostjale ülekandeid, ei tähenda, et hageja on andnud kostjale laenu, samuti ei nähtu nimetatud ülekannete selgitustest: „k,“ „ülekanne“ ja „võlg 6 kuud.“ Laenu andmist ei ole tõendanud ka tunnistaja AK(tl 81). Asjaolu, et tunnistaja kuulis kedagi telefonis rääkimas, ei tähenda, et laenu on antud, kuna tunnistaja ei näinud isikut kellega räägiti, samuti ei näinud tunnistaja laenu andmist ega tea, millistel tingimustel mitu korda ja kui suures summas laenu anti. Tunnistaja ütlused, et hageja andis kellelegi laenu ja andis ka laenu tunnistajale ei tähenda, et laenu anti kostjale. Kohtu hinnangul on antud asjas tõendatud tunnistaja TV(tl 83-84), et pooled tegutsesid ühiselt. Pooled on teinud intensiivset koostööd kinnisvara maakleritena juba aastast 2006. Tunnistaja TV ütluste kohaselt pooled tegelesid korterite ostmise ja edasi müügiga. Osad korterid enne edasimüüki remonditi. Tunnistaja TV selgitas, et vahetult suhtles ta rohkem kostjaga, kes leidis kliente, kes soovisid oma kortereid maha müüa või osta ning kellega koos käis tunnistaja kortereid üle vaatamas. Tunnistaja TV ütluste kohaselt nägi ta kuidas ostja maksis vahendustasu hageja kätte, kes omakorda andis osa raha kostjale. Kohus leiab, et samuti näitab ülekannete tegemine erinevatel kuudel, et tegemist on teiste suhetega, kui laenusuhtega. Ei ole usutav, et isik annab teisele isikule pidevalt s.o 10 korral laenu, kui eelnevalt ei ole laenu tagastatud ning seda ka peale kahe aasta möödumist ning pärast laenulepingute ülesütlemist. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel on sõlmitud suulised tähtajatud laenulepingud. 12. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et ei ole tõendamist leidnud, et poolte vahel on sõlmitud suulised tähtajatud laenulepingud, mille alusel kostja peaks hagejal tagastama kogusummas 10 528,90 eurot (164 741,50 krooni) koos viivistega, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud 13. Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 4