3-11-681/63

3-11-681 K O HT UO T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2012 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-11-681 Haldusasi D. L´i kaebus, milles kaebaja taotleb tuvastada kaebaja töötamine ammoniaak-külmutusseadmete masinistina Pärnu Lihakombinaadis ajavahemikul: -13.04.1978-19.02.1979; KK-s „Pärnu Kalur: - 26.02.1979-18.02.1985; - 09.09.1985-31.07.1986; - 01.01.1988-09.06.
2. Asja läbivaatamise kuupäev
3. juuni 2012 Menetlusosalised Kaebaja D. L Kaasatud isik Lõuna Pensioniamet RESOLUTSIOON Rahuldada D. L´i kaebus osaliselt. Tuvastada D. L´i töötamine Pärnu Lihakombinaadis ammoniaak-külmutusseadmete masinistina ajavahemikus: 13.04.1978-19.02.1979; KK „Pärnu Kalur“ ammoniaak-külmutusseadmete masinistina ajavahemikus: 26.02.1979-31.12.1980; 01.01.1988-09.06.
4. Ülejäänud taotletud ajavahemiku osas jätta kaebus rahuldamata. 1 3-11-681 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
5. juunil
6. ASJAOLUD 16.03.2011 esitas D. L kohtule kaebuse (tl 5-8). 16.07.2011 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 54). 04.07.2011 esitas pensioniamet arvamuse kaebuses (tl 73). 15.09.2011 määrati asjas kohtuistung (tl 78). 09.11.2011 esitas pensioniamet seisukoha, et kujundab lõpliku arvamuse peale tunnistajate ütluste ärakuulamist. Ei vaielnud vastu kaebuse rahuldamisele, kui tunnistajate ütlustega leiab kinnitust kaebaja töötamine ammoniaak-külmutusseadmete masinistina (tl 156). 11.
7. 2011 toimus asjas kohtuistung (tl 159-162). 30.11.2011 määrusega otsustati üle kuulata tunnistajana H. K, A. T, M. L (tl 169-172, 173176, 177-180). 16.12.2011 esitas vastused A. T (tl 186). 21.12.2011 esitas vastused M. L (tl 188-189). 07.12.2011 teatas H. K abikaasa, et H. K ei ole võimeline küsimustele vastama (tl 185). 23.12.2011 taotles kaebaja üle kuulata tunnistajana A. P (tl 191). 23.12.2011 määrusega otsustati üle kuulata A. P (tl 194-197). 23.12.2011 esitas vastused A. P (tl 199). 25.01.2012 esitas pensioniamet arvamuse kaebuses (tl 206-207). 08.02.2012 esitas kaebaja kaebuse täpsustuse seoses pensioniameti arvamusega (tl 211-217). 13.02.2012 esitas vastustaja arvamuse kaebuse täpsustuse osas (tl 220). 13.02.2012 esitas kaebaja selgituse (tl 222). 20.02.2011 määrusega otsustati kaebus läbi vaadata kirjalikus menetluses (tl 224-225). 23.04.2012 esitas kaebaja tunnistajate poolt kinnitatud tõendused (tl 230, 231). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse kohaselt on D. L´i tööraamatu kanne ebaõige, mille järgi kaebaja töötas Pärnu Lihakombinaadis remondijaoskonna vanemkonstrueerimisinsenerina 13.04.1978 kuni 19.02.1979.a. Kaebaja ei ole nimetatud ametikohal töötanud, vaid on õppinud ammoniaakkülmutusseadmete spetsialistiks ja samuti läbis 50- tunnised lisakursused ammoniaagi- ja õhukompressorite abiarmatuuri automaatika kohta, et transportida ammoniaaki Kohtla-Järvelt, mis oli ohtlik ja laadimine mürgine. Kaebaja töötas ammoniaak-külmutusseadmete masinistina kogu eelnimetatud perioodi täistööajaga. Lihakombinaadis olid kasutusel ammoniaak-külmutusseadmed, mis lekkisid ning lekete kõrvaldamine oli ohtlik ja mürgine töö NH 3 sisalduse tõttu. Kaebaja kõrvaldas tekkinud lekked ning korraldas külmutusseadmete režiimi ning jälgis kambrite temperatuure. Kalurikolhoosis „Pärnu Kalur“ oli kaebaja vormistatud tööle külmutusseadmete mehaanikuna ja külmhoonete vanemmehaanikuna 26.02.1979 kuni 18.02.1985, varustusteenistuse varustajana 09.09.1985 kuni 31.07.1986.a. ning konservitehase kompressorite ja flotaatoriseadmete remondilukksepana 01.01.1988 kuni 09.06.
8. Kaebaja ei oska selgitada valesid kandeid tööraamatus. Kaebaja hinnangul võidi vormistada teda ametikohale, mis oli hetkel vaba. Tegelikult toodi kaebaja üle kalurikolhoosi ammoniaak-külmutusseadmete 2 3-11-681 masinistiks ning töötas konservitehases täistööajaga 26.02.1979-18.02.
9. Kaebaja pidi korraldama seadmete töörežiimi ning asendama puhkusel olevaid ammoniaakkülmutusseadmete masiniste. Samuti kuulus kaebaja tööülesannete hulka ammoniaagi toomine Kohtla- Järvelt ja selle lisamine külmhoonete süsteemidesse ja külmutuslaevade süsteemidesse. Ammoniaagi spetsialist pidi toomise juures olema, spetsialist teadis kuidas tuli transportida, käidelda, laadida. Autojuht sõitis ning kaebaja olin spetsialistina kaasas, mõlemale anti kaasa spetsiaalne varustus, mis koosnes gaasimaskist, kummiülikonnast, kummikinnastest. Transportida sai ainult uduste ja sajuste ilmadega, päikesega ei tohtinud, oli ohtlik ja võis plahvatada. Ammoniaaki transporditi balloonide ja vastava NH 3 reservuaariga. Kaebaja ei ole kunagi varustajana töötanud. Ajavahemikul 01.01.1988-09.06.1988 töötas kaebaja kalurikolhoosis Pärnu Kalur ammoniaak-külmutusseadmete masinistina ning tegi selles valdkonnas kõiki vajalikke töid täistööajaga – asendas teisi masiniste, remontis seadmeid ja reservuaare, kuna seadmed olid vanad ja kulunud. Ammoniaagi mahutite, balloonide täitmisel, tühjendamisel ja transportimisel täitis kaebaja rangelt ohutustehnika nõudeid. Nende ühendamine vastava süsteemiga ja demonteerimine toimus mehhaanilisel teel, flantsi või keermeühenduse abil. Süsteemist lahti ühendamisel tuli ühenduskohast ammoniaak välja, mis koheselt aurustus. NH 3 aur on plahvatusohtlik, mürgine ja ohtlik gaas inimese tervisele. Ammoniaagi mahutid ja balloonid olid transportimise ajal alati rõhu all, seega pidi kaebaja olema valmis iga hetk leket või avariid likvideerima. Kaebajale on antud kõigil töökohtadel piima tervistkahjustava töö tõttu. Puhkus oli sama, mis külmutusmasinistidel, nendel oli ka tervistkahjustav töö. Puhkus oli pikem kui tavapuhkus. Arvamuse andja oma seisukohtades leidis, et dokumentidest ei nähtu D. L´i töötamine vaidlusalustel perioodidel ammoniaak-külmutusseadmete masinistina. 04.11.2011.a. Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo pensionikomisjoni istungil tunnistas kaebaja, et oli siis Pärnus ainuke, kes vedas ammoniaaki laevadele ja tõi seda Kohtla-Järvelt. Pärnus Lihakombinaadis töötas ammoniaak-külmutusseadmete parandajana, varustajana ja vajadusel külmutusseadmete masinistina. Masinistina remontis neid seadmeid, kus oli ammoniaak sees. Ametinimetused tööraamatus ei vasta tegelikule tööiseloomule, kuna ei olnud vakantseid ametikohti. Dokumendid D. L töötamise kohta on säilinud ja nendes puuduvad vasturääkivused, kuid mõningate perioodide osas ei ole võimalik dokumentide alusel tuvastada tegelikke tööülesandeid. Arvamuse andja ei vaidle vastu, kui kohus peab võimalikuks rahuldada D. L taotlus tuvastada tema töötamine soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal, s.o ammoniaak-külmutusseadmete masinistina (ptk XX kood 14341) perioodil 13.04.1978-19.02.
10. Samas palutakse jätta rahuldamata D. L taotlus lugeda tema töötamine Pärnu Lihakombinaadis vanemkonstrueerimisinsenerina 13.04.1978 -19.02.1979 soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvaks staažiks. Dokumentidest nähtub, et alates 1.01.1981 on D. L töötanud vanemmehhaanikuna ja tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli tegemist sisuliselt ammoniaak-külmutusseadmete masinistide brigaadi ülemusega, kes ei teinud täistööpäeva ulatuses ammoniaakkülmutusseadmete masinisti tööd, vaid korraldas ja kontrollis brigaadi tööd, sh koostas graafikuid, tellis varuosi, jagas tööülesandeid, koostas aruandeid, jälgis ammoniaagi toomisel ohutusnõuete täitmist. Arvamuse andja ei vaidle vastu, kui kohus peab võimalikuks rahuldada D. L taotlus tuvastada tema töötamine soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal, s.o ammoniaak-külmutusseadmete masinistina (ptk XX kood 14341) perioodil 26.02.1979 – 31.12.1980 ja jätta rahuldamata D. L taotlus lugeda tema töötamine Kalurikolhoosis Pärnu Kalur vanemmehhaanikuna perioodil 1.01.1981 -18.02.1985 soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvaks staažiks. 3 3-11-681 Arhiiviteatisest nähtuvalt viidi D. L 9.09.1985 korraldusega nr 109-k laevastiku ujuvkoosseisust üle ELRB varustajaks ja samuti on kolhoosi juhatuse 30.12.1980 koosoleku protokollis, millega kinnitati administratiiv-ja teenindava personali nimekiri, D. L ametikohaks märgitud varustusteenistuse varustaja. Alates 1.08.1986 viidi esimehe korraldusega nr 132-k D. L üle V järgu külmutusseadmete masinistiks. Kuna D. L töötas kolhoosi varustusteenistuses varustajana, ei ole selle perioodi osas ühegi tunnistaja ütlused arvestatavad. Seega ei ole asjas esitatud ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber dokumentaalselt tõendatud asjaolu, et D. L töötas perioodil 9.09.1985 -31.07.1986 varustajana. Lähtudes eeltoodust tuleb jätta rahuldamata D. L taotlus lugeda tema töötamine kalurikolhoosis Pärnu Kalur varustajana 9.09.1985 -31.07.1986 soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvaks staažiks. Korraldusega 2-k viidi seoses uuele töötasustamise korrale üleminekuga külmutusseadmete masinist D. L üle kompressorite ja flotaatoriseadmete remondilukksepaks alates 1.01.1988 kuni nii kolhoosi liikmest kui ka kolhoosist töölt lahkumiseni 9.08.
11. Eeldatavalt oli tegemist lihtsalt ametikohtade ümbernimetamisega, kusjuures isikud jätkasid sisuliselt sama töö tegemist ehk siis D. L puhul töötamist V järgu külmutusseadmete masinistina. Seega ei vaidle vastu, kui kohus peab võimalikuks rahuldada D. L taotlus tuvastada tema töötamine soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal, s.o ammoniaak-külmutusseadmete masinistina (ptk XX kood 14341) perioodil 1.01.1988 kuni 9.06.
12. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja on esitanud kohtule nõude arvata soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka tema töötamine kaebuses märgitud töökohal ja ajavahemikul. Seega taotleb kaebaja avalik-õigusliku õigussuhte tuvastamist. Kaebuse esitamise ajal oli HKMS § 6 lg 3 p 3 alusel viidatud taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kooskõlas HKMS § 9 lg 6 võis kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemiseks esitada tähtajatult. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaebaja esitas pensioniametile 13.09.2010 avalduse ja dokumendid soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Pensioniamet on oma 26.01.2011 otsuses nr 6.PA382/10/6496 ja 07.07.2011 vastuses on seisukohal, et kogutud dokumentidest ei nähtu D. L töötamine ammoniaak-külmutusseadmete masinistina tema poolt märgitud ajavahemikel (tl 13-14, 73-73 pöördel). Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 kohaselt on soodustingimustel vanaduspensioni õigus saada isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr 6 kinnitatud „Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra“ § 28 kohaselt tuleb pensioni taotlejal juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtu poole. 4 3-11-681 Kaebuse kohaselt töötas kaebaja kaebuses märgitud ajavahemikel kogu tööpäeva ulatuses faktiliselt ammoniaak-külmutusseadmete masinistina ning tööraamatu kanded tema ametikoha osas ebaõiged. Kaebaja selgituste kohaselt on ta õppinud ammoniaak-külmutusseadmete spetsialistiks ning ta on läbiteinud lisakursused, et ta võiks transportida ammoniaaki. Kaebaja töötades Pärnu Lihakombinaadis 13.04.1978-19.02.1979 kõrvaldas tööl külmutusseadmete lekkeid, korraldas seadmete režiimi ning jälgis pidevalt kambrite temperatuure. KK-is „Pärnu Kalur“ töötas kaebaja 26.02.1979-18.02.1985, 09.09.1985-31.07.1986, 01.01.1988-09.06.1988 ammoniaak-külmutusseadmete masinistina. 26.02.1079-18.02.1985 korraldas külmutusseadmete tööreźiimi, asendas puhkusel olevaid ammoniaak-külmutusseadmete masiniste, käis ammoniaaki hankimas. 09.09.1985-31.07.1986 töötas samuti ammoniaak-külmutusseadmete masinistina, töö seisnes ammoniaagi toomises, transportimises ja selle lisamises külmhoone süsteemidesse ja külmutuslaevade külmutusseadmetesse. 01.01.1988-09.06.1988 töötas konservitehases ammoniaak-külmutusseadmete masinistina, remontis seadmeid, asendas vajadusel teisi masiniste. Pensioniamet oma 25.01.2012 arvamuses leiab, et on võimalik rahuldada kaebaja taotlus tema töötamise kohta Pärnu Lihakombinaadis ammoniaak-külmutusseadmete masinistina ajavahemikus 13.04.1978-19.02.
13. Seega ei ole nimetatud ajavahemiku tuvastamise taotluse osas menetlusosaliste vahel vaidlust ning nimetatud ajavahemiku osas rahuldab kohus kaebuse. Pensioniameti hinnangul ei kuulu Pärnu Lihakombinaadis töötamise kohta rahuldamisele kaebaja taotlus ajavahemiku 13.04.1978-19.02.1979 osas (tl 206 pöördel). Pensioniamet on seisukohal, et kaebaja soodusstaaźi hulka ei saa lugeda töötamist taotletud ametikohal põhjusel, et isik sisuliselt täitis ammoniaak-külmutusseadmete masinistide ülemuse ülesandeid, ehkki tema ülesanded olid osalt sarnased masinisti omadega ning aegajalt tuli täita ka masinisti kohustusi. Kaebaja töötamise kohta Pärnu Lihakombinaadis andsid tunnistajatena ütluseid A. P ja A. T, kes töötasid ammoniaak-külmutusseadmete masinistidena (tl 191). Tunnistaja A. T ei ole teadnud vastust kõikidele kohtu poolt esitatud küsimustele. A. T kirjalike ütluste sisule saab kohtu arvates anda hinnangu vaadeldes vastuseid koos esitatud küsimusega. A. T ütluste kohaselt kuulus kaebaja külmutusseadmeid hooldava brigaadi koosseisu. Brigaad töötas graafiku alusel. Brigaadi liikmete ülesanneteks oli liha külmutamine ja masinate hooldamine. D. L täitis masinisti ülesandeid. Aruandeid tegi, tööajatabelit pidas, graafikud koostas, ja varustamisega tegeles H. S. Tegemist oli ainult ammoniaagi külmutusseadmetega (tl 176, 186). A. P´i kirjalike ütluste kohaselt kuulus kaebaja külmutusseadmeid hooldava, remontiva, teenindava brigaadi koosseisu. Brigaadi koosseisus oli üheksa liiget, kes omasid külmutusseadmete masinisti tunnistust. Brigaadi liikmed töötasid graafiku alusel ning ülesandeks oli külmutusseadmete teenindamine. Kaebaja töötas graafiku alusel ja täitis külmutusseadmete masinisti ülesandeid kogu tööpäeva ulatuses. Ohutustehnikanõuete kohaselt pidi vahetuses olema ka teine masinist. Ammoniaagi vedu toimus vastavalt vajadusele. Tagavara osad tellis, graafikud koostas, aruanded tegi peaenergeetik. Külmutusseadmete masinistid teenindasid ainult ammoniaak külmutusseadmeid (tl 197, 199). Eelpool toodud ütluste kohaselt kinnitavad tunnistajad, et kaebaja täitis masinisti ülesandeid ning teenindas ammoniaak külmutusseadmeid. Tunnistajate ütluste kohaselt kuulus kaebaja külmutusseadmeid hooldava, remontiva, teenindava brigaadi koosseisu, mis töötas graafiku alusel. Brigaadi liikmete ülesanneteks oli liha külmutamine ja masinate hooldamine. 5 3-11-681 Aruandeid tegi, tööajatabelit pidas, graafikud koostas ja varustamisega tegeles keegi teine (peaenergeetik, H. S). Lähtudes eeltoodud tunnistajate ütlustest ei nõustu kohus pensioniameti hinnanguga selle kohta, et kaebaja täitis sisuliselt ammoniaak-külmutusseadmete masinisti ülemuse ülesandeid. Tulenevalt eeltoodust tõendavad tunnistajate ütlused kaebaja väiteid tema töötamise kohta Pärnu Lihakombinaadis ammoniaak-külmutusseadmete masinistina ajavahemikus 13.04.1978-19.02.
14. Pensioniamet oma 25.01.2012 arvamuses leiab, et on võimalik rahuldada kaebaja taotlus tema töötamise kohta KK „Pärnu Kalur“ ammoniaak-külmutusseadmete masinistina ajavahemikus 26.02.1979-31.12.1980 ja 01.01.1988-09.06.1988 (tl 107, 207 pöördel). Seega ei ole nimetatud ajavahemike tuvastamise taotluse osas menetlusosaliste vahel vaidlust ning nimetatud ajavahemiku osas rahuldab kohus kaebuse. Pensioniameti hinnangul ei kuulu rahuldamisele kaebaja taotlus ajavahemiku: 01.01.1981-18.021985 ja 09.09.1985-31.07.1986 osas (tl 207). Arhiiviteatisest nähtub, et kaebaja oli 01.01.1981-18.02.1985 ja 09.09.1985-31.07.1986 ajavahemikel KK „Pärnu Kalur“ vormistatud tööle järgmistele ametikohtadele (tl 15-17): - arhiiviteatise kohaselt kinnitati kaebaja alates 01.02.1981 aastast konservitehase külmhoone vanemmehhaanikuks ning alates 19.02.1985 viidi kaebaja laevastiku ujuvkoosseisu külmutusseadmete masinistiks; - 09.09.1985 viidi kaebaja üle varustajaks. Kolhoosi juhatuse 31.03.1986 personali nimekirjas on kaebaja töökohaks märgitud varustusteenistuste varustaja. Alates 01.08.1986 viidi kaebaja konservitehasesse külmutusseadmete masinistiks. Kaebaja töötamise kohta KK „Pärnu Kalur“ andsid tunnistajatena ütluseid E. A ja M. L´i, kes mõlemad töötasid KK „Pärnu Kalur“ konservitehases ammoniaak-külmutusseadmete masinistidena. M. L kirjalike ütluste kohaselt kuulus kaebaja külmutusseadmeid hooldava, remontiva, teenindava brigaadi koosseisu ja tegi kõiki töid. Brigaadis oli 9 meest ning eestööline, kes vastustas töö eest. Kõik töötasid graafiku alusel täistööpäeva ulatuses, eesmärgiks oli tagada nõutav külma tootmine ja jälgida tööreźiimi. Kaebaja töötas päevase graafiku alusel ning täitis tööülesandeid kogu tööpäeva ulatuses. Ettevõttes olid töö ka graafikujärgsed masinistid. Ammoniaagi vedu toimus korra kuus. Tunnistaja teada täitis tööajagraafikud, tööaja tabeli, koostas graafiku ja tellis tagavaraosad kaebaja. Tegemist oli ainult ammoniaagi külmutusseadmetega. Kaebaja kõrvaldas lekkeid, avariisid koos teiste külmutusseadmete masinistidega. Kaebaja transportis ammoniaaki, vastustas selle eest ning laadis ja tühjendas mahutit (tl 180, 188-189). E. A kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötas ta kaebajaga koos „Pärnu Kaluris“ külmutusseadmete mehhaanikuna. Kaebaja oli nagu brigadir, kellele ülemused andsid käsud ja kes korraldas tööprotsessi ning jagas tööülesandeid. Kaebaja oli päeval tööl, teised käisid vahetustega. Kaebaja töötas külmutusseadmete peal, kontrollis andmeid ja andis üleandeid ning vastutas lekete korral. Külmutusseadmetes oli ainult ammoniaak. Külmutusseadmete täitmine käis samuti kaebaja korraldusel ja kontrollimisel. Kaebaja käis paar korda aastas ammoniaaki toomas, kaebaja pidi jälgima, et toomisel oleks tagatud ohutus. Tunnistaja teada töötas kaebaja kogu aega sama töökohal (tl 161). Tunnistajate ütlustest selgub, et kaebaja tööülesanded ja tööaeg oli erinev võrreldes teiste brigaadi liikmetega. Kaebaja töö sisu võib lugeda teatud määral sarnaseks tunnistajate tööga, kuid mitte kogu ulatuses. Tunnistajate ütluste kohaselt lisandusid kaebaja tööle täiendavalt muud tööülesanded (tööajagraafikute ja tööaja tabeli täitmine, graafiku koostamine, tagavaraosade tellimine). Samuti olid tunnistajate ja kaebaja töögraafik erinevad. Seega ei saa 6 3-11-681 väita, et kaebaja täitis kogu tööpäeva ulatuses külmutusseadmete masinisti tööülesandeid ning käis tööl samadel tingimustel kui teised külmutusseadmete masinistid. Eeldatavalt kaebaja täitis suurema osa tööajast külmutusseadmete masinisti tööülesandeid, kuid talle olid määratud lisaülesanded, mis ei olnud otseselt seotud külmutusseadmete masinisti tööülesannetega. Siinjuures ei ole võimalik tagantjärgi tunnistajate poolt allkirjastatud tõenditega tuvastada (tl 231), millises ulatuse kaebaja täitis külmutusseadmete masinistina tööülesandeid ega ümber lükata tunnistajate poolt kirjalikke ütlusi selle kohta, et kaebajal olid lisaülesandeid ning erinev töögraafik võrreldes teiste külmutusseadmete masinistidega. Asjas ei ole kahtluse alla seatud asjaolu, et kaebaja töötas tervistkahjustavates töötingimustes. Kuid ainuüksi tervistkahjustavates tingimustes töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks. Oluline on, et töökoht, kus isik töötas oleks kantud vastavasse nimekirja ning isik tegi täistööajaga tööd nimetatud töökohal. Seega ei oma tervistkahjustavates tingimustes töötamine määravat tähtsust käesoleva asja lahendamisel. Kaebaja selgituste kohaselt töötas ta ajavahemikus 09.09.1985 kuni 31.07.1986 kolhoosi varustusteenistuses, kus tema töö seisnes ammoniaagi toomises Kohtla-Järvelt ja selle lisamises külmhoone süsteemidesse ja külmutuslaevade külmutusseadmetesse (tl 6). Hinnates asjas kogutud tõendeid, kaebaja seletusi ja tunnistajate ütlusi külmutusseadmete masinisti töö sisu kohta, oli külmutusseadmete masinisti tööks külmutusseadmete ja süsteemide paigaldamine, reguleerimine, seadistamine ja/või käitamine (kasutamine, kontrollimine ja hooldamine, sh hooldusremondi teostamine). Seega ei saa lugeda ammoniaagi toomist, transportimist ja selle lisamist külmutusseadmete süsteemidesse külmutusseadmete masinisti tööks. Tulenevalt eeltoodust on kaebus osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Menetlusosalised menetluskulude taotlust ei esitanud ning menetlusosaliste võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda. Annika Vendik Kohtunik 7