3-10-2358/10

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-2358 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Vjatšeslav Julini kaebus Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu
2. oktoobri
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vjatšeslav Julini määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 20.10.
4. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. EDASIKAEBAMISE KORD ASJAOLUD
5. 11.09.2010 esitas kinnipeetav Vjatšeslav Julin Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt paigutati V. Julin 30.08.2010 ilma kirjaliku korralduseta elusektori E-1 kambrist nr 1023 umbes üheks 1 tunniks etapikambrisse, kus puudus aken. Kaebaja paigutamine aknata etapikambrisse ilma kirjaliku korralduseta oli õigusvastane. Põhjendatud huviks nimetab kaebaja preventiivse huvi ja kahjuhüvitise nõude esitamise kavatsuse tulevikus.
6. Tartu Halduskohus tagastas 20.10.
7. a määrusega V. Julini kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 5 alusel. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt ei esine vangla 30.08.2010 toiminguga seoses asjaolusid, mis annaksid kaebajale aluse nõuda talle väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ning seega oleks kahju hüvitamise nõue ilmselgelt perspektiivitu. Kinnipeetava viibimine ilma vanglateenistuse kirjaliku korralduseta umbes ühe tunni vältel etapikambris kus puudus aken, võis küll kaebajale põhjustada ebamugavusi, kuid sellega kaasnev võimalik ebamugavus ei ole niisuguse raskusega, mille eest oleks vajalik rahalise hüvitise väljamõistmine. Samuti puudub kohtu hinnangul ka oht, et vangla paneks tulevikus toime uuesti sellise teo, mille peaks käesoleva tuvastamiskaebuse võimalik rahuldamine ära hoidma. Seetõttu puudub ka preventiivne huvi vaidlusaluse vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebajal võis olla vaidlustatud toiminguga küll puutumus, kuid mingit eelist ega õiguslikku kasu ta tuvastamiskaebuse rahuldamisest ei saaks. Üksnes asjaolu, et isiku jaoks on tähtsad õigused, mis puudutavad tema senist eluviisi, ei tähenda, et isikul oleks põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
8. V. Julin esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 20.10.
9. a määruse ja teha uue määrus, millega võtta tema kaebus menetlusse. Määruskaebuse kohaselt on ebaõige halduskohtu seisukoht, et V. Julinil puudub põhjendatud huvi nimetatud vangla toimingu suhtes tuvastamiskaebuse esitamiseks. V. Julin paigutati teise kambrisse ebaseaduslikult, mida tõestab vangistusseaduse (VangS) § 8 lg
10. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
11. Tartu Vangla palub jätta V. Julini määruskaebuse rahuldamata ning halduskohtu määruse muutmata. Vastuväidete kohaselt ei ole kaebaja viited VangS sätetele asjakohased, kuna V. Julin teadis, et ta paigutati 30.08.2010 üheks tunniks vastuvõtukambrisse seetõttu, et tema elukambris nr 1023 toimusid sel ajal remonditööd tema enda taotlusel. V. Julinit ei paigutatud tunniks ajaks senisest elukambrist välja vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise tagamiseks. V. Julin esitas ajavahemikul 19.08.2010-27.08.2010 Tartu Vanglale kokku seitse märgukirja ja selgitustaotlust selle kohta, et kamber, kus ta viibib ei vasta vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 7 lg 1 nõuetele. Tartu Vangla rahuldas V. Julini taotlused ja 30.08.2010 toimusidki korralised remonditööd, mille kohta anti kaebajale tema 03.09.2010 pöördumise vastusena 14.09.2010 ka kirjalik selgitus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 20.10.
13. a määrus tuleb jätta muutmata ning V. Julini määruskaebus rahuldamata.
14. V. Julin palus kohtul tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toiming, mis seisnes selles, et kaebaja paigutati 30.08.2010 umbes üheks tunniks etapikambrisse, kus puudus aken. Kaebaja leidis, et sellega rikuti VangS § 8 lg 2 nõuet, sest selle sätte järgi tuleb erandi tegemise otsus teha kirjalikult ning ka VangS § 45 lg-t 1, mille kohaselt peab kambris olema aken. Tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huviks märkis kaebaja mittevaralise kahju osas kompensatsiooni nõudmise ja preventiivse huvi.
15. Halduskohus tagastas 20.10.
16. a määrusega V. Julini kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel põhjendusega, et kaebajal puudub ilmselgelt põhjendatud huvi sellise tuvastamiskaebuse esitamiseks, tuues oma määruses piisaval määral ära ka need motiivid, miks halduskohus sellisele seisukohale jõudis. Ringkonnakohus nõustub nende motiividega ja ei pea seetõttu vajalikuks neid käesolevas määruses korrata.
17. Lähtudes vangla vastusest määruskaebusele ning kohtulahendite infosüsteemi (KIS) andmetest vangla poolt viidatud haldusasja nr 3-10-2288 sisu kohta, peab ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt märkida, et neist tulenev info kinnitab ringkonnakohtu hinnangul veelgi halduskohtu 20.10.
18. a määruse põhjendatust. Nimelt nähtub Tartu Vangla vastusest, et kaebajat ei paigutatud 30.08.2010 senisest elukambrist nr 1023 tunniks ajaks etapi (vastuvõtu)kambrisse mitte seoses vangla 2 julgeoleku tagamisega või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks VangS § 8 lg 2 mõistes, vaid selleks, et vastavalt V. Julini korduvatele nõudmistele teha tema elukambris pisiremonti, sh paigutada sinna riiul ja telerilaud. Seega on iseenesest asjakohatud ka kaebaja sellesisulised väited, et tema tunniajaseks ümberpaigutamiseks vastuvõtukambrisse pidi vangla tegema VangS § 8 lg 2 alusel sellise otsuse kirjalikult, seda põhjendama ja enne kaebaja ümberpaigutamist haldusakti ka temale tutvustama. Lähtudes kaebaja etapikambrisse paigutamise eesmärgist ja kestusest oli tegemist toiminguga haldusmenetluse seaduse § 106 lg 1 mõistes ja selle tegemist on Tartu Vangla haldusmenetluse seaduse § 108 lg 2 mõistes ka põhjendanud, vastates kaebaja 03.09.2010 selgitustaotlusele kirjalikult 14.09.
19. Seda, et kaebaja oli juba enne vangla 14.09.2010 kirjalikku vastust ning ka enne käesolevas asjas halduskohtule 11.09.2010 tuvastamiskaebuse esitamist tegelikult väga hästi teadlik sellest, miks ta 30.08.2010 tunniks ajaks elukambrist etapikambrisse paigutati, tõendavad ka vangla poolt viidatud haldusasja nr 3-10-2288 materjalid. Nimelt nähtub neist, et juba 05.09.2010 esitas V. Julin Tartu Halduskohtule kaebuse, vaidlustamaks oma paigutamist kambrisse nr 1023, mis kaebaja hinnangul ei vastanud nõuetele. Selles kaebuses on V. Julin märkinud, et 30.08.2010 pandi ta umbes tunniks ajaks etapikambrisse, et paigutada sel ajal kambrisse nr 1023 riiul ja telerilaud. Lisaks sellele ei ole asjakohane ka kaebaja viide VangS § 45 lg 1 rikkumisele, mille kohaselt peab kambris peab olema aken. Etapikamber, kuhu kaebaja 30.08.2010 tunniks ajaks paigutati, ei ole kamber või tuba, mis oleks ette nähtud seal kinnipeetava majutamiseks ööpäevaringselt ja pikema aja jooksul, mistõttu ei tule selle kambri tingimusi ka võrrelda kinnipeetava elukambri jaoks kehtestatud nõuetega.
20. Seega võis küll kaebaja paigutamine üheks tunniks tema senisest elukeskkonnast välja põhjustada talle teatud ebamugavusi, kuid arvestades selle ümberpaigutamise põhjust ja kestust, ei saanud see kaasa tuua kaebaja õiguste sellist rikkumist, mille tulemusena oleks talle tekkinud riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 alusel hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju. Tegemist ei olnud ka kaebaja ümberpaigutamisega VangS § 8 lg 2 alusel, vaid vanglapoolse ühekordse toiminguga, mille eesmärgiks oli rahuldada kaebaja nõuded paigutada tema elukambrisse nr 1023 riiul ja telerilaud. Sellest eesmärgist oli kaebaja eeldatavalt teadlik juba tema ajutiselt etapikambrisse paigutamise ajal 30.08.2010 või hiljemalt 05.09.2010, kuid sellest hoolimata vastas vangla siiski kirjalikult ka tema 03.09.2010 selgituse nõudele, põhjendades selles veelkord oma 30.08.2010 toimingut. Kuna tegemist oli toiminguga ja selle sisust ning eesmärgist tulenevalt ühekordse toiminguga, nõustub ringkonnakohus ka halduskohtu seisukohaga, et kaebajal ei ole ka preventiivset huvi vangla 30.08.2010 toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Samuti on Riigikohtu halduskolleegium korduvalt rõhutanud, et üksnes isiku soov veenduda toimingu õigusvastasuses ei ole piisavaks põhjendatud huviks (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
21. septembri
22. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-09, p 7). Samas lahendis on Riigikohtu halduskolleegium leidnud veel, et üksnes isiku puutumus vaidlustatud toiminguga ei ole tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvina piisav, kui puudub põhjendatud huvi õigusliku kasu või eelise aspektist (otsuse p 7). Kuna käesoleval juhul oli kaebajal küll vaidlustatud toiminguga puutumus, kuid mingit eelist ega õiguslikku kasu ta tuvastamiskaebuse rahuldamisest ei saaks, siis tagastas halduskohus V. Julini poolt 11.09.2010 esitatud tuvastamiskaebuse juhindudes HKMS § 11 lg 31 p-st 5 põhjendatult. Tiit Lõhmus Agu Timmi 3 Maili Lokk