) § 37 lg-le lg 1 ning leiti, et alates hetkest, hetkest kui lõpeb kool ja algab koolivaheaeg, on kaebaja seadusest seaduses tulenevalt alt kohustatud töötama ning kui Viru Vangla määrab kaebaja tööle koolivaheajal, siis on kaebaja kohustatud vangla korraldust täitma. 21.06.2010 esitas kaebaja vaide Viru Vangla 31.05.2010 haldusakti nr 6-10/17668-1 6 tühistamiseks,, mis ei ole käesoleva kaebuse esitamise aja seisuga läbi vaadatud. Kuna vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva on möödunud, siis s pöördus kaebaja
Kaebaja märgib, et ta jääb kõigi oma 21.06.2010 vaides toodud põhjenduste juurde ning palub kohtul sellega arvestada. Kaebaja arvates on tema suhtes antud keelduv haldusakt õigusvastane, kuna see ei ole kooskõlas haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-des 54-56 toodud nõuetega ning seda eelkõige ebaõige materiaalõiguse normi kohaldamise tõttu. Vaidlustatud haldusakti andmisel on jäetud arvestamata oluliste asjaoludega ning enne keelduva haldusakti andmist ei ole kaebajale antud võimalust vastuväidete esitamiseks. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja õppis Jõhvi Gümnaasiumis õppeaastal 2009/2010 ning
lg 2 p 2 kohaselt ei ole üldharidust omandav kinnipeetav kohustatud töötama.
S), põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) ning nende alusel välja antud õigusaktide kohaselt. Tulenevalt PGS § 24 lg-st 1 õppeaasta kestab alates õppetöö algusest ühel kalendriaastal kuni uue õppeaasta alguseni järgmisel kalendriaastal. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt määrab koolivaheajad haridus- ja teadusminister määrusega. Haridusja teadusministri 18.12.2008 määruse nr 72 § 1 p 4 kohaselt algas suvevaheaeg 04.06.2010 ja kestis kuni 31.08.
-s ja ministri määruses nr 72 õppivale kinnipeetavale ette nähtud õigust kasutada koolivaheaega puhkuseks või endale meelepäraseks tegevuseks. Riigikohus on 17.06.2010 lahendi nr 3-3-1-95-09 p-s 19 öelnud, et ITK ei ole haldusakt, vaid soovitusliku iseloomuga dokument. Sellest tulenevalt ei tohiks ühelgi ITK sättel olla vahetut mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Justiitsministri 14.05.2008 määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ §-st 1 tuleneb selle täitmise eesmärk ja sama paragrahvi lg 3 p-i 10 kohaselt täitmiskava peab sisaldama kinnipeetava nõusolekut. Kaebaja on 14.04.2010 ITK-le selgelt kirjutanud, et ta ei nõustu sellega ning ITK-d ei ole võimalik täita (ITK on vaidlustatud vaidega). Eeltoodule tuginedes peab kaebaja vääraks vaidlustatud haldusaktis toodut, mille kohaselt Seega hetkest, kui lõpeb kool ja algab koolivaheaeg, olete seadusest tulenevalt töökohustuslane ning kui Viru Vangla määrab Teid tööle, olete kohustatud seda ka tegema. Viru Vanglal ei ole õigust eirata seadust ega kaebajale seadustega tagatud õigusi.
lg-st 5 tuleneb, et hariduse omandamine toimub tööajal ning kinnipeetav tuleb vabastada
lg-s 1 ette nähtud töökohustusest.
kommenteeritud väljaandes (lk 87) on öeldud, et
Samuti sätestab
S-i, PGS-i ja kutseõppeasutuse seaduse ning nende alusel välja antud õigusaktide kohaselt.
lg-tes 2 ja 5 ning
Kohtuistungil jäi R. K kaebuses toodu juurde ja palus tühistada Viru Vangla 31.05.2010 haldusakt nr 6-10/17668-1 ja teha vanglale kohustav ettekirjutus mitte määrata teda tööle koolivaheaegadel ning et vangla järgiks
lg-tes 2 ja 5 ning
Kaebaja selgitas, et vastustaja ei võtnud vastuses tema kaebusele sisulist seisukohta selle kohta, et tulenevalt 18.12.2008 määrusest nr 72 on kaebajal õigus suvepuhkusele. Tulenevalt PS-st on kõik seaduse ees võrdsed. Kaebaja poolt haridusministeeriumile saadetud järelpärimisele vastati, et kaebajal kui kinnipeetaval on õigus koolivaheaegadele ning seda reguleerib 18.12.2008 määrus nr 72. Nimetatud määruse kohaselt on suvevaheaeg ajavahemikul alates 04.06.2010 kuni 31.08.2010. Viru Vangla eiras nimetatud määrust ja määras kaebaja suvevaheajal tööle. Kaebaja arvates ei saa teda suvevaheajal tööle määrata tulenevalt
§-st 37 ning 18.12.2008 määrusest nr 72. Samuti viitab kaebaja
kommenteeritud väljaandele, millest nähtub, et õppivat kinnipeetavat tööle ei määrata. Kaebaja arvates ei võimaldanud Viru Vangla talle õigust suvevaheajale, kuigi tema selgituste kohaselt soovis ta suvevaheajal tegelda kaebuste koostamise ja õpitu kordamisega. Kaebaja lootis, et sügisel saab ta oma haridusteed jätkata. Vangla andis välja haldusakti, ilma et oleks kaebajat ära kuulanud ega vastanud kaebaja taotluses toodud seisukohtadele ning järelikult oli rikutud kaebaja ärakuulamiskohustust. Vastustaja Viru Vangla ei nõustu kaebuses tooduga ja vaidleb sellele vastu. Kaebaja esitas 05.05.2010 Viru Vanglale taotluse, milles palus, et teda ei määrataks tööle ajavahemikul alates 01.06.2010 kuni 01.09.2010, kuna kaebaja käis 2009/2010 õppeaastal koolis ja ta 3
lg 1 kohaselt kinnipeetavale, kellel puudub põhiharidus, võimaldatakse põhihariduse omandamine vastava riikliku õppekava alusel juhul, kui see on ITK-s ette nähtud. Kui kinnipeetavale ei koostata käesoleva seaduse § 16 lg 1 kohaselt individuaalset täitmiskava, siis otsustatakse kinnipeetava põhihariduse omandamise võimalus sõltuvalt tema arenguvajadusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt põhihariduse omandanud kinnipeetavale võimaldatakse üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale juhul, kui see on ITK-s ette nähtud. Kui kinnipeetavale ei koostata käesoleva seaduse §16 lg 1 kohaselt individuaalset täitmiskava, otsustatakse kinnipeetava keskhariduse omandamise võimalus sõltuvalt tema arenguvajadusest.
lg 1 kohaselt kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt töötama ei ole kohustatud üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav, üldharidust või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav, kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama ja kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. Kaebaja väitel ei vasta vaidlustatud haldusakt HMS § 54-56 nõuetele, kuna on kohaldatud ebaõiget materiaalõiguse normi ja rikutud
Kaebaja leiab, et kuna ta õppis 2009/2010 õppeaastal Jõhvi Gümnaasiumi 10. klassis, siis vastavalt
lg 2 p-le 2 ei ole ta kohustatud töötama (kui ta seda ise ei soovi) ning tal on õigus suvevaheajale ajavahemikul alates 04.06.2010 kuni 31.08.2010. Lisaks märgib kaebaja, et haldusmenetluses on arvestamata jäetud oluliste asjaoludega ja enne haldusakti andmist ei ole kaebajale antud võimalust vastuväidete esitamiseks. Viru Vangla 31.05.2010 haldusakt nr 6-10/17668-1 „Taotluse rahuldamata jätmine“ on õiguspärane ning vastab HMS §-des 54-56 sätestatud nõuetele. Kirjalikult vormistatud haldusakt on välja antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel, haldusakt sisaldab faktilist ja õiguslikku alust ning keeldumist on piisavalt põhjendatud. Üksnes asjaolu, et kaebaja ei nõustu vastustaja otsustusega, ei muuda haldusakti iseenesest õigusvastaseks. Kaebaja on 05.05.2010 esitatud taotluses välja toonud oma sellekohased põhjendused. Vastustaja lahendas taotluse ja andis otsustuse kohta 31.05.2010 välja kirjaliku haldusakti. Vastustaja ei näe vajadust ega ka võimalust, et igakordsel kinni peetavate isikute taotluste lahendamisel tuleks esitada haldusakt esmalt suulises vormis või projektina kirjalikus vormis, et taotluse esitaja saaks esitada enne haldusakti väljaandmist omapoolsed vastuväited. Kaebuse esitajal oli võimalus haldusaktiga mittenõustumise korral esitada vaie ja esitada selles omapoolsed vastuväited, mida kaebaja ka tegi. Kaebaja poolt 05.05.2010 esitatud taotluse rahuldamata jätmisel on tuginetud
Nimetatud säte sisaldab loetelu, missugused kinnipeetavad ei ole töötama kohustatud. Kaebaja taotlus on jäetud õiguspäraselt rahuldamata, kuna haldusakti väljaandmise hetkel oli vanglale teada asjaolu, et õppetöö lõpeb kaebajal 04.06.2010 ning ta ei kuulu taotluses nimetatud perioodil
lg-s 2 loetletud kinnipeetavate hulka.
lg 2 kohaselt põhihariduse omandanud kinnipeetavale võimaldatakse üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale juhul, kui see on ITK-s ette nähtud. Kaebajale koostati 23.03.2009 ITK, milles on riskide maandamise tegevusena märgitud võimaluse korral õpingute jätkamine üldhariduskoolis
lg 2 p-i 2 kaebaja suhtes enam ei kohaldatud ning Viru Vangla 29.06.2010 käskkirjaga nr 6-2/642-T määrati kaebaja tööle. Kaebaja väidab, et viide 14.04.2010 ITK-s märgitud töökohustusele ei ole asjakohane, kuna ITK peale on esitatud vaie ja esimene võimalus kaebaja tööle määramiseks oli 01.09.2010, s.o peale suvevaheaega juhul, kui teda mingil põhjusel
37 lg 2 p 2 alusel ja tema 05.05.2010 taotlus on õiguspäraselt rahuldamata jäetud. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-s 6 sätestatust palub vastustaja jätta R. K kaebus rahuldamata ja kaebaja poolt kantud kohtukulud tema enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
34 lg 1 kohaselt hariduse omandamise võimaldamise eesmärk on kindlustada kinnipeetav piisavate teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamistega, mis võimaldab tal jätkata vabaduses hariduse omandamist ja töötamist. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et hariduse andmist vanglas korraldatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse ning nende alusel väljaantud õigusaktide kohaselt. Kooskõlas
lg-ga 1 kinnipeetavale, kellel puudub põhiharidus, võimaldatakse põhihariduse omandamine vastava riikliku õppekava alusel, juhul kui see on tema individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Kui kinnipeetavale ei koostata käesoleva seaduse § 16 lõike 1 kohaselt individuaalset täitmiskava, siis otsustatakse kinnipeetava põhihariduse omandamise võimalus sõltuvalt tema arenguvajadusest.
lg 2 kohaselt põhihariduse omandanud kinnipeetavale võimaldatakse üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale, juhul kui see on tema individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Kui kinnipeetavale ei koostata käesoleva seaduse § 16 lg 1 kohaselt individuaalset täitmiskava, siis otsustatakse kinnipeetava keskhariduse omandamise võimalus sõltuvalt tema arenguvajadusest. 14.04.2010 koostas Viru Vangla R. K uue ITK, milles on riskide maandamise tegevusena märgitud tööle asumine tööharjumuse ja -oskuste kujundamiseks ja haginõuete tagamiseks. Eeltoodust tuleneb, et kaebajale on koostatud ITK, mis edasise hariduse omandamist ette ei näe, kuid kohustab teda tööle asuma. 05.05.2010 esitas kaebaja Viru Vanglale taotluse, milles palus, et teda ei määrataks tööle ajavahemikul alates 01.06.2010 kuni 01.09.2010, kuna ta käis 2009/2010 õppeaastal koolis ja soovib kasutada oma õigust puhkusele. Viru Vangla jättis kaebaja taotluse 31.05.2010 haldusaktiga nr 6-10/17668-1 rahuldamata, põhjendades oma seisukohta sellega, et
lg 2 kohaselt põhihariduse omandanud kinnipeetavale võimaldatakse üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale, juhul kui see on kinnipeetava individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Kui kinnipeetavale ei koostata käesoleva seaduse § 16 lg 1 kohaselt individuaalset täitmiskava, otsustatakse kinnipeetava keskhariduse omandamise võimalus sõltuvalt tema arenguvajadusest. 14.04.2010 koostati kaebajale uus ITK, milles on riskide maandamise tegevusena märgitud tööle asumine tööharjumuste- ja oskuste kujundamiseks ja haginõuete tasumiseks. Eeltoodu tähendab, et kaebajale koostatud ITK ei näe ette tema edasist hariduse omandamist ning kaebaja on kohustatud asuma tööle. Väär on kaebaja arusaam, et 5
lg 2 p 2 alusel ning tema 05.05.2010 taotluse rahuldamata jätmine on seadusega kooskõlas. 21.06.2010 esitas kaebaja vanglale vaide Viru Vangla 31.05.2010 haldusakti nr 6-10/17688-1 kehtetuks tunnistamiseks. Samuti palus kaebaja teha vastustajale kohustava ettekirjutuse, et teda ei määrataks tööle koolivaheaegadel ning Viru Vangla järgiks
lg-tes 2 ja 5 ja
2009/2010 õppeaasta lõppes 04.06.2010 ja seega lõppesid ka kaebaja õpingud Jõhvi Gümnaasiumis 04.06.2010 ning
Viru Vangla 29.06.2010 käskkirjaga nr 6-2/642-T määrati kaebaja tööle. 29.04.2010 esitas kaebaja vaide 14.04.2010 koostatud ITK kehtetuks tunnistamiseks ning Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks seaduse nõuetele vastava täitmiskava koostamiseks. Kaebaja esitas 05.05.2010 taotluse, milles palus teda koolivaheajal, s.o ajavahemikul alates 04.06.2010 kuni 07.09.2010, tööle mitte määrata, kuna ta soovib võrdväärselt teiste õpilastega kasutada koolivaheaega puhkamiseks. Kaebaja palub tühistada Viru Vangla 31.05.2010 haldusakti nr 6-10/17668-1 ja teha vanglale kohustav ettekirjutus, millega kohustada vanglat mitte määrama teda tööle koolivaheaegadel ning järgida
lg 2 p-s 5,
Käesoleval ajal omandab kaebaja Viru Vanglas üldharidust ning ta esitas 05.05.2010 Viru Vanglale taotluse, milles palus end koolivaheajal, s.o alates 04.06.2010 kuni 07.09.2010, tööle mitte määrata, kuna ta soovib võrdväärselt teiste õpilastega kasutada koolivaheaega puhkamiseks.
lg 1 p 2 kohaselt töötama ei ole kohustatud üldharidust või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav. Kuna kaebaja omandab vanglas põhiharidust, siis nimetatud õigusnorm talle ei laiene, mis tähendab, et ta on kohustatud töötama ja Viru Vangla 31.05.2010 haldusakti nr. 6-10/17668-1 tühistamiseks puudub alus. Asjaoludest nähtuvalt esitas kaebaja 05.05.2010 Viru Vanglale taotluse mitte määrata teda tööle ajavahemikul alates 04.06.2010 kuni 07.09.2010, kuna ta käis 2009/2010 õppeaastal koolis ja soovib koolivaheajal puhata.
lg-st 1 tulenevalt, kui käesolev seadus ei sätesta teisti, on kinnipeetav kohustatud töötama. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et töökohustust ei ole üle
Väär on kaebaja arusaam, et kuna ta õppis 2009/2010 õppeaastal Jõhvi Gümnaasiumi 10. klassis, siis tulenevalt
lg 2 p-st 2 ei ole ta kohustatud töötama ja seda juhul, kui ta ise töötada ei soovi ning tal on õigus suvevaheajal ajavahemikul alates 04.06.2010 kuni 31.08.2010 puhata. Mis puutub kaebaja taotlusesse teha vanglale kohustav ettekirjutus mitte määrata kaebajat koolivaheaegadel tööle ning järgida
lg 2 p-s 5,
lg 2 p-s 2 sätestatud nõudeid, siis sellist taotlust kaebaja kohtule teha ei saa, kuna kohus ei saa sisuliselt asja otsustada haldusorgani eest. Taotluse põhjendatuse korral tuleks kõne alla vastustajale ettekirjutuse tegemine taotluse uueks läbivaatamiseks. Viru Vangla 31.05.2010 haldusaktist nr 6-10-17668-1 „Taotluse rahuldamata jätmine“ nähtub, et Kinnipeetava suhtes rakendatavad kohtlemisabinõud on ette nähtud kaebaja ITK-s. Teile 14.04.2010 koostatud ITK ei näe ette hariduse omandamist, vaid näeb ette esimesel võimalusel tööle asumist tööoskuste omandamiseks ja tööharjumuste kujundamiseks. Eeltoodu tähendab, et pärast õppetöö lõppemist on kaebaja seadusest tulenevalt kohustatud töötama. Kaebaja poolt tema taotluses toodud põhjendused, miks ta ei 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.