ASJAOLUD MLesitas 23.10.2008.a Harju Maakohtule hagi RLe vastu ühisvara jagamise nõudes. RL esitas 02.12.2009.a. Harju Maakohtule vastuhagi ML vastu, milles palub tõlgendada ja tunnustada 29.05.1995.a sõlmitud korteri ostu-müügi lepingut kui sisult kinkelepingut ning tunnistada korter asukohaga XXX, Tallinn tema lahusvaraks. Pooled on 19.06.2012.a kohtuistungil esitanud kohtule kompromisslepingu, mille pooled paluvad kinnitada ja tsiviilasja nr 2-08-69467 menetlus lõpetada. Pooled on kokku leppinud, et 1) korteriomand aadressil XXX, Tallinn, jääb RL lahusvaraks; 2) RL loobub mistahes nõuetest ML vastu, sealhulgas ei esita nõudeid ka pärast käesoleva kompromissi jõustumist; 3) RL maksab ML enamsaadu arvelt rahalist kompensatsiooni summas 4 714,96 (neli tuhat seitsesada neliteist eurot ja 96 senti) eurot järgneva 4 (nelja) kuu jooksul arvates käesoleva kompromissi jõustumisest; 4) Kummagi poole kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda; 5) Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled välistavad lahendi edasikaebeõiguse, pooled paluvad tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt
Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. 2 2-08-69467 Tulenevalt
lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus leiab, et taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja ML vabastati Harju Maakohtu 15.08.2008.a määrusega riigilõivu summas 19 250 krooni tasumisest hagiavalduse esitamisel täies ulatuses. Vastuhageja RL vabastati Harju Maakohtu 22.03.2010.a määrusega riigilõivu tasumisest vastuhagiavalduse esitamisel osaliselt. RL on vastuhagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 20.11.2009.a summas 4 000 krooni, so 255,65 eurot, Rahandusministeeriumi arveldusarvele (viitenumbriga 2900072123, selgitusega „Riigilõiv vastuhagis R. L vs M. L “). Harju Maakohtu 22.03.2010.a määrusega kohustati RL tasuma täiendavalt riigilõivu summas 16 000 krooni (so 1 022,59 eurot) igakuiste osamaksetena suuruses 1 000 krooni (63,91 eurot). Vastuhageja on tasunud kokku riigilõivu vastuhagi esitamisel summas 20 000 krooni, so 1 278,23 eurot, millest esimene osa tasuti 20.11.2009.a. summas 4 000 krooni (so 255,65 eurot) ning järgnevad maksed igakuiselt 1 000 (so 63,91 eurot) krooni suuruste osamaksetena kogusummas 16 000 (so 1 022,59 eurot) krooni. Seega kuulub RL tagastamisele pool vastuhagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 639,12 eurot RL arveldusarvele nr. XXXXXXXXXX AS-is Swedbank. Katrin Saar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.