Obsah (5)

§ 89§ 197§ 198§ 76§ 78

2-11-3404 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kaija Kaijanen Otsuse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2011. a, Tallinn Tsiviilasja number

§ 89

lg 1 mõttes.

§ 89

lg 1 järgi võib võlgnik kohustuse täitmiseks vajaliku teo asemel teha teistsuguse teo (täitmise asendamine) üksnes võlausaldaja nõusolekul, isegi kui teistsuguse teo väärtus on sama mis võlgnetaval teol või sellest suurem. Kui võlausaldaja võtab teise teo kohustuse täitmisena vastu, loetakse kohustus täidetuks. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg-le 1 on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi

1. lõike järgi on tehingud ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Kohtu hinnangul peab TsÜS § 67 lg 1 kohaselt sisalduma tehingus kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus, st tahteavaldus selle kohta, et tehingu tegija soovib teatud õiguslike tagajärgede saabumist, et saaksid tekkida TsÜS § 5 mõistes tsiviilõigused ja kohustused. Seega pidi hageja tõendama, et ta on täitedokumendist tuleneva raha maksmise kohustuse 50 000 krooni ulatuses täitnud asendatud kohustusega organiseerida kostjale Soome Vabariigis töökoht ning kostja on antud kohustuse täitmise asendamiseks nõusoleku andnud st teinud vastava tahteavalduse. Hageja väitel tegi kostja TsÜS § 68 lg 2 mõttes otsese tahteavalduse, mille sisuks oli täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmise asendamist hageja poolt organiseeritava töökohaga Soomes. Kohtu arvates ei ole käesolevas tsiviilasjas leidnud tuvastamist, et kostja oleks avaldanud tahet, millega soovinuks õigusliku tagajärjena esile kutsuda täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmise asendamist hageja poolt kostjale Soomes organiseeritava töökohaga summas 50 000 krooni. Hageja esitatud tõendist: kostja 14.11.
2. a e-kirjast hageja seaduslikule esindajale ei ole võimalik sellist järeldust teha, sest osundatud kirjas avaldab kostja: “Ei pea võimalikuks maksta JK tel numbri eest 60 000 krooni…// … JK pole üldse mingisugust ehitustööd pakkuda, kuna tegemist on vahendajaga// …“ (tl 10). Seega saab kirjas avaldatust järeldada vastupidist, et kostja ei ole andnud nõusolekut kohustuse täitmise asendamiseks hageja väidetud viisil.

§ 89

lg 1 teise lause järgi kui võlausaldaja võtab teise teo kohustuse täitmisena vastu, loetakse kohustus täidetuks. Osundatud säte võimaldab võlgniku asendusõiguse tekkimist lugedes võlausaldaja nõusolek antuks konkludentselt juhul, kui võlausaldaja võlgniku teise teo kohustuse täitmisena vastu võtab. Käesolevas tsiviilasjas ei ole leidnud tõendamist, et kostja oleks täitmise asendamiseks olnud eseme (et kostja oleks hageja korraldamise tulemusel sõlminud mõne isikuga töölepingu töötamiseks Soome Vabariigis) vastu võtnud. Kohus ei nõustu ka hageja väitega justkui saaks kostja tegevusetust, kui viimane jättis kasutamata õiguskaitsevahendid võlgnetava summa sissenõudmiseks (tl 81) lugeda konkludentselt antud nõusolekuks kohustuse täitmise asendamiseks. Kohus on eelnevalt märkinud, et

§ 89

lg 1 tähenduses konkludentselt nõusoleku andmiseks saab lugeda vaid võlgniku teise teo kohustuse võlausaldaja poolt täitmisena vastu võtmist. Ka on kohus käesoleva kohtuotsuse p-is 5 tuvastanud, et kostja on täitedokumendist tuleneva nõude täitemenetluses maksma pannud, mistõttu ei ole ka õige hageja väide, et kostja jättis võla sissenõudmiseks seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendid kasutamata. Samuti ei nõustu kohus hageja tõlgendusega, et kostja, andes hagejale võimaluse täita kohustus vabatahtlikult 20.12.

1. a, loobus sellega täitedokumendist tulenevast viivisenõudest. Kostja selgitas 09.06.
2. a eelistungil, et tähtaeg oli antud sundtäitmise alustamise edasilükkamiseks (tl 104 pöördel). Kuigi täpsustatud hagiavalduses tugineb hageja vastuväitele, et kostja võlausaldajana on andnud nõusoleku täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmise asendamiseks ning hageja võlgnikuna peaks eelduslikult olema huvitatud olemasoleva kohustuse täitmise tõendamisest ning mitte väitma, et on toimunud uue lepingu sõlmimine, on hageja ka esile toonud asjaolud, millistest võiks iseenesest teha järelduse, et hageja on teinud kostjale uue pakkumuse ja hageja väitel on kostja selle ka heaks 5 2-11-3404 kiitnud, millega on sõlmitud poolte vahel uus kokkulepe, millele viitab ka hageja poolt väidetav tasaarvestuse avalduse tegemine. Kohtu arvates tuleb tasaarvestuse kui vastuväite alusena TMS § 221 lg 2 tähenduses käsitleda tasaarvestuse olukorra esinemist. Tasaarvestuse õiguse puhul on tegemist tasaarvestuse õigust omava isiku kujundusõigusega ning tasaarvestuse eeldusteks on tasaarvestuse õiguse tekkimine e tasaarvestuse olukorra eksisteerimine (

§ 197

lg 1) ja tasaarvestuse avalduse esitamine (

§ 198

). Vastavalt võlaõigusseaduse (

) 197 lg-le 1, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega tekib tasaarvestuse õigus ja tasaarvestus on võimalik alates ajahetkest, mil tasaarvestaval poolel e võlgnikul oli õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja kostjal oli nõue tasaarvestava poole vastu. Kohtu hinnangul ei ole asjas ka tõendamist leidnud, et poolte vahel oleks sõlmitud mingi kokkuleppe, millest tulenevat nõuet saanuks kostja tasaarvestuseks kasutada. Võlasuhte lõppemiseks tasaarvestusega eelduseks on tasaarvestuse avalduse esitamine teisele poolele. Seega on tegemist kujundusõigusega, mille teostamine toimub vastavasisulise tahteavalduse tegemisega teisele poolele. Kohtu arvates ei ole hageja tõendanud, et ta oleks kostjale teinud tahteavalduse, millest nähtuks konkreetselt identifitseeritav tasaarvestuseks kasutatud nõue kui ka nõue, mida tasaarvestav pool tasaarvestada soovib. Hageja on tasaarvestuse avalduse esitamise tõendamiseks esitanud hageja seadusliku esindaja ja kostja vahelise 14.11.2010. a. elektroonilise kirjavahetuse (tl 10), kuid kohtu hinnangul ei nähtu osundatud kirjadest, et hageja oleks teinud kostjale eelnimetatud tingimustele vastava tahteavalduse. 8. Järgnevalt kontrollib kohus hageja poolt kohtu ette toodud asjaolusid seoses täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmisega põhivõla osas ning kostja õigusega nõuda viivise sundtäitmist. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 5 tuvastanud, et 15.01.2010. a. on Viru Maakohtu 17.11.2010. a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-08-81143 kinnitatud UL ja M- OÜ vahel sõlmitud kompromissi täitmiseks kostjale makstud 47 000 ja 33 000 krooni, kokku 80 000 krooni. Seega on täitedokumendi resolutiivosa p-is 1 sisalduvast kokkuleppest tulenev kohustus 80 000 krooni tasumiseks 15.01.2010. a kohaselt täidetud (

§ 76lg 3).

Kohus on ka samas tuvastanud, et 01.04.

1. a. on MV kandnud UL arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX 20 000 krooni selgitusega “vastavalt kokkuleppele; 14.05.
2. a on TA kandnud UL arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX 3500 krooni selgitusega “MV“; 15.10.
3. a on TA kandnud UL arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX 4000 krooni selgitusega “Vastavalt kokkuleppele. (MV)“ ja 04.11.
4. a on TA kandnud UL arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX 2500 krooni selgitusega “Vastavalt kokkuleppele. (MV)“.

§ 78

lg 1 järgi, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast üksnes juhul, kui võlgnik vaidleb vastu sellele, et kohustuse täidaks kolmas isik. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.11.

1. a. otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-115-10 on Riigikohus sedastanud, et tulenevalt osundatud sätetest võib seega võlgnik leppida kolmanda isikuga ka kokku, et see maksab ära tema võla, ning võlausaldaja on kohustatud maksmise eelduslikult vastu võtma (vt Riigikohtu
2. septembri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-04, p 15). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Järelikult võisid kostja ja kolmas isik

§ 78

lg 1 alusel kokku leppida, et kolmas isik maksab ära kostja võla, ning hageja oli kohustatud kolmanda isiku täitmise eelduslikult vastu võtma. Kohus on kostjale selgitanud

§ 78

sisu ja palunud tal täpsustada, mis asjaoludel ta keeldub kolmandate isikute poolt kohustuse täitmiseks temale ülekantud raha vastuvõtmisest, mille peale on kostja vaid üldsõnaliselt märkinud, et ei pea sellisel viisil täitmist aktsepteeritavaks, kuigi on kõik ülekantud summad vastu võtnud (tl 67 ja 105 pöördel). 6

§ 76

lg 4 kohaselt, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.03.2008. a. otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-15-08 sedastatud seisukoha järgi määratletakse

§ 76

lg-s 4 tõendamiskoormis, mitte ei sätestata reegleid kohustuse täitmise nõuetekohasuse kohta. Seega vaidluse korral, kui kumbki pool ei suuda tõendada oma väiteid, lähtutakse sellest, et täitmine on olnud nõuetekohane (osundatud Riigikohtu otsuse p 15). Lähtudes eeltoodust tuleb kohtu arvates viivise arvestamisel lugeda täitedokumendist tulenev kohustus osaliselt täidetuks ka kolmandate isikute: MV ja TA poolt kostja arvelduskontole kantud summade osas. Kostja on ise kinnitanud, et poolte vahel muid kokkuleppeid ega kohustusi peale vaidlusalusest täitedokumendist tulenevate hageja kohustuste ei olnud (vt tl 67). Kuna hageja on esitanud oma viivisearvestuse (tl 80) ja kostja on sellele vastu vaielnud (tl 88), siis kontrollib kohus viivisearvestust. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 5 tuvastanud, et Viru Maakohtu 17.11.

1. a. kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-08-81143 resolutiivosa p-is 3 sisaldub kokkulepe, mille kohaselt M- OÜ poolt kokkulepitud tähtajaks summa mittelaekumisel kohustub kostja maksma viivist 0,5% päevas maksmata summast. Seega, arvestades hageja poolt põhivõla osas kohustuse täitmist, lähtub kohus järgmisest viivisearvestusest: Lõpp-päev KOKKU Alguspäev Põhivõlg Viivitatud päevi Viivis 74 305,00 Kohus käesoleva kohtuotsuse p-is 5 tuvastanud, et vaidlusaluses täiteasjas on kostja tasunud kohtutäituri vahendusel 23.12.
2. a. 80 000 krooni. Lähtudes esitatud viivisarvestuses oli hagejal õigus nõuda täitedokumendist tuleneva kokkuleppe alusel viiviseid kokku 74 305 krooni. Kuivõrd täitemenetluses on hageja maksnud 23.12.
3. a. sundtäitmisele esitatud nõude täitmiseks 80 000 krooni, kuid tema võlgnevus põhivõla osas oli 05.11.
4. a. 50 000 krooni, tuleb täitemenetluses makstust arvestada 30 000 krooni viiviste katteks (74 305 – 30 000=44305 krooni), millises osas on kostjal õigus ka viivise sundtäitmist nõuda. Kohus on aga eespool tuvastanud (kohtuotsuse p 5), et UL täitmisavalduse ning Viru Maakohtu 17.11.
5. a. kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-08-81143 alusel on alustatud täitemenetlus M-OÜ suhtes (täiteasi nr 008/2010/7303) viiviste summas 106 800 krooni sissenõudmiseks. Kohus leiab eeltoodu alusel, et sundtäitmisele esitatud viivisenõude summas 62 495 krooni (3994.16 eurot) sundtäitmine on lubamatu. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt.
6. 04.10.
7. a on kohtusse jõudnud kostja seisukoht, kus ta märgib, et hageja esitatud täpsustused on vasturääkivad ning kostja soovib hagiavalduse tervikteksti. Kuivõrd kohus on samasisulise taotluse lahendanud Harju Maakohtu 08.09.
8. a määrusega (tl 111-112) ning käsitlenud antud küsimusi ka vastates kostja kirjale (tl 116), ei pea kohus vajalikuks oma seisukohti korrata.
9. 01.02.
10. a. käesolevas tsiviilasjas tehtud määrusega on Harju Maakohus rahuldanud hageja hagi tagamise taotluse ning hagi tagamiseks peatanud täitemenetluse täiteasjas nr 008/2010/7303 Kohus leiab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg-s 2 sätestatule on vajalik jätta kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.
11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled 7 2-11-3404 menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamisega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab esitatud sundtäitmisele esitatud nõude summast lähtudes hagi ligikaudselt 58,5% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 40% ulatuses hageja ja 60% ulatuses kostja kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Kaija Kaijanen Kohtunik 8