Tsiviilasi nr: 2-11-5897 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 13.06.2012.a, Tallinn Tsiviilasja
§-d 99-102). Nii hageja kui ka kostja mõistsid juba hagi ja vastuhagi esitades, et hagi ja vastuhagi rahuldamise eeldusena tuleb vastavalt hagejal ja vastuhagejal kohtu ette tuua asjaolud, mille alusel saab kohus jõuda veendumusele, et vahepealsel ajal, s.o perioodil alates sellest, kui jõustus elatise väljamõistmise kohtuotsus (tsiviilasjas nr 2-08-5221 tehtud Harju Maakohtu 12.12.2008.a otsus), on oluliselt muutunud maksete suurust mõjutanud asjaolud. Hageja leidis, et elatise vähendamise hagi tuleb rahuldada põhjusel, et tema sissetulek on vähenenud ja tal on tekkinud uue lapse osas ülalpidamiskohustus ning et alates 01.01.2011.a ei tule kostjal enam elatiselt tulumaksu tasuda. Vastuhageja leidis, et elatist tuleb suurendada põhjusel, et vastuhageja vajadused on eelmise otsuse jõustumise ajaga võrreldes oluliselt suurenenud. Seega tuleb kohtul hinnata, kas menetlusosalised on kohtu ette toonud asjaolud selliselt, et kohus saaks jõuda veendumusele, et asjaolud on varasema kohtuotsuse tegemise ajaga võrreldes oluliselt muutunud. Elatise muutmise hagi rahuldamiseks ei piisa mitte ainult sellest, kui hageja/ vastuhageja kirjeldavad ja vajadusel tõendavad tänaseid vajadusi, vaid kohtu ette tuleb tuua ka asjaolud, mille alusel saab järeldada, et asjaolud on varasemaga võrreldes oluliselt muutunud. Esmalt hindab kohus elatise vähendamise hagi põhjendatust ning seejärel hindab kohus vastuhagi põhjendatust.
- Hageja leidis, et elatist tuleks vähendada põhjusel, et peale elatise väljamõistmise otsuse (12.12.2008.a Harju Maakohtu otsus) jõustumist muudeti seadust selliselt, et elatise saaja ei pea enam elatiselt tulumaksu maksma. See asjaolu iseenesest ei saa olla elatise vähendamise hagi rahuldamise aluseks. Kohus märgib, et enne ja pärast 01.01.2011.a kehtinud regulatsiooni järgi ei tarvitsenud elatise saaja tulumaksu maksmise koormus erineda. See, kas ja kui palju tuli elatise saajal enne 01.01.2011.a tulumaksu tasuda, sõltus tegelikult sellest, millised olid elatise saaja sissetulekud, millises osas mõjutas tulumaksu maksuvaba miinimum, kas ja millises ulatuses sai elatise saaja kasutada maksuvabastusi jne. Seega ei saa ütelda, et kuni 31.12.2010.a maksis elatise saaja elatiselt tulumaksu ning alates 01.01.2011.a seda enam teha ei tule ning et peale viidatud kuupäeva jääb elatise saajale selle võrra raha rohkem kasutada. Selleks, et tulumaksu regulatsioonis toimunud muudatusi saaks elatise vähendamise hagi alusena arvestada, tulnuks hagejal kohtu ette tuua asjaolud, mille alusel saanuks kohus jõuda järeldusele, et kostja sissetulekutes ja maksustatavas tulus on toimunud ka reaalsed muudatused. Seda aga hageja teinud ei ole ning sellel põhjusel ei saa käesolevas lõigus käsitletud asjaolu olla konkreetse menetluse asjaolude tõttu elatise vähendamise aluseks.
- Hageja leidis, et elatist tuleks vähendada põhjusel, et peale elatise väljamõistmise otsuse jõustumist kehtestati Politsei- ja Piirivalveametis igakuised tasustamata puhkusepäevad, mille eest hageja tasu ei saa ning et seetõttu on hageja sissetulek vähenenud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja oma sissetuleku vähendamisega seoses toonud kohtu ette asjaolusid selliselt, et need saaksid tingida elatise vähendamise hagi rahuldamise. Kohus saab tsiviilasja lahendada üksnes nende asjaolude ja tõendite alusel, mis on käesoleva tsiviilasja raames kohtu ette toodud. Käesoleva tsiviilasja toimikust ei nähtu, milline oli hageja sissetulek elatishagi rahuldamise ajal – 12.12.2008.a tehtud Harju Maakohtu otsus vastavaid asjaolusid ei sisalda. Selliseid asjaolusid ei ole hageja käesoleva menetluse raames esile toonud ka mujal. Umbmäärane ja täpsustamata väide, et Politsei- ja Piirivalveamet on määranud igakuised tasustamata puhkepäevad ning seetõttu on hageja sissetulekud vähenenud, on sedavõrd abstraktne, et selline väide ei võimalda väidet hagi rahuldamist võimaldava asjaoluna arvestada. TsMS § 459 lg 1 kohaselt saab jõustunud kohtulahendiga välja mõistetud elatise vähendamise aluseks olla see, kui elatise väljamõistmise ajaga 7
(12)Tsiviilasi nr: 2-11-5897 võrreldes on elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolud oluliselt muutunud. Seega ei ole määrav isegi mitte sissetuleku vähenemine vaid sissetuleku oluline vähenemine. Selliseid asjaolusid ei ole aga hageja kohtu ette toonud, kuigi maakohtu menetluses toodi tõendamisele kuuluvad asjaolud ja tõendamiskoormis esile, mistõttu pidi hageja mõistma, et tal tuleb kohtu ette tuua ja tõendada kõik need asjaolud, mille alusel saab järeldada, et elatise suuruse määramise aluseks olevad asjaolud on varasema elatise väljamõistmise otsuse jõustumise ajaga võrreldes muutunud. 10. Hageja leidis, et elatise vähendamise hagi tuleks rahuldada põhjusel, et hagejal sündis uus laps, kelle suhtes lasub hagejal ülalpidamiskohustus ning senises suuruses elatise maksmise korral jääks uus laps kostjaga võrreldes halvemasse seisu. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole käesolevas kohtumenetluses kohtu ette toonud asjaolusid, mis saaksid ka sellel alusel elatise vähendamist tingida. Seetõttu tuleb käesolevas tsiviilasjas tehtud maakohtu otsus tühistada ja jätta hagi rahuldamata ning selles osas tuleb apellatsioonkaebus rahuldada. Maakohus mõistis 2008ndal aastal tehtud otsusega hagejalt välja 3000 krooni (191,73 eurot) suuruse elatise kuus. Maakohus tuvastas, et hageja keskmine kuu netosissetulek on 701 eurot kuus. Kostja leidis, et hageja keskmine netosissetulek on 720 eurot kuus. Isegi siis, kui lähtuda sellest, et hageja netosissetulek on 701 eurot kuus, ei saaks hagi rahuldamisele kuuluda. Nagu eespool märgitud, saab elatise vähendamise hagi kuuluda rahuldamisele juhul, kui peale elatise väljamõistmise kohtuotsuse jõustumist on olulisel määral muutunud asjaolud, mis saavad olla elatise väiksemas ulatuses väljamõistmise aluseks. Sellised asjaolud on sätestatud perekonnaseaduses (
§102
). Seega tuleb hinnata, kas hageja on kohtu ette toonud sellised asjaolud, mis tekkisid peale eelmise kohtuotsuse tegemist ja mis kehtiva õiguse kohaselt saaksid tingida elatise määramise alla lapse vajaduste. Selle kohtuotsuse, millega elatis välja mõisteti, kirjeldavas osas (vt t I kd lk 3 jj) on märgitud, et hageja väidete kohaselt kulus 2008ndal aastal lapse vajaduste rahuldamiseks 7730 krooni. Kohus lapse vajadusi ning nende rahuldamiseks kuluva raha suurust ei kontrollinud, sest hageja ja kostja saavutasid toona kokkuleppe 3000 krooni suuruse elatise maksmiseks.
§ 99
lg 1 kohaselt määratakse elatise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seega tuleb reeglina määrata elatis selliselt, et selle arvelt oleks võimalik katta ülalpeetava vajadused, mida arvestatakse ülalpeetava tavalise elulaadi järgi. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja vajadused on 2008nda aastaga võrreldes vähenenud. Alla ülalpeetava vajaduste rahuldamiseks vajamineva määra võiks elatise välja mõista juhul, kui esinevad
§-s 102 sätestatud asjaolud.
§ 102
lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Seejuures tuleb arvestada, et
§ 102
lg 2 kohaselt ei vabane vanemad lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kui vanem on lg-s 1 sätestatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus märgib, et vahendite ühetaoline kasutamine ei tähenda alati võrdset kasutamist. Ühetaoline kasutamine võib tähendada ka seda, et ülalpidamist andma kohustatud vanem peab teatud juhtudel panustama lahuselava lapse ülalpidamisse isegi rohkem, kui enda ja vanemaga koos elava lapse ülalpidamisse, sest vanemaga koos elava lapse kulutusi on võimalik kooselamisest tulenevalt väiksemana hoida (ühine eluase, ühine toidutegemine, transporti jm panustamine jne). Kuid isegi siis, kui käesoleval juhul panustaks hageja enam kui 700st eurost nii enda kui ka mõlema lapse ülalpidamisse võrdselt, ei saaks 191,73 eurose elatise tasumise kohustus põhjustada endale ja teisele ülalpeetavale ülalpidamise ühetaolise tagamise võimetust. Nendel põhjustel ei saa täiendava ülalpeetava lisandumine olla käesolevas asjas elatise vähendamise hagi rahuldamise aluseks. Muid asjaolusid, mis elatise vähendamise aluseks olla saaksid, ei ole hageja kohtu ette toonud. 8
(12)Tsiviilasi nr: 2-11-5897 Eespool toodud põhjustel tuleb jätta elatise vähendamise hagi rahuldamata.
- Järgnevalt käsitleb kohus elatise suurendamise hagiga seonduvat. Toimiku materjalidest nähtuvalt mõistis ka kostja, vastuhagi esitades, et jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud elatise suurendamist saab nõuda juhul, kui peale varasema kohtuotsuse jõustumist on elatise suuruse määramise aluseks olevad asjaolud oluliselt muutunud. Selliseks asjaoluks võiks olla vajaduste ja vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste oluline suurenemine. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga kostja kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid vastava järelduse teha. Selles hagis, mille raames 12.12.2008.a otsusega elatis, suuruses 3000 krooni, välja mõisteti, märkis hageja (praegu vastuhageja), et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub 7730 krooni (vt t I kd lk 3 jj). Kuigi kohus lapse vajadusi toona ei tuvastanud, sest hageja ja kostja saavutasid kokkuleppe, leiab kohus, et lapse vajadused ei saanud toona hageja poolt väidetust suuremad olla. Seega tuleb hinnata, kas lapse vajadused, mis toona olid 7730 krooni, on tänaseks oluliselt suurenenud. Selleks, tuleb hinnata, kas vastuhageja poolt käesolevas tsiviilasjas kohtu ette toodud asjaolud ja esitatud tõendid võimaldavad järeldada, et vastuhageja tänaste vajaduste rahuldamiseks vajalikud kulutused, on sellest summast suuremad. Ringkonnakohus leiab, et vastuhageja poolt kohtu ette toodud asjaolude alusel ei saa siiski järeldada, et see nii on.
- Vastuhageja märkis vastuhagis, et vastuhageja reaalsed vajadused kuus on 817,39 eurot. Vajaduste avamiseks esitas vastuhageja kohtule tabeli (vt t I kd lk 218 jj). Vastukostja vaidles vajadustele vastu ning leidis, et need on ülepaisutatud ja et hakkama peab saama väiksemate kuludega. Seetõttu tuleb kõiki kulusid hinnata. Kohus võtab kulude hindamisel aluseks tabeli, mille vastuhageja kohtule esitas ning milles oma vajadusi ja nendega seotud kulusid kirjeldas. Tabeli järgi ei saa põhjendatuks lugeda kulurida „muu riietus“ summas 484,05 eurot. Vastuhageja ei ole põhjendanud muu riietuse vajalikkust, kui eraldi on välja toodud väga palju erinevaid riietusesemeid. Põhjendatud ei ole ka iga-aastaselt uue koolikoti ostmine summas 38,85 eurot. Samuti ei saa põhjendatuks lugeda igapäevast taskuraha suuruses 1,6 eurot päevas ja summas 584 eurot aastas, seda eriti olukorras, kus sõprade sünnipäevad ja vaba aja veetmine on eraldi märkimisväärsete kulutustena välja toodud. Põhjendatuks ei saa pidada ka iga-aastaselt 6 paari aluspesu ostmist. Kohus loeb põhjendatuks 3 paari aluspesu ostmise ja kulutuse summas 40 eurot. Iga-aastaselt ei ole põhjendatud ka 18 paari sokkide ostmine, eriti olukorras, kus spordivarustus, sh spordisokid on eraldi välja toodud. Kohus loeb põhjendatuks sokkide vajaduse aastas 4 paari hinnaga kokku 10 eurot. Aluspesule lisaks tõi vastuhageja välja vajadusena osta iga-aastaselt 4 paari alussärke. Kohus loeb põhjendatud kuluks 2 alussärki kuluga 14 kokku eurot. Kohus ei nõustu vastuhagejaga, et iga-aastaselt tuleb soetada kaks uut triiksärki. Kohus loeb põhjendatud vajaduseks 1 triiksärgi kuluga 25 eurot. Kohus ei nõustu vastuhagejaga, et iga-aastaselt on põhjendatud osta 4 uut seelikut. Seda eriti olukorras, kus vastuhageja tõi eraldi esile ka kulutused teksapükstele. Kohus loeb põhjendatud kuluks seelikute osas 15 eurot. Põhjendatud ei ole ka iga-aastaselt 6 T- särgi ostmine. Kohus loeb põhjendatud vajaduseks iga-aastaselt uute T- särkide ostmise osas 2 särki kuluga 11,8 eurot. Vastuhageja tõi esile, et iga-aastaselt tuleks lisaks seelikutele osta veel püksid, jakk ja püksid ja kolm paari teksapükse ning kolm polopluusi ja jooksupüksid. Ringkonnakohus sellega nõustuda ei saa. Nii nagu nende, kui ka eespool kirjeldatud kulutuste osas, ei ole usutavaks muudetud, et kasvav laps iga-aastaselt kõikidest viidatud riietest välja kasvab või et kõik need riided läbi kuluvad. Oluline on veel see, et spordiriietus on esile toodud eraldi. Põhjendatuks saab pidada polopluusi ja kahe paari pükste vajaduse summas 58 eurot, mille asemel saab järgmisel aastal osta samas vääringus mõne teise riideeseme. Ei ole välistatud, et teatud hetkel võib olla põhjendatud see, et lapsele tuleb 9
(12)Tsiviilasi nr: 2-11-5897 osta näiteks 6 T- särki või korraga teksad ja pidulikum riietus, kuid olukorras, kus vanemate varalised võimalused on piiratud, tuleb riietusele kuluvaid vahendeid kulutada kokkuhoidlikult ja otstarbekalt. Vastuhageja tõi esile, et osta tuleks kaks paari kevad-sügis saapaid kokku hinnaga 72 eurot. Ringkonnakohus sellist kulu põhjendatuks lugeda ei saa. Lisaks kevad-sügis saabastele tõi vastuhageja kuluna esile veel suviseid jalanõusid, mitu paari, talvesaapad ja talve botased. Kevad-sügis saabaste kuluks saab lugeda 35 eurot. Jope põhjendatud kuluks ei saa lugeda vanemate piiratud võimaluste korral 89 eurot. Korraliku uue talvejope saab soetada ka 50 euro eest. Iga-aastaselt uue salli ostmist ei saa samuti põhjendatuks lugeda. Vastuhageja leidis, et iga-aastaselt tuleks osta neli paari erinevaid suvejalatseid. Sellist kulu ei saa põhjendatuks lugeda, eriti veel, kui vastuhageja tõi eraldi esile vajaduse osta talvesaapad, talvebotased ja kevad-sügis saapad. Suvejalanõude põhjendatud kuluks saab lugeda maksimaalselt 35 eurot. Korralikud laste talvebotased saab soetada ka 50 euro eest. Vastuhageja ei ole usutavaks muutnud ka seda, et koolis kulub lisaks kooliaasta alguses 57,1 euro eest ostetavatele koolitarvetele veel 60 eurot kunsti ja käsitöö tarvetele. Vastava kulu saab põhjendatuks lugeda üksnes 15 euro ulatuses. Vastuhageja ei ole usutavaks muutnud ka seda, et iga aasta oleks vaja hooldada arvutit kuus korda aastas kokku hinnaga 90 eurot ja et laps peaks selle kinni maksma. Vastavat kulu arvestada ei saa. Vanemate piiratud rahaliste võimaluste korral ei saa põhjendatuks lugeda ka ehete ostmist iga-aastaselt summas 90 eurot. Vastuhageja ei ole põhjendanud „muude ravimite“ ostmise vajadust olukorras, kus eraldi on välja toodud kulutused plaastritele, silmatilkadele, kõrvatilkadele, allergiarohtudele, vitamiinidele, valuvaigistitele, omega 3-le, palavikualandajatele ja ACC-le. Vastuhageja ei ole põhjendanud ka vajadust osta iga-aastaselt kaks treeningmütsi. Kohus loeb põhjendatuks 1 mütsi kulu summas 20 eurot aastas. Ka igaaastaselt uue kiivri ostmist ei saa pidada põhjendatuks. Seda kulu tuleb vähendada poole võrra selliselt, et kiiver ostetakse kahe aasta peale ning aastaseks kuluks saab lugeda 25 eurot. Ka iga-aastaselt uute suusaprillide ostmist ei saa põhjendatud kuluks lugeda. Kohus vähendab kulu poole võrra 42 euroni, arvestusega, et prillid ostetakse kahe aasta tagant. Vastuhageja ei ole esile toonud, milles seisneb veel eraldi kulu treeningvarustusele, kui sportimise kulud on väga detailselt esile toodud (vastuhageja tõi võistlusvarustusele lisaks esile, et tal tuleb iga aasta osta kahed suusad, kahed suusasaapad, kahed kepid, mütsid, kiiver, puhv, kindad treeningjope, suusajope, spordisokke, soojenduspesu, suusadress jne). Ka see kulu summas 211 eurot tuleb nimetatud põhjusel jätta arvestamata. Kuigi noore sportlase jaoks on uute suuskade hankimine põhjendatud, ei ole vastuhageja siiski kohtu jaoks usutavaks muutnud seda, et vältimatult vajalik on osta iga-aastaselt kaks paari suuski ja keppe, mistõttu loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks kuluks iga-aastaselt ühe paari suuskade ja ühe paari suusakeppide ostmise ja sellest tulenevalt tuleb vastuhageja kuluarvestusest maha arvestada vastavalt 250 ja 60 eurot, samuti ühtede suusasaabaste kulu summas 150 eurot. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka uue kirjutuslaua ostmine iga viie aasta tagant, mistõttu tuleb see kulu arvestusest välja jätta. Vastuhageja arvestas toiduraha 365 päeva eest summas 7 eurot päevas. Vastuhageja ei ole usutavaks muutnud toidukulu vajadust hinnaga 7 eurot päevas, seda olukorras, kus laps saab ühe korra päevas koolis süüa ja elab kodus, kus valmistatakse tervele perele süüa ning seetõttu on toidukulu väiksem. Praeguste põhjendustega ei saa pidada põhjendatuks toidukulu mitte rohkem, kui 5 eurot päevas. Samuti on oluline see, et vastuhageja arvestuste kohaselt viibib ta 50 päeva aastas laagrites, mille eest on arvestatud märkimisväärne kulu. Selle 50 päeva eest ei saa toiduraha arvestada ning see tuleb kuluarvestusest maha arvata. Vastuhageja märkis interneti kuluks, mida tuleb lapse kanda jätta, 10 eurot kuus. Elion pakub mitte parimat, kuid vajadusi rahuldavat interneti paketti täishinnaga 16 eurot kuus, millest saaks lapse kuluks arvestada mitte rohkem kui ¼, mis teeb 4 eurot kuus ja 48 eurot aastas. Seega ei saa põhjendatud interneti kuluks lugeda mitte 120 eurot aastas vaid 48 eurot. Pesupulbri osas on võimalik osta jaekaubandusest allergikutele 10
(12)Tsiviilasi nr: 2-11-5897 mõeldud pesuvahendit alla 4 euro pakend, mistõttu loeb kohus põhjendatud kuluks 4 eurot pesupulbri pakendi kohta ning seetõttu tuleb pesupulbri kulu arvestada 60 euro asemel 48 eurot. Vastuhageja ei ole usutavaks muutnud vajadust osta palsamit hinnaga 8,32 eurot pudel. Palsami kuluks saab lugeda 15 eurot. Ka šampooni osas ei saa lugeda põhjendatud kuluks 8,32 eurot pudeli kohta. Põhjendatud kulu saaks siin olla mitte rohkem kui 21 eurot. Vastuhageja ei ole usutavaks muutnud vajadust osta iga-aastaselt uued päevitusriided, mistõttu ei saa seda kulu põhjendatuks lugeda. Ka kahe paari kinnaste soetamise kulu vajadust ei ole usutavaks muudetud, eriti olukorras, kus kõik trenniga seonduvad kulud, on eraldi välja toodud. Kohus loeb põhjendatuks kinnaste soetamise iga-aastase kulu summas 10 eurot. Kohtu hinnangul ei saa ka vastuhageja poolt välja toodud ühekordseid kulusid nagu 520 eurone jalgratas, 225 eurosed rullusuusad, suusakott ja uus mobiiltelefon panna igakuise elatusraha sisse. Rullsuuskade vajadust ei ole usutavaks muudetud, samuti ei ole usutavaks muudetud seda, et lapsele tuleks osta 520 eurone jalgratas. Olukorras, kus laps teeb väga tihedalt trenni, viibib vähemalt 50 päeval aastas laagrites, osaleb võistlustel jne, ei ole ilmselt kohane hankida kohe ja kõiki sportimisega seotud vahendeid. Ka mobiiltelefoni on võimalik hankida järelmaksuga ning erinevate telefoniteenuste paketi osana, mille kulu jääks vastuhageja poolt arvestatud telefoni kulu sisse.
- Kui arvestada vastuhageja poolt esile toodud kuludest maha need kulud, mille osas ei ole vastuhageja kulude vajalikkust piisavalt usutavaks muutnud ja kui lähtuda seejuures vastuhageja enda poolt esitatud arvestusest, ei tule aastane kulutuste summa mitte suurem kui 5825,82 eurot, mis teeb kuu kohta 485,49 eurot. Kuivõrd vastuhageja esitas eelmise hagi, milles põhjendas, et lapse vajadused ühes kuus on 494,03 eurot, siis ei saa praegune kuluvajadus olla suurem, kui see, millele vastuhageja eelmises menetluses tugines. Seetõttu ei ole vastuhageja usutavaks muutnud ega tõendanud, et praegune kuluvajadus on varasemaga võrreldes suurem, liiatigi oluliselt suurem, mistõttu ei saa elatise suurendamise hagi rahuldamisele kuuluda. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd vastuhagis toodud kuludest ja vajadustest mitmed on ülepaisutatud (vt käesoleva otsuse eelmist punkti) annab see asjaolu aluse kahelda ka muude kulude täielikus põhjendatuses. Nendel põhjustel tuleb jätta ka vastuhagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
- Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu menetluskulud poolte endi kanda, sest nii hagi kui ka vastuhagi jäetakse rahuldamata. Kuivõrd apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Ringkonnakohus ei nõustu seejuures vastuhageja käsitlusega sellest, et selline menetluskulude jaotus võiks olla äärmiselt ebaõiglane. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 11
(12)Tsiviilasi nr: 2-11-5897 Mare Merimaa Kaupo Paal Ande Tänav 12
(12)