Obsah (5)

§ 138§ 175§ 174§ 176§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 26. märts 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-09-48909 Tsiviilasi Viktor S

§ 138lg 1, 2; § 143 p 1 järgi tõlgikulu menetluskulu.

07.09.2010 istungil kell 14.10-15.35 ja 06.12.2010 istungil kell 10.00-11.55 osales kostja tõlk G.V.. Kohus leidis, et hagejal tuleb hüvitada kostjale tõlgikulu 100 eurot.

§ 138lg 1, 2; § 143 p 2 kohaselt on menetluskulu dokumentaalse tõendi saamise kulud.

Seega tuleb hagejal hüvitada kostjale pangakonto väljavõtte saamise kulu 1,60 eurot ja kulu seoses ARK väljavõttega 7 eurot.

§ 138

lg 1; § 144 p 1 järgi on menetluskulu lepingulise esindaja kulu.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Advokaadibüroo Aivar Pilv on esitanud kostjale 04.05.2010 arve 1 h eest summas 1920 krooni ja 08.09.2010 arve 3 h 45 min eest summas 9000 krooni. Advokaadibüroo Varul AS on esitanud kostjale 17.10.2011 arve summas 180 eurot esindamise eest Tartu Ringkonnakohtus. Kostja sõlmis advokaadibürooga Aivar Pilv kliendilepingud 27.04.2010 (materjalide läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine ja 04.05.2010 istungil osalemine) ning 06.09.2010 (materjalide läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine ja esindamine kohtus). 04.05.2010 istungil kell 14.00-15.20 osales kostja esindajana advokaat I. Nossova. 07.09.2010 istungil kell 14.10-15.35 ja 06.12.2010 istungil kell 10.00-11.55 osales kostja esindajana advokaat Tarmo Pilv. 10.09.2010 esitas advokaat T. Pilv kohtule kostja nimel taotluse seoses tõenditega. 22.08.2011 teatas kostja, et ringkonnakohtus esindab teda advokaat I. Nossova Advokaadibüroo Varul AS-st. 03.10.2011 sõlmis kostja advokaadibürooga Varul kliendilepingu. 04.10.2011 ringkonnakohtu istungil kell 12.00-12.10 osales kostja esindajana advokaat I. Nossova advokaadibüroost Varul. Enamikule kostja esitatud dokumentidest on alla kirjutanud kostja ise, samas ei nähtugi arvetest, et arved oleksid esitatud menetlusdokumentide koostamise eest. Kostja esindajate 2 osavõtul on toimunud neli istungit, kuulati üle ka tunnistajaid. Tsiviilasi oli keskmiselt mahukas, kuid õiguslikult mitte kuigi keerukas. Ringkonnakohtus toimus vaidlus vaid menetluskulude jaotuse üle, istung kestis 10 minutit ning advokaat I. Nossova oli esindanud kostjat ka maakohtus. Eeltoodut arvestades pidas kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostja õigusabikulu maakohtus 8000 krooni ning ringkonnakohtus 80 eurot, kokku tuleb hagejal hüvitada kostjale lepingulise esindaja kulu 591,29 eurot.

§ 138

lg 1; § 144 p 2 järgi on menetluskulu menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. VV 22.12.2005 määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 3 lg 2 sätestab, et kui menetlus toimub väljaspool menetlusest osavõtja elukohta, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud ning makstakse päevaraha. Kohus nõustus hagejaga, et sõidukulu 220 eurot hüvitamine ei ole põhjendatud, sest menetlus toimus Tartu kohtumajas ja kostja elukoht on samuti Tartu. Telefonikõned esindajale 120 euro ulatuses ei ole mõistlikud ega põhjendatud. Kostja elab Tartus, kus tegutsevad ka tema esindajad, mistõttu oli kostjal võimalik pikemateks aruteludeks ilmuda esindaja juurde. 08.09.2010 arve selgitusest nähtuvalt kestis advokaadi 06.09.2010 konsultatsioon esindatavaga 30 minutit. Kohus pidas sidekulu põhjendatuks 10 euro ulatuses. Seadus ei näe ette, et võimalikud kulud seoses lapsehoidaja teenuse kasutamisega tuleks menetluskuluna hüvitada. Kokku tuleb hagejal hüvitada kostjale menetluskulu 709,89 eurot. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. J. Omelina esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. detsembri 2011 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega mõista välja hagejalt kostja kasuks menetluskulud kokku 1106,51 eurot, sh tõlgikulu 100 eurot, väljavõtete kulud 8,60 eurot, lepingulise esindaja kulud 877,91 eurot, transpordikulud 110 eurot ja sidekulud 10 eurot, ning kohustada hagejat tasuma väljamõistetud menetluskulud viivitamatult Nadezda Omelina arveldusarvele Swedbankis nr XXXXXXXXXX. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohus tutvustanud kostjale hageja vastust kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele. Tegemist on kostja menetlusõiguse olulise rikkumisega, millega kohus on võtnud kostjalt õiguse vastu vaielda hageja vastusele ja kaitsta enda seisukohti; 2) on kohus ületanud diskretsiooni piire ning teinud ebaõige otsuse lepinguliste esindajate menetluskulude väljamõistmise ulatuse osas. Advokaadibüroo Aivar Pilv on esitanud kostjale 04.05.2010 arve 1 h eest summas 1920 krooni, selgitusega materjalide läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine ja 04.05.2010 istungil osalemine, ning 08.09.2010 arve 3 h 45 min eest summas 9000 krooni, selgitusega materjalide läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine ja esindamine kohtus. 04.05.2010 istungil kell 14.00-15.20 (seega rohkem kui 1 h) osales kostja esindajana advokaat I. Nossova. 07.09.2010 istungil kell 14.10-15.35 (1 h 25 min) ja 06.12.2010 istungil kell 10.00-11.55 (1 h 55 min) osales kostja esindajana advokaat T. Pilv. 10.09.2010 esitas advokaat T. Pilv kohtule taotluse seoses tõenditega, mille koostamisele kulus vähemalt 25 minutit. Eeltoodust nähtub, et kõik arved on põhjendatud ja esindajate tehtud töö võib ületada arvetel märgitud õigusteenuse hinda. Advokaadibüroo Varul on esitanud kostjale 17.10.2011 arve summas 180 eurot selgitusega esindamise eest Tartu Ringkonnakohtus. Kostja pöördus sama esindaja, advokaat I. Nossova poole põhjusel, et viimane ei kulutanud aega asja materjalidega tutvumiseks. Kuivõrd advokaat oli vahetanud tegevuskohta ja asunud Tallinna, tuli kostjal sõlmida uus kliendileping 3 Advokaadibüroo Varul AS-ga. Kliendilepingu kohaselt on advokaadibürool õigus nõuda kliendilt sõidukulude kompensatsiooni poole transpordile kulunud aja eest. Seega sisaldab arve ka transpordikulusid, mis olid advokaadi osalemiseks kohtuistungil vältimatud. Oleks kostja pöördunud teise advokaadi poole, oleksid menetluskulud olnud veel suuremad, kuivõrd uus esindaja oleks pidanud materjalidega tutvuma. Seega on kostja valinud kõige soodsama viisi enda õiguste kaitseks ja alusetu on esindaja kulude rahuldamine vaid 80 euro ulatuses. Kostjal puudub juriidiline haridus ja spetsialisti teenuse kasutamine enda õiguste kaitseks oli hädavajalik. Enamiku menetlusdokumentidest on allkirjastanud kostja ise eesmärgiga hoida kulusid kokku, kuid eeltoodu ei tähenda, et dokumentide koostamisel ei oleks kasutatud tasulist juriidilist abi, mille hüvitamist kostja ei nõua. Ebaõiglane ja alusetu on jätta teatud menetluskulud kostja kanda olukorras, kus nii hagimenetluse kui apellatsioonmenetluse algatajaks oli hageja. Kostja on väikelast kasvatav töötu isik, kelle ülalpidamine lasub täielikult abikaasa õlgadel. Esindajate kulud jäävad suuresti alla Vabariigi Valitsuse sätestatud piirmäära, milleks 295 000-kroonise (18 853,93 eurot) nõude puhul on 6400 eurot; 3) on kostja kohtumenetlusega seonduvalt pidanud sõitma nii kohtusse, esindajaga kohtumisele, panka, ARK-sse jne. Kostja elukoht asub teises linnaosas ning sihtpunktidesse jõudmiseks on ta pidanud kasutama transporti. Kuna mistahes sõiduvahendi kasutamine on seotud kulutustega, on sõidukulude hüvitamine õigustatud ja põhjustatud. Määruskaebuse esitaja palub määrata sõidukulude kompensatsioon 110 euro või vähemas ulatuses. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
3. V. Somelar vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) analüüsis kohus põhjalikult ja kooskõlas

§ 174lg-ga 3 kostja menetluskulude nimekirja.

Määruskaebuses ei ole märgitud ühtegi asjaolu, mida kohus ei oleks arvestanud; 2) avaldas kostja menetlusabi taotluses, et on töötu ja töötu on ka tema abikaasa A.K. Interneti ettevõtteportaalis on A.K. reklaam, kus ta pakub tellimusi akende paigaldamiseks XXX. Lisaks on pere omandis mitu kinnistut ja sõiduautod. Eeltoodu omab tähtsust kostja menetluskulude nimekirja revideerimisel, sest on kahtlane usaldada isikut, kes eksitab inimesi ja kohut (kohtus selgus, et peale V. Somelari on veel kolm inimest, kes on samas olukorras – raha J. Omelinale on makstud, aga maju ehitatud ei ole). Jääb arusaamatuks, et kui kostja on aastaid olnud töötu, siis milliste vahendite arvel tasus ta transpordikulud, kuidas saab tema omandis olla kallis sõiduauto ja kuidas sai ta pöörduda õigusabi saamiseks advokaadibüroosse, kus kehtivad kõige kõrgemad tariifid; 3) peavad menetluskulud

§ 175lg-st 1 tulenevalt olema põhjendatud ja vajalikud.

Põhjendatus tähendab, et menetluskulude nimekirjas on detailselt näidatud kulude koosseis, vajalikkus tähendab, et ilma nende kuludeta ei saaks osaleda kohtumenetluses või see oleks oluliselt raskendatud. Kostja menetluskulude nimekiri ei vasta

§-s 175 sätestatule; 4) ei saa nõustuda kostja tõlgikuludega, sest kostja on Eesti Vabariigi kodanik, kellel peab olema eesti keele oskus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Vastavalt

§-le 659 ja § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. 4 Käesoleval juhul vaidlustas määruskaebuse esitaja maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise määrust lepingulise esindaja kulude ja transpordikulude osas ning ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud maakohtu määrust nimetatud osas. 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus, millega määrati V. Somelari poolt J. Omelinale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 709,89 eurot, on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust selle muutmiseks. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

§ 175lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Nimetatud sätte järgi on lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Käesoleval juhul on maakohus kostjale osutatud õigusabi ajakulu hinnanud ja kostja kasuks välja mõistetud esindaja kulude suurust põhjendanud. Seejuures on maakohus arvestanud vaidluse asjaoludega, sh hagi hinna, menetluse aja, kohtuistungite arvu, asja keerukuse, esitatud menetlusdokumentide kui asja kahes kohtuastmes arutamisega. Määruskaebuses esitatud põhjendustest ei nähtu, et maakohus oleks ületanud diskretsioonipiire. Vastuseks määruskaebuse esitajale märgib ringkonnakohus veel seda, et ka juhul, kui taotletud lepingulise esindaja kulud jäävad alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäära, ei tähenda see iseenesest, et siis on need alati põhjendatud ja vajalikud. Arvestades eelnevat on maakohus põhjendatult määranud kindlaks kostja lepingulise esindaja kulud summas 591,29 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna kohtumenetlus toimus kostja elukohas, siis ei ole põhjendatud kostja väidetavate sõidukulude hüvitamine. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust hagejalt sõidukulude 110 euro väljamõistmiseks.

§ 176

lg 1 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega vastaspoolele ja annab tähtaja vastuväidete esitamiseks. Nimetatud säte ei näe aga ette, et kohus peaks vastaspoole vastuväite menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud poolele tutvustama. Seetõttu on ekslik määruskaebuse esitaja väide, et tema menetlusõigusi rikuti, kuna kohus ei teavitanud teda vastaspoole vastuväidetest. 9. Vastavalt

§ 178lg-le 3 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Andra Pärsimägi Kai Kullerkupp 5 Üllar Roostoja