3-12-650/14

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-650 Otsuse kuupäev

1. juuni 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi XXX kaebus Tartu Vangla
2. märtsi
3. a toimingu, hommikusöögi mitteandmine õigusvastasuse kindlakstegemiseks Kohtuistungi kuupäev
4. mai 2012 Menetlusosalised Kaebaja XXX Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Marju Altsaar Resolutsioon Edasikaebamise kord
5. Jätta kaebus rahuldamata.
6. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
7. juulini
8. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud
9. Tartu Vangla kodukorra p 5.3 kohaselt toimub osakonnas S2 kinnipeetavate toitlustamine hommikusöögiga kella 06.30-08.
10. 26.03.
11. a tõi toidujagaja hommikusöögi Tartu Vangla kinnipeetav xxx kell 06.15, mille vastuvõtmisest xxx keeldus tema kui liikumispuudega isiku isikliku abistaja Risto Musta vahendusel. Hommikusöögiga toitlustamiseks kodukorras sätestatud ajal xxx hommikusööki uuesti ei toodud.
12. 27.03.
13. a esitas xxx Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla toimingu, 26.03.
14. a hommikusöögi mitteandmine, õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse taotlus ja põhjendused
15. Toidu vastuvõtmisest keelduti, kuna toitu ei toodud kodukorras ettenähtud ajal. Kodukorda peavad järgima kõik, sh valvurid, toidujagamine kui toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega. Toitlustamine kui põhiõigus ei saa sõltuda valvuri suvast. Kodukorra rikkumise eest võidakse kinnipeetavat karistada. Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks on kaebajal preventiivne huvi, et selliseid vangla toiminguid rohkem ei korduks. Vastustaja seisukoht
16. Tartu Vangla ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. Kaebusest jääb arusaamatuks, milline on kaebajale objektiivsest õigusest tulenev subjektiivne õigus. Kaebaja tunnistab, et vangla poolt temale hommikusööki pakuti, seega ei jätnud vastustaja kaebajat ilma hommikusöögita aga selle vastuvõtmisest keeldus kaebaja kambrikaaslane. Kohtu põhjendused ja otsus
17. HKMS § 44 lg 1 kohaselt seostatakse isiku kaebeõigus isiku õiguste kaitsega. Kaebaja on esitanud tuvastamiskaebuse toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks preventiivsel eesmärgil. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse lubatavuse osas väljendatud seisukohad on kokku võetud 29.09.
18. a RKHKm haldusasjas nr 3-3-1-49-10 p-s 13: “Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamise lubatavust on kolleegium varasemates lahendites korduvalt käsitlenud (vt
19. jaanuari
20. a otsus asjas nr 3-3-1-88-08,
21. veebruari
22. a otsus asjas nr 3-3-1-100-09,
23. juuni
24. a otsus asjas nr 3-3-1-24-10). Kolleegium on nendes lahendites leidnud, et põhjendatud huvina on käsitatav ka kaebaja eesmärk vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes. Kolleegium on asunud seisukohale, et preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Tuvastamisekaebuse esitamiseks piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitada juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele (vt otsus asjas nr 3-3-1-24-10, p 20). Kolleegium jääb preventiivse huvi osas varem esitatud seisukohtade juurde.” Halduskohus on seisukohal, et kohtupraktika osundatud seisukohad on kohaldatavad ka käesolevale vaidlusele, mille tõttu tuleb vaidluse lahendamisel võtta seisukoht, kas kaebaja poolt esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamine saaks soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Kaebuse rahuldamine saab halduskohtu hinnangul soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus, kui selgub, et vastustaja poolt oli
25. märtsil
26. a toitlustamine korraldatud kaebaja õigusi rikkuvalt ja õigusvastaselt. Kaebaja on toidujagamise korraldamise (
27. märtsi toidujagaja toiming) vaidlustanud seaduslikkuse tagamise motiivil.
28. VangS § 47 lg 1 kohaselt kinnipeetava toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Kaebaja ei ole toimingut vaidlustanud elanikkonna üldiste toitumistavade, elutegevuseks vajaliku toidutarbe, toiduhügieeni ega korrapärasuse nõude eiramise motiivil. Kaebaja on toimingu vaidlustanud vastustaja poolt vangla kodukorra (päevakava) eiramise tõttu. Justiitsministri 30.11.2000.a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskirja“ § 10 lg 1 kohaselt vangla direktor kinnitab vangla päevakava, milles nähakse ette kinnipeetavate äratus, loendus, tualett, 2 söömine, tööle saatmine, töötamine, õppimine, kultuuri- ja spordiürituste jm ajad ning direktori vastuvõtuajad. Seega on justiitsminister volitanud vanglate direktoreid kinnitama vangla päevakavades muuhulgas kinnipeetavate söömise aja. Taoliselt ongi toiminud Tartu Vangla direktor. Tartu Vangla direktori 29.04.
29. a käskkirjaga nr 1-3/61 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra punkti 5 „Päevakava“ alapunkti 5.
30. kohaselt toimub toitlustamine S2 osakonnas hommikusöögiga kella 06.30-st – 08.00-ni (käskkiri kehtib 02.09.
31. a käskkirjaga nr 1-3/118 muudetud redaktsioonis).
32. Kaebuse põhjendamiseks on kaebaja esitanud tunnistajate Risto Musta, Ramil Umjarovi, Sergei Kirillovi ja Terje Lukki ütlused (tlk 38 p, 39 p - 40 p). Halduskohus loeb tunnistajate ütlustega tõendatuks, et toidujagaja serveeris kaebajale
33. märtsil
34. a kella 06.15-06.20 paiku hommikusöögi, millest viimane keeldus tema isikliku abilise R. Musta vahendusel. Kuna vangla sisekorraeeskirja kohaselt on minister volitanud direktorit päevakavas ette nägema kinnipeetavate söömise ajad, siis on halduskohus seisukohal, et vastustaja toiming (hommikusöögi jagamine kella 06.15 paiku) ei riku kaebaja õigusi, kuna toidu jagamise toiming on kooskõlas kehtiva õigusega, sh direktori poolt kinnitatud päevakavaga. Halduskohus tõlgendab päevakava taoliselt, et vangla ametnikud olid kohustatud tagama kaebajale hommikusöögi päevakavas ettenähtud ajal, s.o kella 6.30st kuni 8.00ni, millise nõude vastu ei ole nad
35. märtsil eksinud. Kaebajale oli päevakavas ettenähtud toitlustamise ajaks vastustaja poolt tagatud hommikusöögi söömise võimalus. Kodukorras ei keelata kinnipeetavatel toidust loobumist. Kui kinnipeetav loobub toidust, ei tulene kodukorra punktist 8 vanglale kohustust toidu uuesti serveerimiseks. Kaebaja ei ole esitanud halduskohtule tõendeid, et ta on päevakava punkti 8.
36. korras pretensiooniga pöördunud kohtuväliselt vangla poole, mille tõttu puudub halduskohtul pädevus inspektor-kontaktisiku tegevuse osas tuvastamiskaebuse väliselt seisukoha võtmiseks, sest kohustamis-, keelamis- või tühistamiskaebuste osas on kaebajal läbimata kinnipeetavate kaebustele kohustuslik kohtueelne menetlus. Seega on alusetu kaebaja väide ametnike poolsest kodukorra (päevakava) eiramisest, mille tõttu puudub alus tuvastamiskaebuse rahuldamiseks, sest vastustaja toimingu õiguspärasuse tõttu oleks välistatud käesoleva kohtulahendi abil kaebaja õiguste kaitse tulevikus.
37. Poolte menetluskulud jäävad nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik 3