) § 22 lg-s 2 sätestatud ülesannete täitmise kohta ettekande hiljemalt kohtuistungiks, kohustas võlgnikku andma ajutisele haldurile vajalikku teavet ja dokumente, peatas võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised ning keelas võlgnikul vara käsutamise ajutise halduri nõusolekuta. Kohus tagas pankrotiavalduse ning seadis kinnistusraamatusse ja teistesse vararegistritesse võlgnikule kuuluvale varale võõrandamise ja koormamise keelumärked ning arestis võlgniku rahalised vahendid krediidiasutustes. Maakohus võttis 02.01.2012 määrusega määruskaebuse menetlusse ning nõudis vastustajalt OÜ-lt Advokaadibüroo Concordia seisukohta kaebuse suhtes hiljemalt 10.01.2012. Vastustaja leidis, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna ajutise halduri nimetamine ei ole
MAAKOHTU LAHEND
lg 3 p 1 ja on teinud ebaõige määruse; 2) on määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumisega põhjendamatult piiratud määruskaebuse esitaja õigust kaevata tema suhtes tehtud lahendi peale edasi kõrgema astme kohtule. Pankrotimenetluse algatamisega on oluliselt raskendatud väidetava võlgniku majandustegevuse jätkamine, kuna majandustegevus on allutatud ajutise halduri kontrollile ning väidetav võlgnik peab saama oma vara käsutamiseks ajutise halduri nõusoleku. Ajutise halduri näol on tegemist kolmanda isikuga, kelle tegevuse eesmärgiks ei ole kasumi teenimine, milline eesmärk aga on äriühingul, seega tekib ajutise halduri määramisega vastandlike huvide põrkumine. Samuti saab ajutine haldur juurdepääsu konfidentsiaalsele informatsioonile ja läbi halduri on tundliku informatsiooni saamise võimalus ka kolmandatel isikutel. Kui menetluse käigus selgub, et pankroti väljakuulutamiseks alust ei ole, puudub võimalus endise olukorra taastamiseks. Väidetavale võlgnikule tekkinud kahju hüvitamist ei toimu. Niivõrd olulise õiguste riive puhul peab määruskaebuse esitajal olema võimalus riivet lubava lahendi vaidlustamine kõrgema astme kohtus. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 4. OÜ Advokaadibüroo Concordia vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle läbivaatamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) sätestab
, et pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse ainult seaduses ettenähtud juhtudel. Tulenevalt
lg-st 5 võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale. Ajutise halduri nimetamise puhul seadus määruskaebuse esitamise õigust ei anna. Sama seisukohta on Riigikohus rõhutanud lahendis nr 3-2-1-80-07 (pankrotiseadus ei võimalda edasi kaevata lahendit, millega pankrotimenetlus algatatakse või millega ringkonnakohus tühistab maakohtu lahendi pankrotimenetluse algatamata jätmise kohta ja saadab asja tagasi maakohtule pankrotimenetluse algatamise otsustamiseks). Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud, et PS §-s 15 ettenähtud isiku kaebeõigus ei ole absoluutne. Seadusandjal on õigus määratleda põhiseadusega sätestatud raamides kaebeõiguse piirid, arvestades sealhulgas teiste põhiseaduslike väärtustega.
§-des 5 ja 15 sätestatud kaebeõiguse piirangud on kohased ja proportsionaalsed kaaludes isiku kaebeõigust ja PS § 14 ja EÕIK artiklist 6 tulenevat õigust tõhusale kohtumenetlusele. Võlgniku kaebeõigust tuleb samuti kaaluda. Samuti on pankrotiõiguses üldtunnustatult printsiibiks menetlusliku kiiruse põhimõte. Efektiivne menetlus on üldiselt kiire, sest viivitused suurendavad kulusid ja halvendavad sissenõudmise tulemusi. Kiirus on ka omaette väärtus. /…/ Ettevõtte tervendamise õnnestumisel on kiirusel oluline roll: mida enam tervendamisele suunamisega viivitatakse, seda ebatõenäolisemaks muutub tervendamise perspektiivikus. Pankrotimenetlust peab olema võimalik läbi viia kiirelt ja efektiivselt. Pankrotiseadus peab andma täpsed menetlustähtajad, edasikaebamise võimalused ning alternatiivsed võimalused pankrotivara kiiremaks realiseerimiseks jne; 2) on võlgniku väited majandustegevuse kahjustamise kohta asjakohatud, kuna pankrotiavalduse menetlemisel on ilmnenud, et võlgnikul puudub majandustegevus; 3) otsustab maakohus tulenevalt TsMS § 663 lg-st 1 määruskaebuse menetlusse võtmise ja kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustatakse maakohtu määrust osas, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast CES Holding AS määruskaebust maakohtu 14.12.2011 määruse peale (t.l 172). Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu vaidlustatud määrust nimetatud osas. 6. Viru Maakohtu 14.12.2011 määrusega nimetati CES Holding AS pankrotimenetluses ajutiseks pankrotihalduriks T. Kalaus.
lg 5 kohaselt ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse.
lg 1 sätestab, et pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel. Seega tuleneb pankrotiseadusest, et ajutise halduri nimetamise määruse peale ei saa määruskaebust esitada ning maakohus on põhjendatult keeldunud menetlusse võtmast võlgniku määruskaebust ajutise halduri nimetamise kohta. Kuivõrd edasikaebe õigus pankrotimenetluses tehtud määruste peale tuleneb pankrotiseadusest, siis ei ole tähendust sellel, et maakohus on 14.12.2011 määruses ekslikult märkinud, et ajutise halduri nimetamise kohta võib esitada määruskaebuse. Maakohus on seetõttu õigesti keeldunud menetlusse võtmast määruskaebust, milles vaidlustatakse ajutise halduri nimetamist. 7. Lisaks ajutise halduri nimetamisele on maakohus 14.12.2011 määrusega taganud pankrotiavalduse ning seadnud kinnistusraamatusse ja teistesse vararegistritesse võlgnikule kuuluvale varale võõrandamise ja koormamise keelumärked ning arestinud võlgniku rahalised vahendid krediidiasutustes. 30.12.2011 määruskaebuses on määruskaebuse esitaja märkinud, et ta vaidlustab maakohtu määrust ka pankrotiavalduse tagamise osas (t.l 151). Vastavalt
lg-le 4 määruse peale, millega pankrotiavaldus tagati, võib esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud. Eelnevast tulenevalt on võlgnikul õigus vaidlustada maakohtu määrust pankrotiavalduse tagamise osas ning maakohus keeldus põhjendamatult menetlusse võtmast CES Holding AS määruskaebust pankrotiavalduse tagamise osas. Maakohtu määrus tuleb selles osas tühistada ning kuna asja materjalide juures on nii määruskaebus kui ka pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja seisukoht määruskaebuse kohta, siis on ringkonnakohtul võimalik, arvestades menetlusökonoomia põhimõtet, võtta määruskaebus selles osas menetlusse ja see lahendada. Ringkonnakohus märgib, et nii 30.12.2011 kui 27.01.2012 määruskaebuse põhjendustes puuduvad faktilised ja õiguslikud väited asjaolude kohta, millest tuleneb õigusrikkumine määruse tegemisel ning milles rikkumine seisneb, samuti viide tõenditele, millega soovitakse iga faktilist väidet tõendada, siis puudub ka alus maakohtu määrust pankrotiavalduse tagamise osas tühistada. Pankrotiavalduse tagamise abinõude kohaldamise sätestab
lg 1 ning nähtuvalt asja materjalidest on maakohtu poolt pankrotiavalduse tagamine põhjendatud. Seetõttu puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks osas, millega maakohus tagas pankrotiavalduse. 8. Ringkonnakohtu määrus, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta ajutise halduri nimetamise osas, on lõplik TsMS § 663 lg 2 alusel. 4 Ringkonnakohtu määrus, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata määruskaebuse maakohtu määruse peale pankrotiavalduse tagamise osas, on lõplik
Andra Pärsimägi Kersti Kerstna-Vaks 5 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.