lg 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel vabastada isiku täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. K.O. palub tema vabastamist kaebuse esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust maksejõuetuse tõttu. Kohtule esitatud isikukonto väljavõttest nähtuvalt K. O. isikukontol seisuga 14.12.2011 vaba raha puudub. Kohus asub seisukohale, et K. O. võib riigilõivu tasumisest vabastada, arvestades kaebaja staatust ja rahaliste võimaluste puudumist. Riigilõivuseaduse § 57 lg 13 vastavalt tuleb halduskohtusse kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15,97 eurot. Kohus peab kinnipeetava K.O. maksejõuetust tõendatuks ja leiab, et kuna kaebuse esitajal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks, siis tuleb K.O. vabastada riigilõivu 3 tasumise kohustusest kaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-11-2780. Riigilõivu tasumisest vabastamine aitab tagada seda, et isiku olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta. Kaebuse menetlusse võtmine ja kaebetähtaja ennistamise taotluse läbivaatamine Kohus tuvastas: - Kaebus on menetletav; kohus on kaebuse esitaja vabastanud riigilõivu maksmise kohustusest. - Kaebuse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse (
- Kohtualluvuse seisukohast kuulub kaebus lahendamisele Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajas
Kinnipeetav K.O. viibib Tartu Vanglas. Tulenevalt
lõikest 3 kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast menetlusosaliste taotluste ja arvamuste läbivaatamist kirjalikus menetluses kaebuse esitamise tähtaja taotluse.
lõike 1 kohaselt saab kaebust haldusakti tühistamise nõudes esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates; kohtueelse menetluse läbimisel võib halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta (
K. O. on esitanud halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 01.07.2011 käskkirja nr 14/ 1703 tühistamise nõudes ja 12.08.2011 vaideotsuse nr E5 384-1 vaidlustamiseks , kohustuslikus kohtueelses menetluses tehtud vaideotsus on temale allkirja vastu kätte antud 12.08.2011 , kaebus on laekunud kohtule alles 29.11.2011. Kaebaja on esitanud ühtlasi taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja on märkinud, et on kaebetähtaja mööda lasknud seonduvalt sellega, et kaebajale oli väidetavalt antud ebaõiget informatsiooni nagu ei mõjutaks distsiplinaarkaristus kaebaja edasise karistuse kandmise käiku. Eeltoodut arvesse võttes ning lähtudes
lg 9 võtab kohus esitatud kaebuse menetlusse kaebuse tähtaegsuse küsimuse otsustamiseks. Kohus on küsinud vastustajalt - Tartu Vanglalt seisukohta kaebuse esitamise tähtaegsuse suhtes ning on saanud Tartu Vangla vastuse 09.12.2011. Vastuses on Tartu Vangla seisukohal, et kaebaja ei ole toonud välja ühtegi mõjuvat põhjust, mis tingisid kaebuse hilinemisega esitamise ning seetõttu puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks.
lõikes 3 sätestatu kohaselt saab halduskohus kaebuse esitamise tähtaja ennistada, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Kohus nõustub vastustaja 09.12.2011 arvamuses esitatud seisukohtadega kaebetähtaja küsimuses ja ei pea neid vajalikuks korrata. Kuna kaebaja on vaideotsuse kätte saanud 12.08.2011, millel on märgitud vaidlustamisviide ja tähtaeg kaebuse esitamiseks kohtule, on kohus seisukohal, et kaebaja oli teadlik, et kaebusega halduskohtu poole on tal õigus pöörduda kuni 12.09.2011 (30- 4 päevane kaebetähtaeg täitus pühapäeval 11.09.2011, seega oli kaebuse esitamise viimaseks päevaks järgmine tööpäev – esmaspäev 12.09.2011). Kohus asub seisukohale, et kaebajal võis olla kaebuse esitamine küll raskendatud või ebamugav, kuid oli siiski võimalik. Kohus nõustub vastustajaga selles, et antud juhul on kaebaja tähtaja möödalaskmist põhjendanud ilmselt subjektiivsete asjaoludega. Samuti on Riigikohus oma lahendites 01.10.2002 nr 3-3-1-57-02 ja 16.01.2009 nr 33-1-75-08 asunud seisukohale, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sealhulgas tähtajad. Kuivõrd tähtaegadest kinnipidamine peab tagama õiguskindluse, õiguspärase ootuse ja usaldusekaitse põhimõtete realiseerumise ka teiste menetlusosaliste suhtes, siis on lubamatu mittemõjuval põhjusel möödalastud tähtaja ennistamine. Kohus on eeltoodu alusel seisukohal, et kui haldusakti pole seadusega sätestatud korras vaidlustatud, on hilisem võimalus vaidlustada haldusakti ainult juhul kui kohus kaebetähtaja ennistab. Antud juhul ei saa lugeda kohus kaebust õigeaegselt esitatuks, kuna kaebaja ei ole toonud objektiivseid asjaolusid, mis oleks takistanud kaebeõiguse realiseerimist seaduses sätestatud tähtajal, mistõttu kohus lõpetab antud asjas menetluse
Kohus on pidanud mõistlikuks kaebetähtaja läbivaatamist ilma menetlusosaliste väljakutsumiseta kohtuistungile lähtudes protsessiökonoomsusest ning
. Eeltoodu tõttu jätab kohus kaebetähtaja ennistamata ning lõpetab menetluse
lg 3 alusel kaebaja taotluses tühistada Tartu Vangla 01.07.2011 käskkiri nr 1-4/1703 ja vaidlustada 12.08.2011 vaideotsust nr E5 384-1 Mare Priks kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.