KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtukooseis kohtunik Mare Krull Haldusasja number 3-11-2793 Haldusasi T.Lee kaebus Narva Linnavalitsuse 17.11.2011 käskkirja nr 9291 tühistami

§ 8

lg 1 kohaselt distsiplinaarkaristus ei tohi olla vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Haldusorganil on kohustus kaaluda asjaolusid, kas distsiplinaarkaristus on vastavuses süüteo raskusastme, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega, kuid neid asjaolusid käskkirjast ei nähtu. Käskkirjas ei ole usutavalt välja toodud, kas rikkumine oli tõepoolest sellise raskusastmega, et rikkujat tuli karistada ning miks ei oleks võimalik kaebajaga vestelda või teha talle hoiatus, et hoida tulevikus ära sarnaste rikkumiste kordumine. 6.

§ 23

lg 2 kohaselt kohus tühistab määratud distsiplinaarkaristuse, kui töötajat on karistatud ebaseaduslikult, sealhulgas süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludel ning töötaja eelnevale käitumisele ilmselt mittevastava karistusega. Kaalutluste puudumise tõttu puudub kaebaja arvates kohtul võimalus eeltoodud asjaolusid hinnata. Haldusakti põhjendus peab kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Kaebaja on seisukohal, et käskkirjas toodud asjaolusid märgitud ei ole, rääkimata nende veenvast esitamisest.

1. Kaebuse esitaja leiab, et isegi kui kaebuse esitajale etteheidetud rikkumised oleksid olnud sellised, mis nõuaksid kaebuse esitaja distsiplinaarkorras karistamist, ei saaks seda pidada põhjendatuks kaebuses märgitud asjaoludel. Kontrollimatutel või ebaõigetel põhjustel distsiplinaarkorras karistamine oleks õigusvastane, kuna haldus peab olema usaldusväärne, läbipaistev, kontrollitav, seaduspärane ning olema kooskõlas ka hea halduse põhimõttega. Distsiplinaarmenetluse eesmärk ei saa olla tagantjärgi karistamine selle eest, et kaebaja on täitnud oma seadusest tulenevat kohustust ja andnud ütlusi kriminaalasjas raames isiku suhtes, kellele ta teenistusalaselt allub.
2. Kaebuse esitaja märgib, et praktikas elektroonses asjaajamises seda nõuet, et üks eksemplar tuleb linnasekretärile esitada paberkandkandjal ei järgitud kuna kõigil huvilistel oli võimalik tutvuda dokumentidega elektroonilises süsteemis. Elektroonses asjaajamises on Linnavara- ja Majandusamet kogu aeg nii tegutsenud ja ei ole laekunud ühtegi märgukirja, millest nähtuks, et oleks sellele tähelepanud juhitud ja palutud, et üks eksemplar oleks esitatud ka paberkandjal. Vastustaja on käskkirjas korduvalt märkinud, et linnasekretärile tuleb dokumendid esitada ühes eksemplaris ka paberkandjal. Kaebuse esitaja on seisukohal, et reglemendi p-is 4.18.4 on küll räägitud linnasekretärile esitatavatest dokumentidest, kuid mis vormis seda teha tuleb 2 jääb ebaselgeks ja kas selleks sobib ka edastamine elektroonilises vormis jääb kaebajale samuti arusaamatuks. Tõendatud ei ole ATS § 84 lg 1 märgitud distsiplinaarsüüteo toimepanemine. ATS § 85 lubab distsiplinaarkaristust määrata üksnes distsiplinaarsüüteo eest.
3. Vastustaja palub oma vastuses jätta rahuldamata T.Le kaebus Narva Linnavalitsuse 17.11.2011 käskkirja nr 9291 tühistamiseks ja mõista Narva Linnavalitsuse menetluskulud välja T.Lelt ja jätta T.Le menetluskulud tema enda kanda.
4. Kaebaja on dokumendid sageli esitanud hilinemisega või jätnud esitamata. Olukorda ei ole parandanud ka kaebajale tähelepanu juhtimine sellistele rikkumistele. Kaebaja on korduvalt eiranud ka linnasekretäri suulisi märkuseid ja samuti on halvasti ettevalmistatud kaebaja poolt Narva Linnavalitsuse istungite dokumente.
5. Kuna kaebaja oma ametikohustusi vaatamata talle tehtud märkustele hoolikamalt täitma ei asunud, siis algatas Narva Linnavalitsus distsiplinaarmenetluse ja abilinnapea palus oma 09.11.2011 märgukirjaga kaebajalt kirjalikke seletusi rikkumiste kohta. 11.11.2011 esitas kaebaja vastuse eeltoodud märgukirjale koos Ameti Kommunaalmajandusosakonna juhataja ja juristi seletuskirjadega. Kaebaja vastusest nähtub, et ametis ei ole nõuetekohaselt korraldatud ametisisene töö ning pole jaotatud spetsialistide vahel nende tööülesanded Narva Linnavalitsuse aktide ettevalmistamisel ning linnavalitsuse istungile esitamisel, mistõttu on korduvalt tekkinud rikkumised. Vastustaja rõhutab, et kaebaja on tunnistanud korduvalt reglemendi sätete rikkumist ka kaebuses, märkides p 2.9, et praktikas nõuet, et üks eksemplar tuleb esitada paberkandjal, ei täidetud.
6. Vastustaja väitel on käskkirjas selgelt märgitud kaebajale ajavahemikus 24.10.201102.22.2011 rikkumiste kohta tehtud märkused. Käskkirjast nähtub, et ka 27.10.2011 kui ka 28.10.2011 on kaebajale tehtud märkusi, et paberkandjal dokumente esitatud ei ole.
7. Kaebaja viited noomituse ja kriminaalasja seotusele on alusetud ja spekulatiivsed ning kaebaja sellekohastel väidetel ei saa ka hüpoteetiliselt mingit alust olla, sest kaebaja tähelepanu on juhtinud tema ametikohustuste mittekohasele täitmisele enne seda, kui Narva linnapeale võis isegi teoreetiliselt saada teatavaks kaebaja poolt kriminaalasjas tunnistajana antud ütluste sisu.
8. Vastustaja rõhutab, et kaebaja ei ole mitte ainult viivitanud eelnõude esitamisega, vaid mitmel juhul ei ole kaebaja eelnõusid esitanud isegi mitte käskkirjas märgitud istungite alguseks. Käskkirjas on selgelt märgitud, et kaebaja rikkus oma ametikohustusi korduvalt ja hoolimata sellest, et tema tähelepanu juhiti paberkandjal dokumentide puudumisele. Käskkirja punktidest 1 ja 2 koostoimest nähtuvad seega selgelt kaebaja rikkumised ning rikkumisele korreleeruv haldusorgani võimalik reaktsioon koos kõigi asjakohaste faktiliste ja õiguslike alustega.
9. Kaebaja on selgelt tunnistanud Narva Linnavalitsuse reglemendi sätete teadlikku eiramist ja korduvat mittetäitmist. Vastustaja on seisukohal, et elektroonilise menetluse toimumisele on viidatud ka käskkirjas. Sellest ei tulene aga kuidagi dokumentide paberkandjal esitamata jätmise lubatavus. KOHTUISTUNG 3
10. Kohtuistungil jäi kaebaja oma seisukohtade juurde ja leidis, et käskkiri on õigusvastane ja seda ei ole motiveeritud. Kaebaja väitis, et reglement on arusaamatu, mistõttu sellest ei saa aru, kuidas tuleb dokumente saata.
11. Vastustaja jäi kohtuistungil oma seisukohtade juurde ja leidis, et käskkiri on motiveeritud, arvestatud on rikkumise olemasolu ja kaebaja on tunnistanud rikkumise iseloomu ning karistus on määratud vastavalt õigusaktides sätestatule. KOHTU PÕHJENDUSED
12. Kohus, hinnanud kõiki haldusasja materjale kogumis leidis, et T.Le kaebus tuleb rahuldada ja Narva Linnavalitsuse 17.10.2011 käskkirja nr 9291kuulub tühistamisele.
13. Vastavalt

§ 8

lg 1 kohaselt distsiplinaarkaristus ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. 20. Kohtuistungil selgus, et kaebajale varem distsiplinaarkaristusi määratud ei olnud, 2010 oli tehtud kaebajale suuline märkus. Linnasekretär ütlustest selgus, et T.L on suhteliselt korrektne töötaja ja vabandab alati kui on eksinud. Samuti on Narva Linnavalitsus korduvalt määranud kaebajale ergutusi rahaliste preemiate näol. T.Le poolt juhitud Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusametile on saanud palju tänukirju eduka koostöö eest. Seletuses abilinnapea Natalja Šibalovale (t.l38) on kaebaja samuti palunud linnavalitsusel teha ettepanekuid ameti töö paremaks korraldamiseks, tööpraktika ühtlustamiseks või juhtida tähelepanu ameti tööd puudutavatele asjaoludele. Samuti on kaebaja oma seletuses selgitanud linnavalitsusele, et dokumendid olid esitatud õigeaegselt, kuid arusaamatused on tekkinud vaid dokumentide saatmise korraldamisega. Toimikus ei ole tõendeid, et linnavalitsus oleks selgitanud kaebajale dokumentide saatmise korda või teinud ettepaneku ameti töö paremaks korraldamiseks, vaid määranud kohe distsiplinaarkaristuse. Kohus leiab eelneva põhjal, et distsiplinaarkaristus on vastuolus

§ 8lg 1.

1. Vastustaja on väitnud, et kaebajat on karistatud tulenevalt asjaolust, et kaebaja on korduvalt reglementi rikkunud ja esitanud selle kohta kohtule 26.01.2011 protokolli. Nimetatud protokolli ei saa kohus lugeda käskkirja andmise aluseks. Protokollis sisalduvad etteheited on suusõnalised ja nendest ei nähtu millist puudust või puudusi kaebaja töös on vastustaja tuvastanud. Protokollist ei nähtu, kas puudustena on mõeldud ka käskkirja andmise aluseks olevaid puuduseid. Haldusmenetluse seaduse HMS § 54 kohasel saab haldusakt ainult siis olla õiguspärane, kui see on antud andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas ning kaalutlusvigadeta. HMS v§ 56 lg 3 kohaselt kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. HMS § 4 lg 2 kohaselt kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada olulisi asjaolusid ja kaaluda põhjendatud huve. Käskkirjast puuduvad kaalutlused selle kohta, kas on arvestades etteheidetud rikkumist tarvis distsiplinaarkorras karistada. Ei ole piisavalt põhjendatud millest on tekkinud dokumentide elektroonse menetlemise juures vajadus nendest ühe eksemplari väljatrükkimine ning milliseid negatiivseid tagajärgi vastustaja töökorraldusele on kaasa toonud dokumentide paberkandjal esitamata jätmine. 4
2. 17.11.2011 käskkirjas kaebajale etteheidetud juhtudel oli tegemist küsimuste töökorras menetlemisega ning tulenevalt Narva Linnavalitsuse reglemendi p 4.18.5 toimub töökorras küsimuste arutamine ainult elektroonilisel viisil ning reglemendi p 4.18.1 kohaselt esitatakse küsimused linnavalitsuse istungile elektroonsel kujul, paigutades need aadressile narva.ee „Eelnõud“ kausta. Reglemendi p 4.18.5 ei räägi paberkandjal esitatavatest dokumentidest. Ka reglemendi p 4.18.4 räägib elektroonselt esitamisest. Kohtuistungil selgus, et reglemendi p 4.2 näeb ette kvartaliplaani, mida linnavalitsus ei koosta. Reglemendist peaks olema üheselt nähtav, millal on vaja eelnõusid elektrooniliselt saata, millal mitte ja mitmes eksemplaris peab eelnõusid esitama. Antud juhul peab reglemendi järgi esitama eelnõud 9 eksemplaris ja Linnakantseleile, kuid kaebajale pandi süüks, et kaebaja ei esitanud ühte eksemplari paberkandjal linnasekretärile. Selgus ka, et praktikas elektroonilises asjaajamises seda nõuet, et üks eksemplar tuleb esitada paberkandjal ei järgitud, kuna kõigil oli võimalik tutvuda dokumentidega elektroonses süsteemis. Kohus märgib, et olukorras, kus linnavalitsus kehtestab reglemendi, kuid ei suuda korraldada selle järgi eelnõude esitamise korda kõigile üheselt arusaadavalt, siis ei saa teha etteheiteid kaebajale, et kaebaja ei esitanud dokumente reglemendi järgi ettenähtud korras. Kohus juhib veelkord tähelepanu, et kaebaja on oma seletuses sellest linnavalitsust teavitanud, et dokumentide saatmise kord on kaebajale arusaamatu.
3. Kohus ei anna hinnangut poolte väidetele nende omavahelise vaenu osas. 24.

§ 23

lg kohaselt kohus tühistab määratud distsiplinaarkaristuse, kui töötajat on karistatud ebaseaduslikult, sealhulgas süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludel ning töötaja eelnevale käitumisele ilmselt mittevastava karistusega. Menetluskulude jaotus. 27. 01.01.2012 jõustunud HKMS § 285 kohaselt kohaldatakse enne seaduse jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele senikehtinud HKMS sätestatut. Kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 92 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab kaebuse rahuldamata, seega menetluskulud jäävad kaebuse esitaja- Narva Linnavalitsuse –kanda. Vastavalt HKMS § 93 lg 1 esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid ning sama paragrahvi 2.lõike järgi mõistab kohus menetluskulud välja kohtuotsuses. T.L on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid, mille kohaselt on vastustaja kandnud õigusabi osutamise eest kulu 414,00 eurot. Kohtunik 5 6