3-11-2337/14

3-11-2337 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtukooseis kohtunik Mare Krull Haldusasja number 3-11-2337 Haldusasi M.Pi kaebus vaideotsuse Viru Vangla 26.09.2011 nr 6-12/339-11 tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks Menetlusosalised kaebuse esitaja M.P ( Viru Vangla, angla, Ülesõidu 1, Jõhvi) vastustaja Viru Vangla, esindaja Kadi Alaküla (e-post: viru.info@just.ee) Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. juunil 2012.a, Jõhvi kohtumaja RESOLUTSIOON
2. Jätta M.Pii kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist kohtuistungil, võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTU PÕHJENDUSED
3. 30.09.2011 esitas M.P Tartu halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Viru vangla 26.09.2011 vaideotsuse nr 6-12/339-1 6 1 ning teha Viru vanglale ettekirjutus, et 1 3-11-2337 tal võimaldataks omandada seadusekuulekat elu. eriala, mis aitaks kaebajal vabanedes elada
4. Kaebaja selgitab, et eriala puudumine takistas tal ennetähtaegselt vabaneda, sest see oli üks põhjustes, kui maakohus otsustas kaebaja vabastamist enne tähtaega. Kaebaja leiab, et ITK-sse oleks vaja teha täiendus kutseõppe osas, sest eriala omandamine aitaks kaebajal vabanedes paremini sulanduda ühiskonda ja olla tulevikus konkurentsi võimeline tööturul.
5. Kaebaja on seiskohal, et Viru vanglas ei ole üldse võimalik haridust omandada, sest kohtaktisik ei kirjuta ITK-sse hariduse omandamise vajadusest. ITK koostamise juhendi § 5 lg 6 kohaselt ITK koostamisel võib arvesse võtta kinnipeetava ettepanekuid. Kontaktisik aga kinnipeetava ettepanekuid ei arvesta.
6. Kaebaja on korduvalt pöördunud Viru Vangla poole taotlusega, et tal võimaldataks asuda õppima kutsekoolis. Viru Vangla on kaebaja pöördumistele vastanud eitavalt ja põhjendanud, et kaebaja puhul ei ole riskide maandamiseks vajalik omandada eriala. Vastupidisel arvamusel olid kriminaalhooldaja ja Viru Maakohus kui oli arutusel kaebaja ennetähtaegselt vabanemine.
7. 27.02.2012 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule täiendava seisukoha, milles selgitab, et VangS § 6 lg 1 sätestab vangistuse täideviimise eesmärkidena kinnipeetava suunamise õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmisele. Nimetatud eesmärk tähendab karistuse sellist täideviimist, mis peab andma kaebajale võime sotsiaalselt vastutavana edaspidi toime tulla ilma õiguskorda rikkumata.
8. Viru Vangla on keeldunud võimaldamast kaebajale hariduse omandamist, mis on õigusriigis vastuvõetamatu. Kaebaja on lõpetanud vanglas põhikooli, mis näitab, et kaebaja on hariduse omandamisega vanglas tegelenud ning haridusest tulenevat riski vaadanud. Vabaduses on nõutav keskhariduse olemasolu ja ilma keskhariduseta ei saa kaebaja konkureerida tööturul.
9. VangS § 34 lg 6 kohaselt suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel. Kaebaja on seisukohal, et vanglal tekib hariduse omandamise tagamise kohustus hetkest, kui kaebaja avaldab soovi asuda omandama eriala. Vastustaja poolt hariduse omandamise keelamine on õigusvastane.
10. 16.11.2011 esitas vastustaja Viru Vangla vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda.
11. Vastustaja selgitab, et riskihinnangu alusel koostatakse igale kinnipeetavale karistusaja täideviimise plaan ehk ITK. ITK-s nähakse ette tegevused, mida vangla vangile õiguskuuleka elu õpetamise eesmärgil rakendab. Sõltuvalt igast üksikust vangist on nii vajadused kui ka vangla kasutada olevad meetmed erinevad. Vangla on kaebaja ITKsse märkinud tegevused, mis on vajalikud kaebaja riskide maandamiseks ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et ITK-sse märgitakse mingisugused muud tegevused.
12. Kinnipeetav on vanglas põhikooli lõpetanud 17.06.2010 ja see näitab, et kinnipeetav on hariduse omandamisega vanglas tegelenud ning haridusest tulenevat riski 2 3-11-2337 maandanud. Seevastu on kinnipeetav 07.07.2010 ja 26.01.2011 on määratud käskkirjaga tööle, kuid kinnipeetav on töötamisest keeldunud. See näitab, et kinnipeetav toetab subkultuurilisi põhimõtteid ning töötamisega seostud riskid on endiselt aktuaalsed ja vajavad maandamist. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda, et nende ITK- oleks märgitud just neile sobiv tegevus. Vang § 16 ei anna kinnipeetavale õigust otsustada ITK sisu üle, siis see, kas kinnipeetav on ITK-ga nõus või mitte, ei oma õiguslikku tähendust. ITK koostatakse vastavate spetsialistide poolt ning selleks, et ITK- märgitud tegevused saaksid reaalselt kaas aidata vangistuse eesmärkide täitmisele, peab vangla ITK-märgitud tegevusi ka ellu viima.
13. Vastustaja märgib, et kinnipeetava seisukoht, et eriala puudumin e oli takistuseks tema ennetähtaegseks vabastamiseks on ebaõige. 20.04.2011 kriminaalasjas nr 1-06-2535 määruses leiab ringkonnakohus, et M.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud kuna M.P näol on tegemist isikuga, keda on kuuel korral kriminaalkorras karistatud. M.P vabanes 27.09.2000 vanglast ja juba 3 nädalat hiljem sooritas ta uue raske isikuvastase kuriteo. Ringkonnakohus selgitas, et selleks, et süüdimõistetu enne tähtaega vabastada, peab kohus kaaluma KarS § 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid. Ringkonnakohus ei jõudnud veendumusele, et M.P tuleks enne tähtaega vabastada. Seega ei olnud kinnipeetava vanglast vabastamata jätmise põhjuseks kutseõppe läbimata jätmine. KOHTU PÕHJENDUSED
14. Kohus, tutvunud haldusasja materjalidega leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
15. ITK koostamise juhendi § 5 lg 6 kohaselt täitmiskava koostamisel võib arvesse võtta kinnipeetava ettepanekuid. Kohustust ettepanekutega arvestada ei ole. Kohus on nõus vastustaja seisukohaga, et ITK-d ei peaks koostama kui see koostatakse ainult kinnipeetava soovidest lähtuvalt ning selleks, et ITK- märgitud tegevused saaksid reaalselt kaasa aidata vangistuse eesmärkide täitmisele ja selleks peab vangla ITK märgitud tegevused ka ellu viima. Kohus leiab, et kuna tegevused on ITK-sse pandud vastavate spetsialistide arvamuse põhjal siis puudub alus Viru Vangla 26.09.2011 vaideotsuse nr 6-12/339-1 tühistamiseks ja vastustajale ettekirjutuse tegemiseks kuna tihi ei suuda isik ise oma probleeme näha ja neid lahendada ning kaebajal oleks mõistlik arvestada spetsialistide arvamusega.
16. Kaebaja väide, et ta esitas vanglale taotluse, et ta lisataks kutseõppe nimekirja, kuid vastustaja jättis taotluse rahuldamata alusetul rikkudes sellega kaebaja õigust omandada haridust, on väär. Kohus leiab, et vastustaja jättis taotluse rahuldamata õiguspäraselt kuna Vang § 36 lg 1 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale kutsehariduse omandamine ainult siis kui see on ITK ette nähtud. Kaebajal olid ITK ette nähtud riskide maandamiseks: asuda vanglas tööle, tööharjumuse tekitamiseks, õppida riigikeelt, et tõsta tööturul oma konkurentsivõimet, koostöös sotsiaaltöötajaga läbida 2011 aasta esimesel poolel programm “Õige hetk“, täiendada teadmisi, mis on seotud emotsioonidega toimetuleku ning probleemide lahendamise meetoditega. Kaebajal kutseharidust ette nähtud ei olnud. Kohus leiab, et ITK koostanud spetsialist oli õieti hinnanud, et kaebaja riskide maandamiseks oli ITK märgitud teised tegevused kui hariduse omandamine, sest asja materjalidest nähtub, et kaebaja on kahel korral keeldunud tööle asumast. 3 3-11-2337
17. Kohus tutvunud Viru Maakohtu 29.03.2011 lahendiga nr 1-07-2525 (t.l49-50) määrusega Tartu Ringkonnakohtu 20.04.2011 lahendiga nr 1-06-2533 leiab, et eriala puudumine ei olnud takistuseks kaebaja ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus on oma määruses põhjendanud, et maakohus ja ringkonnakohus ei jõudnud veendumusele, et vastavalt KarS § 76 lg 3 , et kaebaja suhtes on võimalik teostad tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid.
18. HKMS § 285 lg 1 sätestab, et enne käesoleva seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral kohaldatakse menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud kohtumenetluse seadustikus sätestatut. 16.1 27.10.2011 määrusega vabastas kohus kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel vastavalt riigilõivu seaduse § 57 lg-le 13 oli 15,97 eurot. Kohus tegi kindlaks, et kaebaja maksujõuetuse tõrru ei ole ta võimeline riigilõivu maksma. Seega, juhindudes HKMS (varasem redaktsioon) § 92 lg 10 , otsustab kohus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik 4