3-12-196/9

M Ä ÄR US Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Madis Ernits, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2012, Tartu Haldusasja number 3-12-196 Haldusasi Martinex OÜ kaebus Põltsamaa Linnavalitsuse 13.12.
2. a ettekirjutuse nr 7-3.12/2786 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 15.02.
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Martinex OÜ määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Halduskohtu 15.02.
5. a määruse resolutsioon muutmata ja määruskaebus rahuldamata täiendades halduskohtu määruse põhjendusi käesolevast määrusest tulenevate põhjendustega.
6. Jätta taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata. Määruse p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD
7. OÜ Martinex esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Põltsamaa Linnavalitsuse 13.12.
8. a ettekirjutuse nr 7-3.12/
9. Ettekirjutuse kohaselt on kaebaja rikkunud Ehitusseaduse § 29 lg 1 punkti
10. Eelpool nimetatud ettekirjutusega kohustati kaebajat tagama ehitise ja selle asukoha maaüksuse korrashoid ja ohutus ümbruskonnale, viima vastavusse ehitusseaduses sätestatud nõuetega, nimelt takistama juurdepääsu varitsemisohtlikule või lagunemistunnustega ehitisele kuni selle lammutamiseni või korrastamiseni ja paigaldama selle ümber hoiatussildid.
11. Tartu Halduskohtu 15.02.
12. a määrusega lõpetati haldusasjas menetlus. Haldusmenetluse seadustiku § 26 lg 3 kohaselt loetakse dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalisele elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. AS Eesti Post Saadetise sündmuste väljavõttest nähtub, et teade tähitud kirja saatmise kohta on kaebaja postkasti jäetud 15.12.
13. Kaebajale Põltsamaa Linnavalitsuse 13.12.
14. a ettekirjutuse teatavaks tegemise kuupäevaks tuleb lugeda 15.12.2011, mil kaebajale jäeti teade tähitud kirja saatmise kohta tema registrijärgse aadressi postkasti. Eelpool nimetatud kuupäevast hakkas kulgema ka tühistamiskaebusega halduskohtusse pöördumise 30- päevane tähtaeg, mistõttu tuli halduskohtule vaidlusaluse ettekirjutuse tühistamiskaebus esitada hiljemalt 16.01.
15. Kaebaja esitas kaebuse kaebetähtaega rikkudes 30.01.
16. Mõjuvaks põhjuseks ei saanud olla asjaolu, et kaebaja seaduslik esindaja hakkas tegelema pärast haiguse lõppu kõigi peaaegu kahe kuu jooksul kuhjunud tööülesannetega ning tõi ettekirjutuse postist ära alles 05.01.
17. Asjaolu, et kaebaja tõi ettekirjutuse postist ära alles kaheksa päeva pärast tööle naasmist, oli kaebaja enda valik tööülesannete täitmisel, ega saa olla mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamisel. Kaebetähtaja ennistamist ei õigusta ka vaidlusalusel ettekirjutusel korrektse vaidlustamisviite puudumine, kuna antud juhul ei olnud kaebetähtaja möödalaskmine tingitud vaidlustamisviite puudumisest. Kui kaebaja oleks soovinud nimetatud ettekirjutust vaidlustada, oleks kaebajal olnud võimalik esitada ettekirjutuse peale vaie vaatamata sellele, et puudus selgitus kohtuliku vaidlustamise korra ja tähtaegade osas. Kaebajal oli võimalik kasutada juriidilist abi ettekirjutuse vaidlustamisel, sest kaebuse on kirjutanud halduskohtule vandeadvokaadist kaebaja esindaja. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
18. OÜ Martinex esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 15.02.
19. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega tema kaebus rahuldada. Kohus on eksinud kaebetähtaja arvutamisel. Kaebaja seaduslik esindaja oli haige ajavahemikus 11.11.2011 kuni 27.12.2011 ning töövõimetuslehe kohaselt pidi tööle asuma 28.12.
20. Ettekirjutuse kättesaamise päevaks saab lugeda 28.12.2011 ja 30- päevase kaebetähtaja kulgemise alguseks tuleb lugeda 29.12.
21. Seega oli kaebuse esitamise viimaseks päevaks 27.01.2012, mitte 26.01.2012, nagu seda on leidnud kohus. Kaebaja on käitunud heas usus vastavalt ettekirjutuses olevale vaidlustamisviitele ning kaebus on esitatud ühe tööpäevase hilinemisega, seega tuleb kaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Kaebaja seaduslik esindaja oli kahepoolses kopsupõletikus ajavahemikus 11.11.2011 kuni 27.12.
22. Ta asus arsti loal tööle 28.12.2011, kuid organismi nõrkuse tõttu haigestus uuesti ega olnud suuteline tööle asuma. Kuna kaebaja seaduslik esindaja paranes haigusest alles
23. aasta alguses, siis on kaebus esitatud tähtaegselt ehk 30 päeva jooksul haigusest paranemisest. Kuna kaebaja hilines kaebuse esitamisega vaidlustamisviite ebaselge sõnastuse tõttu ühe tööpäeva võrra, siis on hilinemine minimaalne ja kaebuse esitamise tähtaeg tuleb ennistada. 14.05.2012 esitas kaebaja kaebuse täienduse ja palus esialgse õiguskaitse korras peatada Põltsamaa Linnavalituse 13.12.
24. a ettekirjutuse kehtivuse kuni käesolevas haldusasjas kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebuse täienduse kohaselt ei kohtle vastustaja kõiki isikuid võrdselt. Põltsamaa kesklinnas kuulub vastustajale mitu kinnistut, millel asuvad ehitised on lagunemistunnustega ja varisemisohtlikud. Need ehitised on olnud sellises seisus juba aastaid ning nende ümber ei ole aeda ega hoiatussilte. Lisaks asub aadressiga XXXX Põltsamaa Majandusühistul lagunemistunnustega ehitis, millel ei ole hoiatussilte ning territoorium ei ole piiratud. Kaebajale teadaolevalt ei ole Põltsamaa Majandusühistule tehtud ettekirjutusi hoone tähistamiseks, lammutamiseks ega territooriumi piiramiseks. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad seda, et vaidlustatud ettekirjutus ei ole tehtud mitte soovist kinnistu korda saada, vaid isiklikust vaenust kaebaja vastu. 2 Kaebaja palus kaebuse täienduses esialgse õiguskaitse korras Põltsamaa Linnavalitsuse 13.12.
25. a ettekirjutuse peatamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on hädavajalik selleks, et säilitada kaebaja majandustegevus kaebuse lahendamise ajaks. Täitmisteate kohaselt peab kaebaja tasutama 7147,56 eurot. Käesolevaks hetkeks on kohtutäitur võtnud kaebaja kontolt juba mitu tuhat eurot, mis on tekitanud kaebaja rahavoogudes arvestatava puudujäägi ning olukorra, kus kaebaja ei ole enam suuteline tasuma talle esitatud arveid. Kaebuse rahuldamise puhul ei ole võimalik taastada esialgset olukorda, kuna kaebaja võib sellel hetkel juba pankrotis olla. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
26. Põltsamaa Linnavalitsus palub jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Põltsamaa Linnavalitsus on korduvalt kontrollinud XXX asuva ehitise seisukorda ja tunnistanud ehitise avariiliseks, kuna see on ohtlik inimese elule, tervisele või varale ehitusseaduse mõistes. Ehitisel on osaliselt lahtised ja mittepiisava kandevõimega osad, mis võivad igal hetkel variseda. Elamu keldrikorrus koos vahelaega ei ole piirdega varustatud, ehitise avad ei ole täielikult suletud ega lukustatud, ehitise ümber puuduvad hoiatussildid, mistõttu ei ole takistatud inimeste juurdepääs ohtliku ehitise juurde. Juhul kui kohus rahuldab kaebaja taotluse, millega peatatakse Põltsamaa Linnavalitsuse 13.12.
27. a ettekirjutuse kehtivus, tekib olukord, kus isik ei ole kohustatud viima XXX asuvat ehitist, mis on ohtlik inimestele, kooskõlla ehitusseadusega. Sisuliselt tähendaks see, et kohtu selletaoline otsus tooks endaga kaasa õigusvastase teo ja kehtiva olukorra ajutise legaliseerimise ning võimaldaks isikul, kes juba varasemalt on selgelt hoidunud kõrvale avalikkuse huvides kehtestatud kohustuste täitmisest, täiendavalt jätkata oma õigusvastast tegevust. Kaebaja ei ole siiamaani reageerinud vastustaja ettekirjutustele ehitise ehitusseadusega kooskõlla viimiseks. Vastustaja ei ole rikkunud võrdse kohtlemise printsiipi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
28. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 15.02.
29. a määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi käesolevast määrusest tulenevate põhjendustega. Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
30. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 150 lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kohtule vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu haigus, mille tõttu ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat. Riigikohtu halduskolleegium on 18.04.
31. a määruse nr 3-3-1-18-11 p-s 12 leidnud, et asjaolu, et isik ei suutnud koostada kaebuse teksti või korraldada selle koostamise kaebetähtaja jooksul, ei välista haiguse lugemist mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel. Isegi kui nõustuda kaebaja seisukohaga, et kuna kaebuse esitaja inus seaduslik esindaja oli haige ajavahemikul 11.11.2011 kuni 27.12.2011, siis tuleb ettekirjutuse kättesaamise tähtajaks lugeda 28.12.2011 ja kaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema 29.12.
32. Viited kaebuse esitaja hilisemale tervislikule seisundile on asjakohatud, kuna puuduvad tõendid, mis annaksid alust väita, et pärast haiguslehe lõppemist ei olnud ta võimeline tööülesandeid täitma. Kaebuse esitaja on määruskaebuses ka ise möönnud, et kaebuse esitamise tähtaeg 3 hakkas kulgema 29.12.2011 (tl 31 pöördel). Ringkonnakohus nõustub kaebajaga ka selles, et sellisel juhul on halduskohus ekslikult lugenud kaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks 26.01.2012, kuna tegelikult oli viimaseks kuupäevaks 27.01.
33. Kaebus on Tartu Halduskohtule esitatud aga alles 30.01.2012, so 1-päevase hilinemisega. Kaebuse esitaja on leidnud, et kuna hilinemine on ainult 1-päevane ja vaidlustusviide oli esitatud ebaselgelt, siis on olemas mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks. Ringkonnakohus taolise kaebaja seisukohaga ei nõustu. Nagu nähtub haldusasja materjalidest, oli haldusaktile lisatud HMS
34. peatüki sätted, mis annavad tähtajad, mille jooksul tuleb esitada vaie. Arvestades seda, et kaebuse halduskohtule on koostanud kaebuse esitaja esindajana vandeadvokaat, siis ei saanud viimane eksida kaebuse esitamise tähtaegades, kuna ta on ise möönnud, et kaebuse esitamise tähtaeg oli vähemalt 1 päeva võrra mööda lastud. Samas ei ole ta välja toonud mõjuvaid põhjuseid, mis takistasid kaebuse tähtaegset esitamist. Seega on halduskohus lõppkokkuvõttes õigustatult jätnud kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ja menetluse lõpetanud HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel.
35. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks tuleb jätta läbi vaatamata. Kuna menetlus antud asjas kuulub lõpetamisele, siis ei ole kohtu menetluses kaebust, millega seoses oleks võimalik esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlust esitada. Seega puudub ringkonnakohtul vajadus anda oma seisukohta esialgse õiguskaitse kohaldamise osas. Maili Lokk Madis Ernits 4 Agu Timmi