← Eesti

3-12-921/11

3-12-921 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2012.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-12-921 Haldusasi A.T kaebus Viru Vangla toimingute . kaebaja 06.03.2012 vaide edastamata jätmine ja kaebaja 06.02.2012 taotlusele vastamata jätmine, õigusvastaseks tunnistamiseks. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON
  2. Tagastada A.T kaebus haldusasjas nr 3-12-921;
  3. Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale; esitajale
  4. Tagastada kaebus aebus pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD
  5. 07.05.2012 laekus Tartu rtu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale A.T kaebus. Kaebuse kohaselt taotleb A.T Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamist seoses vaide Justiitsministeeriumile edastamata jätmisega ja õigeaegselt taotlusele vastamata jätmisega. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu riigilõivu tasumisest vabastamiseks maksejõuetuse tõttu.
  6. Kohus kontrollis kaebaja majanduslikku ma seisundit lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 112 lg 1 p-st p 1 ning tuvastas, et kaebaja kahekordne kahe keskmine ühe kuu sissetulek on 48,40 eurot, eu mis ületab tasumisele kuuluva riigilõivu 15,97 eurot. eurot Sellest tulenevalt asus kohus seisukohale, seisukohale et kaebaja on võimeline maksma kaebuse esitamise eest riigilõivu. Kohus jättis 23.05.2012 määrusega A.T menetlusabi taotluse aotluse rahuldamata ning andis kaebajale 15 päeva aega riigilõivu tasumiseks. Kaebaja sai puuduste määruse kätte 28.05.
  7. k A.T määruskaebus Tartu
  8. 11.06.2012 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale Halduskohtu 23.05.2012 määruse peale, millega kohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse 3-12-921 riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kaebaja leiab, et vaidlustatud kohtumäärus on vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi PS) §-de 13, 14 ja 15 lg-ga 1 ning Euroopa Inimõiguste Kohtu artiklitega 6 lg 1 ja art
  9. Kaebuse kohaselt on kohus kaebaja sissetulekute kontrollimisel jätnud meelevaldselt tähelepanuta, et kaebaja isikukontole laekuvatest summadest läheb suurem osa vanglale kaebaja 31.01.2012 väljaviimise katteks, mida kaebaja abikaasa osade kaupa emapalgast tasub ning mil oli tegemist eriolukorraga, kus kaebaja vastsündinud tütar oli haiglas eluohtlikus seisundis. Kaebaja leiab, et kohtu poolt on alatu sellise olukorra ärakasutamine ja väitmine et kaebaja on suuteline tasuma riigilõivu.
  10. 12.06.2012 tegi kohus Viru Vanglale päringu, milles palus selgitada, kuidas toimub kaebaja väljaviimise eest tasumine ning maksete tegemine vabanemisfondi. 18.06.2012 vastuses päringule selgitas vangla, et kaebajal tuleb väljaviimise eest tasuda 251,43 eurot ning A.T on teinud taotluse tasuda selle eest osade kaupa ja jätta pool tema vabakasutuskontole laekuvast rahast temale vabaks kasutamiseks. Käesoleva ajani on A.T tasunud kõnealuse väljaviimise eest kolmel korral – 26.03.2012 15,00 eurot ning pärast kohtule kaebuse esitamist 29.05.2012 82,39 eurot ja 13.06.2012 25 eurot, kokku 122,39 eurot ning tasuda tuleb veel 129,04 eurot. KOHTU SEISUKOHT
  11. HKMS § 104 lg 2 kohaselt kui kaebuse eest ei ole riigilõivu tasutud või riigilõivu on tasutud seaduses sätestatust vähem, määrab kohus riigilõivu tasumiseks tähtaja. Riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse.
  12. Kohus jättis 23.05.2012 määrusega A.T taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata ja andis kaebajale riigilõivu tasumiseks aega 15 päeva arvates kohtumääruse kättesaamisest. A.T sai kohtumääruse kätte 28.05.2012, seega pidi A.T riigilõivu tasuma hiljemalt 12.06.
  13. A.T ei ole kohtu poolt antud tähtajaks riigilõivu tasunud, kuid 11.06.2012 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale A.T määruskaebus kohtu 23.05.2012 määruse peale, milles kaebaja leiab, et kohus on tõlgendanud tema maksevõimelisust valesti.
  14. Kohus on menetlusabi piiramisel lähtunud HKMS § 112 lg-st 1 ning kaebuse esitamise seisuga esitatud kaebaja isikukonto väljavõttest, mis ei kajasta, et väljaviimise eest oleks makstud rohkem kui 15 eurot. Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt on pärast kohtule kaebuse esitamist (perioodil 07.05.2012 – 13.06.2012) laekunud kaebaja vanglasisesele isikukontole 365 eurot, millest vabanemisfondi on kantud 145,71 eurot, elektrienergia eest on tasutud 8,61 eurot, väljaviimise eest on tasutud 107,39 eurot ning kaupluses on tasutud 101,91 eurot. Kohus on seisukohal, et kaebajat ei ole meelevaldselt käsitletud kui maksejõulist kinnipeetavat, kel on võimalik tasuda oma kaebuse esitamise eest seadusega ette nähtud riigilõiv, sest eeltooduga on tõendatud, et kaebajal oli kaebuse esitamise seisuga ja ka edaspidi piisavalt raha, et lisaks väljaviimise eest tasumisele maksta ka riigilõiv. Selle asemel, et maksta riigilõiv ja kaitsta oma õigusi kohtus, on kaebaja ostelnud vangla kaupluses.
  15. Riigilõivu mittetasumine on kaebuse puudus, mis takistab kaebuse menetlusse võtmist. Kaebaja on tahtlikult jätnud kohtu antud tähtaja jooksul riigilõivu tasumata. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes HKMS § 104 lg 2 ls-st 2, on kohus seisukohal, et A.T kaebus haldusasjas nr 3-12-921 kuulub tagastamisele. 3-12-921
  16. Kohus juhib kaebaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Mare Krull kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.