Obsah (7)

§ 212§ 213§ 200§ 2§ 158§ 157§ 180

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

§ 212lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 213lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 28.02.2010 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla ametniku T.T. toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja väitel ei võimalda kontaktisiku tegevus või tegevusetus kaebajal õigeaegselt kätte saada talle adresseeritud posti, s.o Viru Vangla vastuseid taotlustele ja vaietele ning koopiaid dokumentidest. Kaebuses viitab kaebaja ühele dokumendile, mille ta on väidetavalt kontaktisikult kätte saanud hilinemisega, ja ühele täpsustamata Viru Vangla vastusele, mida kontaktisik talle ei väljastanud. Kaebuse kohaselt sai kaebaja vastuse tema poolt vanglale 26.01.2010 esitatud taotlusele nr 610/3507-1, mis oli allkirjastatud 03.02.2010, alles 11.02.
2. Vastuse peal oli kontaktisiku 1 T.T. pitsat. Vanglale 26.01.2010 esitatud taotlusest taotles kaebaja ka koopiat. Kaebaja sõnul registreeriti mõlemad koopia tegemise taotlused, kuid need jäid vastuseta. Kaebaja esitas sama palvet korduvalt ka kontaktisiku abile, kuid tulutult. Kaebaja palus kohustada kontaktisikut väljastama talle adresseeritud Viru Vangla vastuseid koos kaebajapoolsete dokumentide koopiatega.
3. 03.03.2010 esitas kaebaja Viru Vanglale avalduse, milles väljendas rahulolematust selle üle, et inspektor-kontaktisik T.T. ei võimalda talle koopiat tema pöördumisest Viru Vangla poole (tl 54). Viru Vangla selgitas oma 08.04.
4. a vastuses nr 6-14/8896-1 kaebajale, et kuna kaebaja pöördumisest ei selgu, millal ei ole inspektor-kontaktisik soovitud koopiaid kaebajale väljastanud, siis ei ole vanglal võimalik asjaolusid kontrollida (tl 55). Samuti märkis vastustaja, et kaebaja enda poolt koostatud taotlused ei ole avalik teave ja vangla ei pea taotluse esitajale koopiaid tegema. Dokumentidest koopiate tegemine on tasuline teenus, mille eest tuleb kaebajal oma vahendite arvelt tasuda.
5. Viru Vangla palub oma vastuses kaebaja kaebus rahuldamata jätta. Vastustaja selgitab, et dokumendihaldusprogramm „Amphora“ kohaselt on kaebaja ajavahemikul 24.01.2010 kuni 26.02.2010 esitanud Viru Vanglale järgmised pöördumised: 1) taotlus (reg 11.01.2010, nr 6-10/1141), taotlusele vastatud 11.02.2010; 2) taotlus (reg 11.01.2010 nr 6-10/1151), taotlusele vastatud 20.01.2010; 3) teabenõue (reg 22.01.2010, nr 6-13/2820), sellele on kaebaja 22.01.2010 märkinud, et on kätte saanud; 4) taotlus (reg 27.01.2010, nr 6-10/3507), taotlusele vastatud 03.02.2010; 5) kahjunõue (reg 10.02.2010, nr 6-14/5520); taotlus on Viru Vanglal menetluses; 6) taotlus (reg 10.02.2010, nr 6-10/5521), taotlusele vastatud 26.02.2010 7) taotlus (reg 16.02.2010, nr 6-10/6236) taotlusele vastatud 1 1.03.2010; 8) taotlus (reg 16.02.2010, nr 6-10/6238), taotlusele vastatud 11.03.2010; 9) vaie (reg 19.02.201 0, nr 6.-12/113), vaidele koostati vastus 17.09.2010; 10) vaie (reg 25.02.2010), vaidele koostati vastus 24.08.2010; 11) selgitustaotlus (reg 26.02.2010, nr 6-14/7816), selgitustaotlusele vastati 24.03.
6. Eeltoodud andmetest tulenevalt on kaebaja vastustajale esitanud ainult ühe teabenõude (22.01.2010), millele on kaebaja ise omakäeliselt märkinud, et on dokumendi koopia kätte saanud. Seega ei ole saanud vastustaja täita teabenõudeid, mida ei ole esitatud. Vastustaja selgitab, et tuginedes avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 lg-le 1 ja esimese astme kohtu praktikale, ei väljastanud Viru Vangla kinnipeetavatele mõne aja jooksul nende endi poolt koostatud taotlustest koopiaid. Vastustaja möönab, et on AvTS § 3 lg 1 valesti tõlgendanud, kuid on käesolevaks ajaks oma praktikat muutnud ning väljastab kinnipeetavatele pöördumistest koopiaid vastavalt AvTS-s sätestatule. Vastustaja märgib, et vangla sisemisest töökorraldusest tulenevalt väljastatakse kinnipeetavatele koopiaid eelnevalt kirjalikult esitatud teabenõude alusel. Koopiate kättesaamisel annab kinnipeetav teabenõudele allkirja, et on koopiad kätte saanud. Sellised nõuded on kehtestatud selleks, et pidada arvet, kes millistest dokumentidest koopiaid on saanud ning et fikseerida koopiate andmisel teabenõuete täitmist. Kuna kaebaja ei ole vanglale teabenõudeid koopiate saamiseks esitanud, siis ei ole Viru Vangla ametnikud saanud kaebaja õigusi rikkuda.
7. Tartu Halduskohus jättis 07.02.
8. a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata. Kohus, tuginedes dokumendihaldusprogrammi „Amphora“ väljavõttele ja vastustaja kinnitusele, et rohkem kaebaja teabe saamiseks vangla poole pöördunud ei ole, nõustub Viru Vangla väitega, et kuna kaebaja ei ole vastustajale teabenõudeid esitanud (v.a 21.01.2010 esitatud teabenõue, 2 mille on kaebaja 22.01.2010 omakäeliselt märkinud, et ta on koopia kätte saanud), siis ei ole vangla saanud teabenõuete täitmisest keelduda. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole rikutud. Halduskohus märgib otsuses, et kaebaja taotlus Viru Vangla inspektor-kontaktisiku karistamiseks teabenõuetele vastamata jätmise eest ei tulene kehtivast halduskohtumenetluse seadustikust (

), mistõttu kohus ei saa sellele hinnangut anda.

1. 08.02.2012 saabus halduskohtusse Viru Vangla vastus halduskohtu 31.01.
2. a päringule kaebaja poolt ajavahemikul 20.01.2010 – 01.03.2010 Viru Vanglale esitatud avalduste, taotluste, kaebuste, nõuete, vaiete ja vastuste vaietele ning kontaktisiku T.T. märkmiku ja kontaktisiku T.T. abi märkmiku väljavõtte esitamiseks. Viru Vangla esitas halduskohtule kokku 9 (üheksa) kaebaja pöördumise koopiat ning 9 (üheksa) vangla vastuse koopiat kaebaja pöördumistele. Samuti märgib Viru Vangla oma vastuses, et väljavõtet T.T. märkmikust ajavahemikul 20.01.2010 – 01.03.2010 ei ole vanglal võimalik teha, kuna kontaktisik ei ole möödunud kalendriaasta märkmikku säilitanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3. Kaebaja esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada. Kaebaja on seisukohal, et tema õigusi on halduskohtumenetluse käigus rikutud, kuna tema eest on varjatud tõendeid. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole halduskohus otsuse langetamisel olnud erapooletu ning on eelistanud vangla esitatud tõendeid. Selline järeldus tuleneb kohtuotsuse põhjendustest, millest nähtub, et kohus tegi otsuse lähtuvalt Viru Vangla vastusest. Lisaks taotleb kaebaja kaebuse laiendamist, soovides esitada kahju hüvitamise nõue riigivastutuse seaduse ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni alusel.
4. Vastustaja palub oma vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja selgitab lisaks halduskohtule esitatud kirjalikes seisukohtades toodule, et juhul kui vangla teabenõude täitmisest keeldub, vormistatakse selle kohta kirjalik otsus. Seega kui vangla on kirjalikult keeldunud kaebajale koopiate väljastamisest, siis pidanuks kaebaja vaidlustama dokumenti, millega on koopiate väljastamisest keeldutud. Ühtegi konkreetset dokumenti ei ole kaebaja käesolevas haldusasjas vaidlustanud. Viru Vangla on täitnud perioodil 01.01.2010-26.02.2010 esitatud teabenõuded ja vastanud muudele pöördumistele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 07.02.
6. a otsus tuleb tühistada ning kaebaja apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus saadab asja uueks sisuliseks läbivaatamiseks tagasi halduskohtule (

§ 200p 2).

9. Käesolevas haldusasjas on kaebaja kohtule esitanud vanglaametniku toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude. Vanglaametniku õigusvastase toiminguna on kaebaja kirjeldanud inspektor-kontaktisiku T.T. tegevust/tegevusetust kaebajale Viru Vangla vastuste üleandmisega viivitamisel ning kaebajale tema taotlustest koopiate mitteväljastamisel. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on jätnud kindlaks tegemata käesolevas haldusasjas tähtsust omavad faktilised asjaolud, jättes nõuetekohaselt täitmata

§ 2

lg-s 4 sätestatud uurimispõhimõttest tuleneva kohustuse välja selgitada asjas olulised asjaolud. Asjas tähtsust 3 omavate asjaolude väljaselgitamise kohustuse mittetäitmisest annab selget tunnistust asjaolu, et halduskohus on teinud haldusasjas otsuse enne asjas tähtsust omavate ja vastustajalt nõutud dokumentaalsete tõendite kohtusse saabumist. Nimelt on halduskohus 31.01.2011 teinud ise järelepäringu Viru Vanglale, milles palus viivitamatult kohtule esitada järgnev teave: ajavahemikul alates 20.01.2010 – 01.03.2010 kaebaja poolt Viru Vanglale esitatud avaldused, taotlused, kaebused, nõuded, vaided ja vastused vaietele ning ajavahemikul alates 20.01.2010 – 01.03.2010 väljavõte kontaktisiku T.T. märkmikust ja väljavõte kontaktisiku T.T. abi märkmikust. Viru Vangla sai kohtunõude kätte 31.01.2011 ning kinnitas kättesaamist ka halduskohtule. 07.02.2011 tegi halduskohus otsuse kaebuse rahuldamata jätmise kohta, ootamata ära vastust esitatud päringule.

1. Viru Vangla vastus halduskohtu 31.01.
2. a päringule saabus halduskohtusse 09.02.
3. Vastuses päringule esitas Viru Vangla kohtule kokku 9 (üheksa) kaebaja pöördumise koopiat ning 9 (üheksa) vangla vastuse koopiat kaebaja pöördumistele. Nimetatud dokumentaalsetelt tõenditelt nähtusid ka nende dokumentide kaebajale üleandmise ajad. Lisaks oli ühele vangla vastusele tehtud märkus, et kaebaja ei olnud nõus vastust vastu võtma (tl 89). Seega nähtub Viru Vangla poolt 09.02.2012 kohtule esitatud tõenditest rohkem kaebuses toodud asjaoludega seonduvaid andmeid kui nähtub neid vastustaja kirjalikult esitatud vastusest ning selle lisadest. Eelnevalt toodud asjaoludest tulenevalt on halduskohus jätnud hindamata asja lahendamisel tähtsust omavad tõendid, rikkudes sellega

§ 158lg-st 1 tulenevat tõendite hindamise nõuet.

11.

§ 157lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu 07.02.

1. a otsus on sisuliselt põhjendamata, kuna kohtuotsuse põhjendavas osas on kohus peamiselt tuginenud Viru Vangla 15.11.
2. a vastuses väljendatud seisukohtadele ning andmetele, praktiliselt lisamata sealjuures endapoolset analüüsi ja põhjendusi. Kohtuotsuse põhjendav osa ei ole selliselt kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 442 lg-ga 8, kuna ei sisalda kohtu tuvastatud asjaoludest tehtud järeldusi ning koosneb üldjoontes üksnes vastustaja seisukohtade kordamisest. Halduskohus on tuginenud küll vastustaja poolt esitatud dokumendihaldusprogrammist „Amphora“ pärinevatele andmetele kui asjas tähtsust omavatele tõenditele, kuid ei ole teinud neist andmetest tulenevalt järeldusi vastustaja toimingute võimaliku sisulise õigusvastasuse osas. Samuti on halduskohus otsuses käsitlenud kaebuses toodud asjaolusid üksnes osaliselt, käsitledes koopiate taotluste esitamise küsimust, jättes aga tähelepanuta kaebaja väited kaebajale vangla vastuste kätteandmisega viivitamise kohta.
3. Tuvastamiskaebuse esitamiseks on nõutav, et kaebajal oleks põhjendatud huvi sellise nõude esitamiseks. Kaebaja on halduskohtusse kaebuse esitamisel nimetanud põhjendatud huvina mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise. Halduskohus ei ole kohtuotsuses võtnud seisukohta õigusvastasuse tuvastamise nõude lubatavuse ning kaebaja poolt õigusvastasuse tuvastamise nõude põhjendatud huvina toodud kahju hüvitamise nõude perspektiivikuse osas.
4. Kuna halduskohus on jätnud hindamata kaebuse lubatavuse ja kindlaks tegemata faktilised asjaolud, mille alusel saaks Viru Vangla inspektor-kontaktisiku T.T. toimingute õiguspärasust sisuliselt hinnata, ei pea ringkonnakohus õigeks asuda vastavaid asjaolusid käesolevas haldusasjas ise halduskohtu asemel tuvastama, vaid saadab asja samale halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu poolt sisuliselt esimese astme kohtu asemel otsuse tegemine asja uueks läbivaatamiseks saatmata piiraks oluliselt ka edasikaebeõigust, sest 4

§ 180

lg 1 järgi on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras halduskohtu otsust vaidlustada ka põhjusel, et halduskohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid. Einar Vene Maili Lokk 5 Madis Ernits